Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine (2)

Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
Üldiselt:
Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud ( Bradley 1988). Inimeste elu ja nende kogemused oma elust tekivad interaktsioonis (vastastikuses mõjutamises) keskkonna ja teiste inimestega. Ka elus loodus toimib pidevas omavahelises interaktsioonis, kuid teadaolevalt ainult inimene suhtub sellesse teadlikult. Kommunikatsioonis ei kasutata alati keelt ja kõnet, kuid võimalus neid kasutada lihtsustab tunduvalt kommunikatsiooni (Iivonen, Lieko, Korpilahti 1993).
Kuidas tunned ära, kas on verbaalne või mitteverbaalne suhtlemine ? Selleks on erinevad tunnused:
Mitteverbaalne suhtlemine:

• Žestid
  
• Näoilmed
  
• Pausid
  
• Kehahoiak
  
• Liikumine
  
• Riietus
  
• Silmside
  

Verbaalne:

• Keel
  
• Hääl
  
• Näited
  

Mitteverbaalne suhtlemine
Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat , kui vaid verbaalne suhtlemine. Siia kuuluvad ka kuulamine, hääletoon, kehakeel ja veel mitmed muud tegurid, mida nimetatakse mitteverbaalseks suhtlemiseks. Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79).
Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid:
Suhtlemises teistega , omab mõju/ efekti:
Informatsioon ise 10-30% muljest
Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%,
Kehakeel/ väline mulje kuni 70%
Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda!
“ Fight or flight” reaktsioon :
Ürgne instinkt : tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte
Kui liiga ohtlik – põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist)
Kui mõõdukalt ohtlik – võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga)
Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid
AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga
Kehakeel
Žestid
Miimika
Poosid
Kehaosade kasutamine ja asend
Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum)
Riietus ja atribuutika
Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust
Ettevaatus:
Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele?
Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu?
Kehakeele lugemine – stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine )
Silmside
Toetab edastatavat informatsiooni
Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte
Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte
Annab edasi signaali: “ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin”
Koos žestidega – väga võimas kõne toetaja
“Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind”
Nn klassikalised silmside reeglid – erinevad olukorrad:
Publikule rääkides – ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja
Kultuuriti erinev silmside pikkus
Valin saalist mõne(d), kellele räägin – sõltuvalt ruumist
Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi
Näide ka verbaalsest suhtlemisest:
Hääl
4 kompnenti millega saab oma kõne väga tugevasti muuta:
Toon
Helitugevus
(Kõne) kiirus
Pausid
Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest ; toon ja pausid – edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust
Žargooni kasutamine
Alandlik ja vabandav hääletoon – õigustatud vs teadlik manipuleerimine
Osad inimsesed on ka kurdid ning lõpetuseks näide viipekeelest:
Kasutatud kohad:
M. Melsas, Kommunikatsiooni võimalused
www.kaokeskus.ee/ul/Kommunikatsioonivoimalused.doc ;
Stanislav Nemeržitski, TLÜ Kunstide Instituut
www.tlu.ee/files/arts/7820/5.ppt7132c25a1692cb4014ee990b1beb29bf.ppt
2