Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd.
Kõige sügavam on väärtuspõhine. Väärtus on see, mille pärast teadust teha. Unikaalsus, see mis kordub pole väärtuslik. Väärtuskontseptsioon, kus väärtus on seotud unikaalsusega. Tuleb välja kristlik metafüüsika. Ajalugu käsitlus; Jeesuse elust jutustus. Ühelt poolt on ajalooline juhuslik; selle juhuslikkuse puhul on see, et see sündmus on tähenduslik kristlastele. Ajalugu peaks taotlema seda, et millel on tähenduses inimelu terviku jaoks. Seminar 2. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes. Ka see teos on filosoofia legitiimsuse suhtes. Tunnetusteooria – epistemoloogia. Vastandub metafüüsikale (traditsiooniline filosoofiline tegelemine). Ühelt poolt veel positivism (teadus on ühtne ja see teaduslik ühtsus väljendub teadusliku meetodi ühtsuses). Proovitakse leida kesktee positivismi ja metafüüsika vahel. Windelband: transtsendentaalne aksioloogiline subjekt, subjekt konstreerib meetodi; ja
peetud saksa natsionalistiks.“Nii nagu ma olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et sakslase kohalolek häirib mu seedimist.“ Ta vihkam masse ja masivaimu. Ta oli keerulise stiiliga ega hoolinud lugeja harvamusest. Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse võtmepositsioon, neid ei saa kuidagi vältida. Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust
19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde
........................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism..........................................................................................
laiendama ning edasi arendama? Kui kristlik kuulutus pakub taolistele küsimustele piisavalt häid selgitusi, siis miks on nii vähe inimesi seda pühapäeviti kirikus kuulamas? Nii jõuame teoloogilise probleemini, millega käesolev töö tegeleb: Mida uut lisab Jungi käsitlus heast ja kurjast tavapärasele kristlikule käsitlusele? Kas psühhiaater ja analüütik, kes on pikki aastakümneid inimhinge uurinud, on leidnud midagi sellist, mida varem pole osatud märgata? Kui tuli Nietzsche ning väitis, et Jumal on surnud, siis pidi teoloogia sellele kuidagi reageerima. Kui tuli Sigmund Freud ning ütles, et usk on illusioon, mis tulevikus kaob, pidi teoloogia selle peale midagi kostma. Leian ka, et Jungi sõnumiga ambivalentsest Jumalast tuleb midagi peale hakata. Kui püüda leida vastust probleemile, miks paljude inimeste jaoks ei ole tavapärane kristlik käsitlus heast ja kurjast piisav ning kas Jung suudab sellele midagi lisada või mitte, siis mida
Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit kultuuriline mitmekesisus ja teisalt teatav resistantsus allutatute kultuurimõjude vastu. (Vrdl tänapäeval!) Saksa filosoof Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) oli üks tuntumaid vaimufilosoofe (Geist) ja ajaloo üle filosofeerijaid. Hegel nägi inmkonda kui tervet rida erinevaid rahvaid olles nii omamoodi antropoloogia ja etnograafia eelkäijaks. Siiski mitte kõik rahvad ei olnud ajaloolised kultuurrahvad. Ta rõhutas inimese ajaloolise kujunemise olulisust, ajaloolisi seaduspärasid ja hariduse rolli kultuuri omandamisel. Siiski kasutas ta väga harva mõistet Kultur, selle asemel hoopis Bildung. Sks
Kõik kommentaarid