Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"võimutahe" - 56 õppematerjali

võimutahe - N pirntsiip, et eristuda 1)S tahtest- N tahtis jääda maa peale, S tahe oli aga metafüüsiline, in allub kõrgemale jõule ja kannatab.
thumbnail
2
rtf

Soren Kierkegaard,Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche

vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse....

Filosoofia
65 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Mis on elu mõte?

Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche  Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer  Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme saatusekaaslased siinses põrgus ning vajame ennekõike armastust, kaastunnet, abi ja arvestamist. Moraali alusprintsiip on:...

Filosoofia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

BORIS GROYS "STALIN-STIIL"

BORIS GROYS "STALIN-STIIL" - kokkuvõte (1/4) Akadeemia 1998 2-5 Sissejuhatus: kuidas historiseerida stalinlikku kultuuri Bolevistlik maailm pidi tulema parem, õiglasem ja ilusam kui eelmine. Kogu maailm tuli allutada ühele instantsile, mis korraldaks kõike. Partei juhtkonnast sai kunstnik, kelle materjaliks oli maailm. Descartes tahtis ka maailma muuta, aga tema otsustas alustada oma mõtete korrastamisest. Marksism kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Religiooni konspekt

Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal ­ jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman ­ inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman ­ Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti ­ jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ­ ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma ­ jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi...

Eesti vana usk
38 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Friedrich Wilhelm Nietzsche

Maailmas eksisteerib kõikjal enese kehtestemise tahe; nõrgemate õiguste rikkumine. Mis on siis õigused? Nietzsche võimutahe sarnaneb selles mõttes Freudi seksuaalsusele oma kõikeseletavusele pretendeerimisega. Sarnaselt Freudile saab ka võimutahet sublimeerida. Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud. Ka filosoofia ja filosofeerimine on võimutahe. Samuti kirjandus. Veel ühes võimutahte omaduseks on see, et ta otsib ise endale vastupanu ja kannatusi, et neid siis ületada ja selles ületamises rahuldust saada. See ongi võimutahte olulisemaid omadusi. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ukna väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Sest kes on kirjelduse objekt? "tõeline filosoof", tõeliselt iseseisev...

Filosoofia
191 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eetika (10.klass)

A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja kristliku teoloogia. * 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud. * Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe ­ võimutahe . * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist. * Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse. * Puudub üldkehtiv moraal, tugev kehtestab ise eetika...

Eetika
167 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Filosoofia

Elu püsimist nad üldiselt ei puuduta. NIETZSCHE MORAALIFILOSOOFIA Tema mõistmiseks tuleb teha kolm märkust: Teda mõjutasid Schopenhauer ja Darwin. Esimeselt võttis ta üle mõtte, et maailma olemuseks on tahe, ise täpsustas, et võimutahe . Darwinilt võttis üle olelusvõitluse põhimõtte ­ st et need olendid, kes ei suuda keskkonnaga kohaneda peavad hävinema. Sama kehtib inimeste kohta, seepärast ei tohi olla kaastunnet, sest see aitab säilitada neid inimesi, kes on määratud hukkumisele. Enesetäiustamise eetika. Seepärast on ta ristiusu vaenulik, sest kristlus kutsub üles alandlikkusele jne. Kõikide tema ütlusi ei maksa võtta tõsiselt, paljud neist on öeldud vaidlemishimust või...

Filosoofia
128 allalaadimist
thumbnail
20
doc

11. klassi konspekt

Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe . 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted ­ bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü ­ viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad,...

Psühholoogia
173 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eetika kursus 10. klassile

Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe . See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber...

Eetika
54 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Friedrich Wilhelm Nietzsche - referaat

Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. VÕIMUTAHE Teistest kõrgem on vaid üks motiiv ja see motiiv on võimutahe . Sellele mõistele rajab Nietzsche oma maailmaseletuse. Võimutahe on kosmiline printsiip, mis toimib kogu reaalsuses ­ mitte ainult inimeses. Ehkki Nietzsche ülistab tahteinimese jõudu, jõud on üks Nietzsche lemmikmõisted, ja ehkki ta kirjeldan võimutahet kombekohaselt taltsutamatu, vägivaldse ja halastamatuna, ei ole ta heroism mingi mehise militarismi, mingi ebaintelligentse tooruse ülistus. See on koht, kus...

Filosoofia
122 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Friedrich Nietzsche

19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida filosoofia enne teda on au see pidanud. Tema jaoks on olemas vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid oma soovidesse ja tahtesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob "oma reaalsust". 20 16.3. Võimutahe · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt ­ kõige leebemal kujul ­ ekspluateerimine..." 21...

Filosoofia
119 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eetika

Kirjanduslik ­ saksa kuulus filosoof (Schopennhauer). Füüsiline ­ saksa tuntud helilooja (R. Wagner). 1879. Nietzsche kõrgperiood. Andis kümne aasta jooksul igal aastal välja ühe raamatu (kui arst oli keelanud lugeda halva nägemise tõttu). 1889. kokkuvarisemise äärel. Diagnoositakse vaimuhaigus. Ei kirjutanud enam midagi. Õde hoolitses tema eest. Ütles, et inimese eluviisi peamiseks tunnuseks võimutahe . Eetika ainult väljendab seda võimutahet erinevates vormides. Karja või orjamoraal ­ kollektiivne olemine, kus nõrgemad suruvad tugevamatele teatuid voorusi peale: alandlikkus, vagadus, võrdõiguslikkus (muudab tugevad nõrkadeks). Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad...

Eetika
96 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eetiline relativism

S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe , eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt...

Eetika
34 allalaadimist
thumbnail
5
docx

19-20.saj filosoofia

-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...

Filosoofia
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Postmodernistliku eetika mõju isiksuse arengule

Kui mõned inimesed tunnevad end ebamugavalt läbisegi selgaklapitatud riietusstiilide keskel, mida varem 3 ei peetud sobivaks, siis postmodernistid segavad mõnuga kokku elemente kõige erinevamatest ususüsteemidestki. (Grenz 2003: 28) 2. VÕIM Võimust kui millestki kesksest hakkas kõigepealt rääkima saksa filosoof Friedrich Nietzsche (1844-1900). Tema väitel on igasuguse eksistentsi aluseks võimutahe , soov arendada eeskätt oma mina läbi isikliku loova väe praktiseerimise. See puudutab ka tõe ja teadmiste valdkonda. Inimesed otsustavad kõigepealt, mida nad tahavad saavutada või mille poole pürgida, ning sobitavad seejärel faktid ja olud oma vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema...

Eetika
36 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe . See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada...

Arengupsühholoogia
840 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Filosoofia spikker 1.

See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sügava sisemise subjektiivsuse.Moraal on olemas valmis kujul, kohustused, rollid, sotsiaalsed perspektiivid; inimene valib enda suhtes selle kogumiga, kuid ka see tõugatakse eemale. Religioossel inimesel ei ole mingit kaitsvat kilpi, mitte ühtegi kaaslast. Friedrich Nietzsche õpetus võimutahtest. Võimutahe kosmilise põhiprintiibin on üks ja ainus. Sellel põhineb reaalsus, selle üksikul ja monistlikul põhijõul, kuid samas on võimutahe muutust ja mitmepalhelisust sisaldav mõiste- ta juba iseenesest loob erilaadusi, tema olemusse kuulub lugematul eri viisidel ilmnemine. N võimutahe on Hegeli metafüüsilisi põhimotiive järgiv. Võimutahe avab filosoofia, mida N oma kõrgperioodil arendab. See alateadvuste,...

Filosoofia
146 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Friedrich Nietzsche

Kuna ta Ecce Homos paljastab ristiusu sellena, milleks ta seda peab: kuritegu moraali vastu, on ta antikristus. Nietzsche ei usu millessegi, mis inimest pisendab, teda lihtsustab või labastab. Võimutahe: Võimutahe on inimese põhiolemust esilekutsuvad ihad ja instinktid. Ta võib avalduda mitmel erineval moel ja ta otsib endale ise vastupanu ja kannatusi, et neist võitu saada. Ka filosoofia on võimutahe . Ta kiidab võimutahet, rõhutab selle olemasolu endas ja ka kõigis teistes, kuid ei kiida seda heaks. Teosed: Tragöödia sünd muusika vaimust (1872) Ajakohatud vaatluses (1876) Inimlik ,liiginimlik (1878) Koidupuna (1881) Lõbus teadus (1882) Nii rääkis Zarathustra (18831885) Sealpool head ja kurja (1886) Moraali päritolust (1887) Wagneri juhtum (1888) Puuslike hämarus (1888) AntiKristus (1888) Nietzsche contra Wagner (ilmunud 1895,kirjutatud enne 1889.aastat)...

Filosoofia
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun