Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme saatusekaaslased siinses põrgus ning
päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma järglaste eest edukamalt. Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. VÕIMUTAHE Teistest kõrgem on vaid üks motiiv ja see motiiv on võimutahe. Sellele mõistele rajab Nietzsche oma maailmaseletuse. Võimutahe on kosmiline printsiip, mis toimib kogu reaalsuses mitte ainult inimeses. Ehkki Nietzsche ülistab tahteinimese jõudu, jõud on üks Nietzsche lemmikmõisted, ja ehkki ta kirjeldan võimutahet kombekohaselt taltsutamatu, vägivaldse ja halastamatuna, ei ole ta heroism mingi mehise militarismi, mingi ebaintelligentse tooruse ülistus. See on koht, kus
(eesti keeles 1932, 1993 ja 2006) · "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse), 1886 · "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral), 1887 · "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 · "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 · "Antikristus" (Der Antichrist), 1895 (eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane" ja 2002 pealkirjaga "Antikristus") · "Nietzsche contra Wagner", 1895 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch) Nietzcshe üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Nietzsche üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib
Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suurendab inimeses võimutahet Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab kogu oma elujõudu Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest.
Religioossne- usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sügava sisemise subjektiivsuse.Moraal on olemas valmis kujul, kohustused, rollid, sotsiaalsed perspektiivid; inimene valib enda suhtes selle kogumiga, kuid ka see tõugatakse eemale. Religioossel inimesel ei ole mingit kaitsvat kilpi, mitte ühtegi kaaslast. Friedrich Nietzsche õpetus võimutahtest. Võimutahe kosmilise põhiprintiibin on üks ja ainus. Sellel põhineb reaalsus, selle üksikul ja monistlikul põhijõul, kuid samas on võimutahe muutust ja mitmepalhelisust sisaldav mõiste- ta juba iseenesest loob erilaadusi, tema olemusse kuulub lugematul eri viisidel ilmnemine. N võimutahe on Hegeli metafüüsilisi põhimotiive järgiv. Võimutahe avab filosoofia, mida N oma kõrgperioodil arendab. See alateadvuste,
"Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral),1887 "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 "Antikristus" (Der Antichrist),1895(eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk. U.L, 2002 pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, kommentaarid ja järelsõna Jaanus Sooväli) "Nietzsche contra Wagner", 1895 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1901 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1906 "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse",1908(eesti keeles 1996, tõlkinud ja järelsõna:Jaan Undusk) Pragmatism Kõige täielikumalt seletab Nietzsche oma pragmatismi „Rõõmsa teaduse” alguses. Vaatenurk on järgmine: Teadmise algupära- mõistatus on tuhutult pika aja jooksul tootnud vaid eksitusi, mõned neist osutusid kasulikuks ja liiki säilitavaks, kes nendega kokku sattus või sai need
kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche. 19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida filosoofia enne teda on au see pidanud. Tema jaoks on olemas vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid oma soovidesse ja tahtesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob "oma reaalsust". 20 16.3. Võimutahe · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..." 21
Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus.
suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi
Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe.
agressiivne ning fanaatiline · Ta soovis panna inimesi mõtlema ja kujundama iseendid nö nullist ise. Sina pead ise suutma välja mõelda, mis on su eesmärk ja tahe siin elus, seal juures mitte toetuma ühelegi jumalale ega hingele. · ,,Jumal on surnud." · ,,Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada." · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Filosoofia II · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..." · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor
inimühiskonna arengut. Üksikinimene on ühiskondlik, tema olemus areneb välja teatud ühiskonnasüsteemi taustal. Ühiskonnasüsteem muutub koos materiaalse tootmisviisi- majandussuhete- muutumisega. Sellepärast on ka ajaloo ülim määrav jõud majanduslikud tegurid. Ajaloolised murrangud muudavad tootmisviisi. Inimkonna saatuse otsustavad küsimused puudutavad majandust. NIETZSCHE ÕPETUS VÕIMUTAHTEST Teistest kõrgem motiiv on võimutahe. Sellel põhineb reaalsus. Ta loob erilaadsusi, tema olemusse kuulub eri viisidel ilmnemine. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe toimib kogu reaalsuses, mitte ainult inimeses. Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni.
.-2/4näd: enesesse sulgunud, ükskõikne, saab maailmast osa, aga ei saa aru ADLER(individuaalne koolkond) teadvustatud osa on suur o Normaalne sümbioos 2/4näd-5k: esimene kiindumine Isik kui tervik, loov, vastutustundev, pürgiv indiviid hoidjasse, et hiljem iseseisvuda; mina-tunde puudus, ALAVÄÄRSUS- kujuneb kõikkidel lastel. Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe. domineerimine +ühtsus Ema kui armastusobjekt. SÜNNIJÄRJEKORD: I-neurootik,tark; II-järjekindel, ...- Eristumine- psühholoogilise mina sünd /võõristamine/ probleemne Harjutamine-aktiivse liikumise algus TELEOLOOGIA- eesmärgi püüdlus. Lähenemine-eraldumine emast, tervikmina. Emotsionaalne objekti konst ja individuaalsus, super- mina- vanemate nõudmised
,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus
Ametlikult on need kaks kunstiliiki võrdsed (mõlemad kättesaamatud). Hulk stalinismiaegset kusnti lõhuti hiljem, kuid Stalini-aegse sotsiaalrealismi nõuded on ikka veel doktriiniks nõukogude kunstile. Uued tõlgendused kuulutatakse vanale algselt omaseks. Sotsialistliku realismi puhul tekib ka küsimus, kas on ikka tegemist kunstiga. See lähtub veidi naiivsest 20. sajandi suhtumisest kunsti, sest võimu kaunistavat kunsti on varemgi esinenud, seda varasemat aga ei panda pahaks. Võimutahe on kunstniku ja ühiskonna vahelise konflikti allikaks. Kunstniku tunnustamine on ühtaegu nii ühiskonna võit kui lohutusauhind kunstnikule. Kunstniku tegelik võit kutsub esile ühiskonna meelepaha ja soovi ta kangelaste hulgast välja heita. Sotsialistlik kunst on seisuses, mille poole algselt avangard püüdles - olla väljaspool kunstiajalugu ja muuseume. Kuna sotsialistlik kunst on seega avangardi alternatiiv, säilitab ta oma virulentsuse (nakatavuse) ja seda
Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt „pidumängu“, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75- aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu nimega „Wagneri juhtum. Muusikuprobleem“.Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt.1901. aastal ilmus Nietzsche „Võimutahe“ („Der Wille zur Macht“), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.1908. aastal oleks Nietzsche saanud 64- aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia „Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse“. Allikad: http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm konspekt
Kaks eetikat pole küll lõpuni teineteisele vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks. Sellisel juhul tuleks Weberi arvates kindlasti eelistada vastutuseetikat. Veendumuseetika ei ole lõpuni veenev, sest tihti on siin keskseks veendumus, et oma tegude eest ei pea vastutama inimene ise, vaid teised. Kutsumuspoliitiku natuuri keskmeks on Weberi väiteil kirglikkus. Kirglikkusega liitub loomulikult riskivalmidus,veendumuseetiline imperatiiv jne. Võimutahe, võimuvajadus näib olevat Ansipi eneseteostuse alus. MAX WEBER ON VÄGA TÄPSELT märkinud et “see, kes seob end poliitikaga, see tähendab võimu ja vägivalla vahenditega, sõlmib lepingu saatanlike jõududega” ????????????? Näited Eesti poliitika kohta - Weber lõpetab 1918: Mitte suve õitseng ei asu meie ees, vaid eelkõige jäise pimeduse ja kalkuse polaaröö, võitku välispidiselt milline grupp tahes.
Kui mõned inimesed tunnevad end ebamugavalt läbisegi selgaklapitatud riietusstiilide keskel, mida varem 3 ei peetud sobivaks, siis postmodernistid segavad mõnuga kokku elemente kõige erinevamatest ususüsteemidestki. (Grenz 2003: 28) 2. VÕIM Võimust kui millestki kesksest hakkas kõigepealt rääkima saksa filosoof Friedrich Nietzsche (1844-1900). Tema väitel on igasuguse eksistentsi aluseks võimutahe, soov arendada eeskätt oma mina läbi isikliku loova väe praktiseerimise. See puudutab ka tõe ja teadmiste valdkonda. Inimesed otsustavad kõigepealt, mida nad tahavad saavutada või mille poole pürgida, ning sobitavad seejärel faktid ja olud oma vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema
.. A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja kristliku teoloogia. * 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud. * Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe võimutahe. * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist. * Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse.
Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimene ei loo tõdesid ja väärtuseid vaid on suuteline avastama neid nende objektiivses eksisteerimises. (aatomite avastamine, sest need olid olemas või teadlased lõid aatomid, et midagi seletada) Nietzche järgi on teadus fabrikatsioon, teadus toetas valgustuse illusiooni. Nietzcshe: Rahu ajal ründab iga tõeline sõdur iseennast. 1886 Võimutahe printsiip, mis on suuteline erinevaid jõude koondama, juhtima, suunama Nit'e arvates maailmas keskne Kõik elav tahab väljendada enda võimu( teda on mõjutanud Darwin) Jõud jaguneb aktiivseks (jaatav) ja reaktiivseks (eitav, protestiv). Aktiivsed domineerivad reaktiivsete jõudude üle, nad on kõrgemad jõud. Aktiivne jõud pole teadvusele kättesaadav(Võiks vaadata kui alateadvust) Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp.
V: energia, arukus, ahnus 17. Millise 2 ideoloogia hävitamine oli Nietzche jaoks kõige esmasemad? V: kristluse ja demokraatia hävitamine 18. Mis on Nietzche arvates hävitanud Saksa vaimukuse? V: luterlus, õlu ja Wagneri ooperid 19. Kus oli Nietzche arvates tugev valitsus ilma ,,parlamentaarse totruseta", mistõttu temast võib saada Euroopa valitseja? V: Venemaa 20. Millised 2 poliitikut armastasid kasutatada Nietzche mõistet ,,võimutahe" oma propagandas? V: Mussolini ja Hitler Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1. Kus ja millal Wittgenstein sündis? V: 19. sajandil Viinis 2. Kes oli Wittgensteini isa ametilt? V: rikas tööstur 3. Millised kaks heliloojat käisid Wittgensteinil kodus? V: Brahms ja Mahler 4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6
kas aatomid on üldse päriselt olemas? nietzsche : teadus ei ole mingisugune tee tõe juurde, teadus on lihtsalt võimu kehtestamise viis maailmas. kas inimene konstrueerib maailma, niisugusena nagu see päriselt on, või konstrueerib ta seda lihtsalt enda jaoks, nii nagu see tema huvides on? tõde on lihtsalt kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimesel maailma organiseerida. nitzsche keskne mõiste on võimutahe (saksa keeles Wille zur Macht) taas kord puudutab nietzsche ka siin vastandust judeokristliku moraali ja antiikmaailma moraali vahel. antiikkultuuris on inimsubjekt aktiivne. kogu antiikse inimese tegevus oli kooskõlas inimloomuse algsete tungidega. see andis antiikajastu inimesele tema vaba arenemisvõime. tungide maailma võttis nietzsche kokku võimutahte kontseptsiooni. võimutahe on tung, mis lubab inimesel ennast maailmas kehtestada, püüelda täiuslikkuse suunas
vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne. pühapäevaneuroos. Eksistensialism Kierkegaard - tõde peab kogema. Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus.
Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakkas rääkima alaväärsus tundest. Tunne tekib võrdluses lapsevanematega. Täiskasvanu eas on vaja see ületada, tekib võimutahe. Negatiivne: ei suuda end reguleerida ühiskonnas ehk tekib domineerimine Positiivne kui oskab reguleerida. Alaväärsus töödeldakse läbi, et saaksid realiseerida end täiskasvanu eas. NÄIDE: Peab midagi pähe õppima; ja teine on tajumine. Ei saa arutleda tunnis seda, mida pidi õppima. M.Mahler – Lapse normaalse arengu uurimine, mänguolulisust rõhutab? Lähedussuhe oluline; oluline, et laps kasvaks üles vaimselt ja füüsiliselt terve. Kuni 6’da eluaastani on väga oluline
Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu me pääseme. Võimutahe(tema teoste oluline mõiste)- elutahe, kõik elav mis maalima tuleb kehtestab ennast võimutahte kaudu. Ressentiment-alaväärsuskompleksist tulev tõrksus. 28.01.2015 NIETZSCHE- käsitlus jumala surmast. Jumal on inimese poolt tapetud. Teos“rõõmu teadus“. Küsimus on selles, et mis tuleb jumala asemele. Jumala asemele on tulnud mõistuse jõud. Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks
kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas, ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud
laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber
piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Näiteks: Nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. Näiteks: Apolloniline on maalikunst, mis piirab üksikud kehad kontuuridega. Näiteks: Apollonilised on alasti inimese kuju, mehaaniline staatika, Olümpia jumalate meeleline kultus, Kreeka linnriigid, Oidipuse saatus ning fallose sümbol • Dionüüsiline kunst on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis.See esitleb end kui pealetükkivat kunsti, sest ta näib püüdvat kõigest väest, et inimesed seda ning tema loojaid kunstikkena märkaksid. Igaljuhul ei taha see, et temast sõnatult möödutaks. Näiteks: Loomu poolest on see muusika, kuna see mõjutab inimese kehale, instinktidele, eneriale. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apolooniline on justkui unenägu.
Esimesed tööd käsitlevad inimeste elundite kompenseerimist teiste poolt. Jõuab alaväärsuse ideeni- darvinism inimühiskonnas alati täpselt nii ei pruugigi olla. Hiljem kohandab darvinimsi ideid, et sobituksid ühiskonda. Oluline koostöö ja ühisuse tunne- olulisemad inimarengus kui konkurents. Teiseks on psühhoanalüüs. Ei võta omaks seksuaalteooriat. Ema-lapse suhteid rõhutab. Võtab enda teooriasse. Mõjutatud Nietzsche poolt. Võimutahe. Adler kasutab sellist väljedit nagu püüdlus üleolekule. Ei lähe kokku N-ga aga üksikisiku rõhutamine ja võimutahe- Adler räägib alati ühiskondlikust tundest, sotsiaalsusest. Võib pidada keskkonna psühholoogiks; keskkonnaga kohanemine elu eesmärk. Ent samas liialt üldine. Inimene vajab selgemaid ja täpsemaid eesmärke. Elu eesmärk. (mõiste, mida kasutab isiksuse kujunemise puhul). Luuakse väiksemad eesmärgid, millele püüdlustes keskenduvad
pikad kondid,õlad kitsad,rinna ümbermõõt vaagna ümbermõõdust vähem. Hingelaad on tal lõhustunud; olemuse avaldusvorm mõtteinimene,peahuvi pööratud vaimse maailma küsimustele,oma ideede küljes rippuv. Atleetilis-muskulaarne robustse kehaehitusega,silmatorkavalt arenenud lihased,rasvapadjand keskmine,nina nüri,lõug tugev ja etteulatuv,otsaesine tahapoole kalduv,jämedakondine.Hingelaad on tal lõhustunud; olemuse avaldusvorm rehkendav mõistus ülekaalus,võimutahe ja otsustav julgus,järelejätmatult edasi rühkiv Ümmarakasvuline kerepiirkond ülekaalus,rinna ja kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõtu.Nägu on lamedapinnaline,ümmargune,lihastik enamasti mõõdukalt arenenud,rasvapadjand kerel enamasti tugevalt arenenud,kondikava jäsemetel ja rangluu on õrnad,õlgade laius väike.Hingelaad on tsüklotüümne,olemuse avaldusvormid südameinimene. Temperament;
Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest alaväärsustundest, mis kõigil kujuneb, üle saada, selleks kujuneb võimutahe. Võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskuseid. Negatiivne lahend on domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvanuikka. Positiivne lahend - tunnetab ühtust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast. See ei seostu alaväärsustundega, see on eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerides ületada nii enda reaalseid kui tajutud puudusi
Tema elu kaheks pöördepunktiks oli kohtumine kahe isikuga. Kirjanduslik saksa kuulus filosoof (Schopennhauer). Füüsiline saksa tuntud helilooja (R. Wagner). 1879. Nietzsche kõrgperiood. Andis kümne aasta jooksul igal aastal välja ühe raamatu (kui arst oli keelanud lugeda halva nägemise tõttu). 1889. kokkuvarisemise äärel. Diagnoositakse vaimuhaigus. Ei kirjutanud enam midagi. Õde hoolitses tema eest. Ütles, et inimese eluviisi peamiseks tunnuseks võimutahe. Eetika ainult väljendab seda võimutahet erinevates vormides. Karja või orjamoraal kollektiivne olemine, kus nõrgemad suruvad tugevamatele teatuid voorusi peale: alandlikkus, vagadus, võrdõiguslikkus (muudab tugevad nõrkadeks). Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad
· Eetik: kohus on ta elus võtmesõna · Religioosne inimene: kuuletumine Jumalale · Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene"
■ toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. 13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch): ■ issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast,
väljendavad müüdid, need kõnetavad iga aja inimesi! (vahemärkus: Nipernaadi on eesti versioon Ibseni ,,Per Gynt"ist). Ehk universaalsed teemad, tõed, ideed, mis on üleajased, omavad alati tähendust. -Tuglas kirjutas üleajaseid novelle, kasutas ja tõlgendas erinevaid müüdi osi (tegelased, olukorrad jne). -eeskuju oli Nietzsche, eriti ,,Nõnda kõneles Zarathustra" iraani müüdi järgi, luges saksa keeles Nietzsche filosoofia idee võimutahe e. Kogu elav loodus tahab võimu, ka murulible, kui ta ksvab maast välja. Jumalata maa mõte inimene peab elama kogu elu nii nagu selle kõige intensiivsemal hetkel.Peab koguaeg andma endast maksimumi! Elu on vaid hetk. Ahv inimene, kui inimene arenes ahvist, peab ta ka edasi arenema üliinimeseks! Saama selleks, kes asendab jumala, astuma jumala asemele. (jumal on surnud!). Tuglast paelus ka N idee inimese ja jumala/isanda/saatuse vahekorrast. -ta teostes ka N-likke elemente
Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja ta on kirjandusliik filosoof. Pragmatism Teadmine koosneb uskumustest, millest on kasu. • Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Elu on võimutahe ehk teisisõnu ”...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt – kõige leebemal kujul – ekspluateerimine Anti-Kristus – Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Mina olen saatus – kuulutab Niezsche. Üliinimene – inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale
*teadmine ei ole lihtsalt midagi neutraalset, tedmine on alus võimusuhetele (domineerimissuhe, valitsemine) *vaja luua teatav hegemoonia (kellegi liidirks olemine, kelle ümber toimib ühtsus) *ratsionaalsus ja kord * Jean Foucault (19261984) *võimushted ja teadmise loomus *Nietzsche valgustsuse illusion valgustus on tapnud jumala mis tuleb asemele? pakuti, et tuleb asemele m õistusejõud, ei olnud nõus, ise arvas siduda tõeotsingud sellise ideega nagu võimutahe (Wille zur Macht), inimese püüd teadmise poole on võimutahe *Foucault v õimuanalüüs v õimustruktuur teadmisetasandil *biopoliitika kuidas on inimesed distsiplineerivad oma keha *structuralism on teatav lihtsustus vaatamata meie erinevustele ja spetsiffikale on olemas mingisugune aluspind, millele kõik toetud Foucault pole olemas sellist aluspinda *inimisiksusele keskendmine ei peaks üldse olema teduse teema *inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem
teiseks, kui see, mis meid surmas hirmutab on teadvuse kadumine, siis teadvuse kadumist kogeme igapäev uinudes; kolmandaks tuleb eristada olemuslikke (sünd, surm) nähtusi lihtsatest nähtustest. Elu püsimist nad üldiselt ei puuduta. NIETZSCHE MORAALIFILOSOOFIA Tema mõistmiseks tuleb teha kolm märkust: Teda mõjutasid Schopenhauer ja Darwin. Esimeselt võttis ta üle mõtte, et maailma olemuseks on tahe, ise täpsustas, et võimutahe. Darwinilt võttis üle olelusvõitluse põhimõtte st et need olendid, kes ei suuda keskkonnaga kohaneda peavad hävinema. Sama kehtib inimeste kohta, seepärast ei tohi olla kaastunnet, sest see aitab säilitada neid inimesi, kes on määratud hukkumisele. Enesetäiustamise eetika. Seepärast on ta ristiusu vaenulik, sest kristlus kutsub üles alandlikkusele jne. Kõikide tema ütlusi ei maksa võtta tõsiselt, paljud neist on öeldud vaidlemishimust või
– parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat. • Üliinimene – inimene, kes püüab saavutada oma täit potentsiaali • Hea elu definitsioon: pidevalt muutuv, väljakutseid esitav, riskialdis, loov • Kõik mis meid ei hävita teeb meid tugevamaks. Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas.
Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada
- Toob sisse ego. - 1911.a lõi individuaalpsühholoogia koolkonna - Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi. Võimu tahe - > ühtsus teistega Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps karjääri himuline, soovib ületada
idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse. Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine, Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele. Schopenhaueri tahet, millest maailm on läbi imbunud, asendab Nietzsche võimutahe, veelgi kõikjaleulatuvam kõikeläbivus. Nietzsche kuulutas, et jumal on surnud ning Inimene on jäetud üksinda. Kategooriline imperatiiv on just nimelt olla, saada olema, Inimene suure algustähega. Sellele astub vastu kristlik orjamoraal, mis madaldab oma haardes kõik ülla. Nietzsche tahtis kirjutada teoseid, mis haamrina purustavad kristliku võltsmoraali. Jeesuse ristisurma ei tule mitte taga nutta, vaid seda korrata. 4
kriis, ja kui see on väärtustekriis, siis väljapääs on anda uued väärtused, vastanduda vanadele väärtustele, ja leida väärtused, mis oleksid loomukohased, kriitiline distants leida, mis on keeruline, sest kultuur on kasvukeskkond; eesmärgi teadmatus. Ontoloogilised ja aksioloogilised lähtekohad: lk 8 Mõiste „võimu tahe“ – see on ontoloogiline mõiste. Olemine kujutab endast võimu tahtmist. Võimutahe sellisena nagu olemuse olemusmääratlusena, see on väärtuselt neutraalne. See pole ei halb ega hea. Kuidas väärtusotsustus on põhjendatud – mis on hea ja halb?: ontoloogia määrab aksioloogia – „kõik, mis võimutahet tugevdab, on hea“ – see arutluskäik pole õige! Võimu tahe on olemuselt neutraalne ja seega ei dikteeri see ette, mis on hea ja halb – pole determineerivat otsust. Kust pärineb hea ja halb siis? See pärineb hüperborealase loomusest
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad,
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad,
eluinstinkte". Elu on isekus, kristlik moraal kuulutab väärtusi isetus, isikupäratus, ligimesearmastus , mis eitavad elu. Kui "Jumal on surnud", siis on kõik väärtused kaotanud oma väärtusaluse ning inimkond oma eesmärgi. Nihilism lakkab siis, kui inimkond on endale saanud uue sihi. Uueks sihiks peab saama inimene ise. Et elus püsida tuleb kogu aeg enamaks saada. Enamaks saamine on iseenda ületamine, mida Nietzsche nimetab võimutahteks. Võimutahe on elu olemus. Hea on see, mis suurendab võimutahet ja halb see, mis seda nõrgendab. Siht, mille poole võimutahe püüdleb, on "üliinimene", kes ületab "viimased inimesed" ning erineb neist valmisoleku poolest võtta elu nii, nagu ta on, ja paneb end sellisena Elul puudub lõppsiht ja tuleb jätta elu mõtestamine kaugema sihi kaudu. Ajalooliselt on olnud kaks moraalikäsitlust: isandate ja orjade moraal. Algne moraal oli
Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid. Michel Foucault (1926-1984) pants filos. teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta. Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis. on avastanud peidetud "tuuma" tähenduse taga ilmselt seostamata "vormid" kaupade (Marx) ja unistused (mida Freud)
põhineb meestel Alfred Adler (1870-1937): Leiab, et ego on olulisim ja rohkem on nähtavag teadvust kui peidetud alateadvust Lõi 1911 individuaalpsühholoogia koolkonna Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses
annaabi.ee 
