Nimetu (1)

11B
Retsensioon
17. novembril käisin Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ühist kontserti „Kui vari kaob, siis valgus jääb“, milles tulid ettekandmisele neile kordaminevad eestikeelsed tuntud ja vähemtuntud laulud. Sedapuhku ei saatnud noori muusikuid mitte bänd vaid puhkpillikvintett ning kõik lood olid just selle kontserti jaoks klassikalisse võtmesse seatud.
Mitmeid päevi tagasi pileti äraostnuna ja saali sisenuna nägin enda ees täissaali, millest lugesin välja vaid üht- esinejate populaarsust ning tuleb tõdeda, et suurem osa kuulajaskonnast oli just pigem keskealised ja vanem generatsioon . Esmalt esitas puhkpillikvintett Reval Wind Ensemble sissejuhatava loo, mille kulminatsiooniks sai lauljate sisenemine. Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi Märt Avandi teemakohased väikesed killud, mis tugevdasid sidet publiku ja esinejate vahel veelgi. Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate žestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde.
Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri Sisaski võimast „Mis maa see on?“ oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul „Kuis kulgeb kuu?“, mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega esindatud Riivo Kallasmaa- oboe, Andreas Aben- klarnet , Meelika Mikson - metsasarv ja Eneli Hiiemaa- flööt. Pillide kooskõla oli suurepärane ja äärmiselt nauditav.
Pärast poolteist tundi kestnud muusikaelamust valdas mind suurepärane tunne. Sügavamõttelised, rahulikud ja kaunikõlalised laulud muutsid olemise palju rõõmsamaks- see õhkkond mis kontserti ajal tekkis oli hingematvalt sügav ja ilus. Tõeliselt hea algus kohe-kohe algavale jõuluajale. Oleks võimalust, läheksin ka teist korda seda sama kontserti kuulama.