Referaat Lõuna-Korea (0)

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Referaat Geograafias
LÕUNA-KOREA
24.03.2010
Sisukord:
1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3
2. Rahvastik .....................................................................................................................4
3. Kliima ...........................................................................................................................4
4. Majandus .....................................................................................................................5
4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6
4.2 Põllumajandus, metsandus , kalandus .......................................................................7
4.3 Tööstusharud .............................................................................................................8
4.4 Energeetika ................................................................................................................9
5. Turism ja teenindus .......................................................................................................9
6. Kasutatud kirjandus ....................................................................................................11
1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend:
Korea Vabariik, mille eestikeelne  mitteametlik nimetus on Lõuna-Korea, asub Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.  Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.
See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi.
Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks. Ida piirkonnas on suured mäed ja kitsas  rannikuala tasandikega; lääne piirkonnas on peamiselt tasandik ; edela piirkonnas mäed ja orud ning kagu piirkond on samuti tasandikuline, kuid seal domineerib  Nakdong jõgi.
Kuna mägine piirkond on peamiselt poolsaare idaosas voolavad peamised jõed läände. Kaks erandit on lõunasse voolavad Nakdongi jõgi (Nakdonggang) ja Seomjini jõgi (Seomjingang). 
Maa kogupindala on 98 480 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit.
Lõuna-Korea lääne- ja lõunarannikul asuvad umbes kolmtuhat saart, mis on enamasti väikesed ja asustamata. Riigi suurim saar on vulkaaniline Jeju -do saar, pindalaga 1845 ruutkilomeetrit, mis asub saare lõunakaldal.
Lõuna-Korea kõrgeim punkt on Hallasan. See on  kustunud vulkaan ja ulatub 1950 meetri kõrgusele merepinnast.
Riigi pealinn on Seoul, mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km.
Rahvaarv Korea Vabariigis oli 2003 aasta andmetel 48 289 037. 2007. aasta oktoobris aga ületas rahvaarv 50 miljoni piiri.
Lõuna- Koreas on konstitutsiooniline demokraatia. Valitsus on jagatud kolmeks haruks: täitev-, kohtu- ja seadusandlik. Valitsemiskorraks riigis: pool-presidendi valimiste vabariik, kus nii peaminister kui president on aktiivsed osalejad valitsuse igapäevases toimimises. Seaduseandjaks on Rahvusassamblee.
Lõuna-Korea suuremateks haldusüksusteks on provintsid ja provintsi õigusega linnad. Mõlemad jagunevad omakorda gun 'ideks ja eup 'ideks, mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk  dong  'idest.
Riigipühadest on tähtsaim 15. august, (1945) Vabastuspäev.
Religioon jaotub Lõuna-Koreas vastavalt: Kristlasi on riigis 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ning muid religioone 1%.
2. Rahvastik.
Rahvastiku arvu poolest on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja  Ukraina vahel. Rahvaarv Korea Vabariigis ületab juba 50 miljoni piiri ning see on kolmas kõige tihedamini asustatud riik maailmas.
Peale mongoliidsesse rassi kuuluvate korealaste elab riigis ka umbes 20 000 hiinlast. Keskmine eluiga korealastel on 77,23 aastat.
Üle kahe kolmandiku Lõuna-Korea rahvastikust elab linnadest, millest mitu on eriti suured. Näiteks pealinnas Soulis on 10 727 000 elanikku ja Pusanis on 3 800 000 elanikku.
Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn.
3. Kliima
Lõuna-Korea asub parasvöötme piirkonnas ning seal on niiske kontinentaalne kliima, mis on mõjutatud Ida- Aasia mussooniga.
Suved on Lõuna-Koreas lühikesed sademeterohked. Esinevad lühikesed vihmahooajad nimega jangma. Jangma algab juuni lõpus ja kestab kuni juuli lõpuni. Tavaline augustikuu temperatuur on 22 °C kuni 30 °C .
Lõuna-Korea talved on pikad, külmad ja kuivad. Enamjaolt langeb talvine temperatuur -7 °C kuni -1 °C Talvel on temperatuur kõrgem mööda lõunarannikut ja oluliselt madalam mägises interjööris. Cheju saarel on tavaliselt soojem ilm kui mujal Lõuna-Koreas.
Vihma sajab Koreas tavaliselt Juunist Septembrini. Lõunakaldal esinevad hilissuvised taifuunid, mis toovad kaasa tugeva tuule, suure vihmasaju ja üleujutused. Keskmine aastane sademete hulk kõigub 1.370 millimeetrist (54 tolli) Soulis kuni 1470 millimeetrini (58 tolli) linnarajoonis. 
Edelapiirkonnas esineb aga umbes iga kaheksa aasta järel põuaperiood.
Kevad ja sügis Lõuna-Koreas aga on mahedad.
4. Majandus
Lõuna-Korea on majandusarengus teinud tõelise tiigrihüppe, ühe inimpõlve jooksul on jõutud maailma arenenumate riikide hulka. Nüüdseks on temast saanud üks maailma juhtivaid tehnoloogia innovaatoreid, olles suuruselt kolmas patentide omamise arvult maailmas, pärast Jaapanit ja Ameerika Ühendriigike.
Lõuna-Korea on suuruselt neljas majanduspiirkond Aasias ja viieteistkümnes kogu maailmas. See riik on majanduse ekspordile orienteeritud, keskendudes elektroonika , autode, laevade, masinate, naftakeemia ja robootika tootmisele.
South Korea is a member of the United Nations , WTO , OECD and G-20 major economies .Lõuna-Korea on ÜRO, WTO, OECD ja G-20 liige. Ta on Samuti Ida-Aasia tippkohtumise ja APECi asutajaliige. It is also a founding member of APEC and the East Asia Summit .
Riigieelarve maht on 118,1 miljardit dollarit.
Rahaühik on Lõuna-Korea won (KRW) (훤). 1 USA dollar  on 1251,09 woni.
Riikide tabelis on Lõuna-Korea hetkel ligi triljoni USD-suuruse SKP-ga 15. kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu.
GDP (purchasing power parity in 2008): $1.358 trillion.Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv viimase 30 aasta jooksul on olnud kiire ja stabiilne: keskmiselt 8,5% aastas. SKP mahu järgi asuks Lõuna-Korea OECD maade seas 9. kohal, majanduskasvult aga kindlalt esikohal.
Lõuna-Korea SKT (ostujõu pariteedi alusel aastal 2008): $ 1.358 triljonit voni.
GDP growth rate: 2004, 4.6%; 2005, 4.0%; 2006, 5.2%; 2007, 5.1%; 2008, 2.2%.SKT kasv läbi aastate: 2004, 4,6% 2005 4,0% 2006 5,2% 2007 5,1% 2008 2,2%.
Kiire majanduskasv on saanud võimalikuks peamiselt tänu nii füüsilisse kui inimkapitali tehtud investeeringute suurele osatähtsusele - keskmiselt 37% SKP-st. Märkimisväärset rolli on mänginud hariduse tähtsustamine. Praeguseks on Lõuna-Korea tööjõud OECD riikide arvestuses koolitustasemelt viiendal kohal.
Makroökonoomilist stabiilsust on aidanud tagada kindel fiskaalpoliitika. Valitsusel on paljude aastate jooksul õnnestunud vältida eelarve defitsiiti ning valitsussektori kulude osatähtsus SKP-s on üks väiksemaid OECD riikide seas. Finantsaktivad on suuremad kui riigi võlg. Inflatsioon (keskmiselt 6% aastas) on võrreldes OECD liikmetega siiski suhteliselt kõrge. Lõuna-Korea ekspordi osa maailma majanduses on kasvanud sisuliselt nullist 2,5%-ni 1995. aastal.
Lõuna-Korea tagab oma kodanikele parima juurdepääsu internetile ning seda loetakse kõige võrgustatumaks riigiks maailmas.
Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeriti 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit.Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus.

4.1 Väliskaubandus

Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.
Lõuna-Korea 5 tähtsamat eksportartiklit on:

Autod: ekspordimaht 12,029 miljonit USA dollarit, sellest 50% USA-sse ja 5% Kanadasse

Elektroonikaseadmed: 11,239 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 20% ja  Jaapanisse  15%

Laevad: 8,168 miljonit USA dollarit; sellest Panamasse 19% ja Saksamaale 12%

Naftasaadused : 7,737 miljonit USA dollarit; sellest Jaapanisse 40% ja Hiinasse 20%

Televisooniseadmed: 7,648 miljonit USA dollarit; sellest USA-sse 46% ja Hongkongi 10%
Lõuna-Korea 5 tähtsamat importartiklit on:

Toornafta: 21,368 miljonit USA dollarit; sealhulgas Saudi Araabiast 31% ja  Araabia Ühendemiraatidest 16%

Elektroonika: 13,512 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 30% ja Jaapanist 20%

Maagaas: 5,237 miljonit USA dollarit; sealhulgas Katarist 26% ja Omaanist 19%

Naftasaadused: 4,650 miljonit USA dollarit; sealhulgas Araabia Ühendemiraatidest 20% ja Kuveidist 13%

Automaatika, optika : 3,040 miljonit USA dollarit; sealhulgas USA-st 21% ja Jaapanist15 %
4.2 Põllumajandus, metsandus ja kalandus.
Lõuna-Korea Maastik on peamiselt mägine, millest enamik ei ole põllumaaks sobiv. Haritavat maad on seal vaid 14,58% riigi territooriumist.
Selles tiheda asustusega riigis on suur osa traditsioonilisest põllumajandusmaast jäänud ehitiste ja teede alla. Ülejäänud pindala moodustavad jõed ja mäed. Selle tõttu püütakse olukorda parandada, rentides välismaal maid.
Vegetatsiooniperiood on pikk ja soojust koguneb küllaldaselt. Sademeid on piisavalt. Sellepärast on viljeldavate kultuuride hulk üsna mitmekesine . Mitmetes kohtades on võimalik saada kaks saaki aastas. Sademete hulk on üsna ebaühtlane, näiteks kevadel tuleb talupojal valmis olla põuaks, suvel aga suurteks üleujutusteks. Mullad on viljakad, ent õrnad.
Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad , sea- ja linnuliha , piim, munad ja kalasaadused.
Lõuna-Korea jõgede- ja sademeterohkus annavad soodsa pinnase riisi kasvatamiseks. Niisketel alade kasvatatakse seetõttu riisi, ülejäänud maadel kasvatatakse otra . Muudest toiduviljadest on esindatud kartul , köögivili, sojauba .
Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega.
Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse. Oluline on tööloomade, eriti härgade pidamine. Kasvatatakse ka sigu, kanu ja siidiusse.
Korea Lõuna-ja Edela rannajoonel on hästi arenenud rannik, tuntud kui Dadohae-Jin Korea. Selle keerdunud rannikul on vaikne meri ja rahulik keskkond, võimaldes ohutu meresõidu, mis on omakorda soodne kalapüügiks ja merevetikate kasvatamiseks. Kalatööstuse arengule on aidanud kaasa nii tarbija heaolu kui eksporditulud.
Peale Korea sõda olid sealsed metsad täielikult hävinenud ning tegeleti metsade uuendamise ja tihendamisega, mis on olnud päris edukas ja andnud häid tulemusi.Industry: Types --Electronics and electrical products , telecommunications, motor vehicles, shipbuilding, mining and manufacturing, petrochemicals, industrial machinery, steel. Nüüdseks on peaaegu kaks kolmandikku riigi pindalast on kaetud metsadega , kus kasvavad männid, lehised, jalakad, mustad paplid ja muud puud. Siiski ei ole see piisav, et oma riiki vajaliku toormaterjaliga varustada ning suur osa metsamaterjali imporditakse peamiselt Malaisiast ja Indoneesiast.
4.3 Tööstusharud

Korea on ehitatud tugevale tööstuslikule alusele, eelkõige elektroonika- ja autotööstuse ning laevaehituse ja transpordi valdkondades. The shipbuilding industry is second only to Japan's and has a 32 percent share of the world market. Laevaehituses on teisel kohal peale Korea ainult Jaapanis omades 32 protsenti turuosast maailmaturul. In the semiconductor industry, Korea ranks third in the world market. Pooljuhtide tööstuses on Korea maailmaturul kolmandal kohal.
Korea toodab veel ka tööstusmasinaid, rauda, terast, tegeleb maavarade kaevandamisega . Three Korean companies supply more than 40 percent of the global demand for computer memory chips. Samuti toodetakse veondusseadmeid ja tekstiili.
The Korean automobile and petrochemicals industries rank fifth in the world in terms of production.Lõuna-Korea tuntumad kaubamärgid on autotööstuses Kia ja Hyundai ning elektroonika vallas LG ja Samsung .
4.4 Energeetika.
Poolsaarel on minimaalselt ressursse. Maardlate toodangud on enamasti väikesed, välja arvatud volfram. Antratsiitsüsi on kõige tähtsam mineraal . Korea peamised loodusressursid on süsi, volfram, grafiit , molübdeen, plii; lisaks suur potentsiaal kasutada hüdroenergiat.
Enamik energiavajadusest katab tuumaenergia , kivisüsi ning toornafta import .
Lõuna-Korea on maailmas suuruselt kuues tuumaenergia tootja ning Aasias on ta teisel kohal.
Riigis on kohapeal väljatöötatud ka jäätmete käitlemise ning kütuse tootmise tehnoloogiad.
5. Turism ja teenindus.
Enamus välisturistid tulevad Lõuna-Koreasse Jaapanist, Hiinast, Taiwanist või Hongkongist. Nende peamiseks turismiobjektiks on pealinn Soul, kus on sajanditevanused paleed ning puhkealad.
Lõuna-Korea on turistidele taskukohane ning turismisõbralik riik.
Kõrgelt arenenud on ka siseturism, mida soodustab hea transpordiühendus riigis.
Populaarsemaid turismikohti väljaspool pealinna Souli on Seorak-san rahvuspark , ajalooline linn Ivalo ja pool-troopiline Jeju saar.
Tähelepanu väärivad ka mitmed looduslikud vaatamisväärsused. The biggest of these are the peaks of the Baekdudaegan , particularly Seorak-san and Jiri-san . Suurim neist on mäestik Baekdudaegan, lisaks koopad Danyang´is ja Hwanseongul ning kaunid rannad Haeundae ´s ja Mallipo´s. In addition, the caves of Danyang and Hwanseongul , and beaches such as Haeundae and Mallipo are popular attractio
Lõuna-Korea Incheoni Rahvusvaheline Lennujaam on IATA hinnangul maailma parim olles koos Hong Kongi ja Singapuri lennujaamadega ainsad 5 tärniga hinnatud lennujaamad.
Lõuna- Koreas ei räägi väga paljud teenindajad inglise keelt ning seda isegi hotellides. Kuigi sellekohane teade on igal pool väljas, et teenindatakse inglise keeles, piirdub asi siiki pigem kehakeele ja žestidega. Kuid selle juurde käib siiras hea tahe , sõbralikkus, abivalmidus ja rahulikkus, mis kompenseerivad puuduliku keeleoskuse. Kuid Koreas on igal pool ka Turismi informatsioonipunktid, kus ka kindlasti osatakse inglise keelt.
6. Kasutatud kirjandus.
http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/krtoc.html
http://et.wikipedia.org
http://countrystudies.us/south-korea/53.ht m
http://www.trip.ee
11