Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Friedrich Nietzsche (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Friedrich Nietzsche
1844-1900
 
 
 
 
Lühitutvustus
Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa 
filosoof. 
 Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal 
kirikuõpetaja pojana 
 Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas 
Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 
 
 
 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks 
professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset 
kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning 
õpetas peale selle veel ühes kohalikus 
gümnaasiumis. 
 Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks 
kutsunud 
 
 
Nietzsche põhimõtted
 Korra ja tungide vastandamine. 
  Arvas , et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; 
ilma jumalata polnud mõtet ka  moraalil  kui 
täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid 
naeruväärseteks kategooriateks. 
 Käsitses elu üksteise otsa lükatud 
meelevaldsete aktidena, millele inimene ise 
omal vabal  valikul  teatud kindlal hetkel 
tähenduse annab. 
 
 
Nietzsche filosoofia 
põhimõisted

 Võimutahe- hea on kõik mis suurendab 
inimeses võimutahet 
 Üleinimene (üliinimene)- inimene, kes lakkab 
arvestamast väiklase moraaliga ja kasutab 
kogu oma elujõudu
 Isanda- ja orjamoraal
 “Jumal on surnud”
 
 
Moraal
 Moraali on Nietzsche arvates kahte 
tüüpi: isanda- ja orjamoraal. 
Isandamoraal vastandab head, suursugust 
halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, 
väiklast, omakasupüüdlikku, ennast 
alandavat inimest. 
 Suursugused inimesed  arvavad  end olevat 
väärtuste mõõdupuud. 
 
 
Kristlik moraal

Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali 
ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. 
Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis 
väljendavad tema orjalikkust: 
1.
Kristlus propageerib ligimesearmastust ja 
kaastunnet
2.
Kristlus propageerib kurjale kurjaga 
mittevastamist.   
 
 
“Jumal on surnud”
 Kuulutas, et usk jumalasse ei juhi enam 
inimeste käitumist. Usk jumalasse on 
muutunud vaid väliseks, formaalseks
Endised  väärtused on kaotanud oma 
väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks 
mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. 
 
 
Seos teiste tuntud inimestega
 Oli hea sõber Wagneriga (saksa  helilooja ), 
sõprus katkes kui  Wagner  sai teada, et 
Lietzsche on homoseksuaal. Filosoofile oli 
sõpruse purunemine väga raske ning 
elumuutev. 
 Suurt mõju avaldasid Schopenhauer(saksa 
filosoof) ja Darwin(inglise loodusuurija)
 
 
Tsitaadid
 "Inimene on miski, mida peab ületama!" 
 "Ma kaotasin sinu ja leidsin enda." 
 "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks." 
 
 
Tuntumad teosed
 “ Tragöödia  sünd” (1872)
 “Nõnda kõneles Zarathustra” (1883-85)
 “ Wagneri juhtum. Muusikuprobleem” (1888)
 “Antikristus” ( 1895
 “Võimutahe” (1901)
 “Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis 
ollakse?” (1908) – Nietzsche autobiograafia
 
 
Täname kuulamast!
Rutmar Raidma
Erkki Madi
 
 

Document Outline



  • Friedrich Nietzsche

  • Slide 2

  • Lühitutvustus

  • Slide 4

  • Nietzsche põhimõtted

  • Nietzsche filosoofia põhimõisted

  • Moraal

  • Kristlik moraal

  • “Jumal on surnud”

  • Seos teiste tuntud inimestega

  • Tsitaadid

  • Tuntumad teosed

  • Täname kuulamast!


Vasakule Paremale
Friedrich Nietzsche #1 Friedrich Nietzsche #2 Friedrich Nietzsche #3 Friedrich Nietzsche #4 Friedrich Nietzsche #5 Friedrich Nietzsche #6 Friedrich Nietzsche #7 Friedrich Nietzsche #8 Friedrich Nietzsche #9 Friedrich Nietzsche #10 Friedrich Nietzsche #11 Friedrich Nietzsche #12 Friedrich Nietzsche #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarjaaa18 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Friedrich Wilhelm Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese

Filosoofia
thumbnail
5
doc

Friedrich Wilhelm Nietzsche

FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi

Eetika
thumbnail
5
doc

Filosoofia kordamis küsimuste vastused

õnnelik elu? Luciliusele on selge, et keegi ei saa õnelikult elada tarkuse poole püüdlemata­ õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus .Õnnelik saab olla vaid kartmatuja ilma filosoofiata ei saa elada mitte keegi kartmatult. On olemas vaid üks tee- põlata välist ja rahulduda aulisega. Tuleb oodata avasüli oma saatust. Pea hüveks ainult seda mis on auline. Filosoofia pakub meile kaitset. . 27) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: miks Nietzsche ütleb, et ta on saatus ning kuidas ta oma ülesannet määratleb? Nietzsche arvates on head inimesed, pühakud jne. võltsid ja põlastusväärsed inimesed, petised. Tema enese tõde on aga hirmutav, sest siiani kutsuti tõeks ``valet``. Tema valem on: kõigi väärtuste ümbervääristamine. Saatus tahab, et just temast saaks esimene ``korralik inimene``.Tema avastas tõe ja tajus valet kui valet. Tema armastab tõtt enam kui ülejäänud mõtlejad

Filosoofia
thumbnail
11
docx

Freidrich Nietzsche

Tallinna Nõmme Gümnaasium Friedrich Nietzsche Koostaja: Sander-Ville Võsa Tallinn 2013 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lähema ülevaate maailma ühest tuntumast filosoofist ja vabamõtlejast Fredrich Nietzschest. Referaadi eesmärgiks on anda lihtne ja põgus ülevaade flosoofi elust ja mõtetest, just tagamõtetest, sest Nietzsche tsitaadid on väga tuntud, kuid paljudel kes neid kasutavad puudub kahjuks teadmine, mida filosoof just ühe või teise ütelusega mõtles. Referaadis on kajastatud Nietzsche põhilised veendumused, arvamused ja ideed, mis üllataval kombel tekkisid tal juba väga varases eas ja jäid elu jooksul üsna muutumatuteks. Lisaks on referaadis ka kiire ülevaade Nietzsche elus, põhiliselt küll tema nooremast east, kahjuks ei ole

Filosoofia põhiprobleemid
thumbnail
32
docx

Filosoofia arvestus

ei ole eraomanduses ja kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks- ühiskond ilma kapitalita (ühiskond ilma “lisaväärtuseta”) ■ toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. 13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch):

Filosoofia
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde

Filosoofia
thumbnail
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

laiendama ning edasi arendama? Kui kristlik kuulutus pakub taolistele küsimustele piisavalt häid selgitusi, siis miks on nii vähe inimesi seda pühapäeviti kirikus kuulamas? Nii jõuame teoloogilise probleemini, millega käesolev töö tegeleb: Mida uut lisab Jungi käsitlus heast ja kurjast tavapärasele kristlikule käsitlusele? Kas psühhiaater ja analüütik, kes on pikki aastakümneid inimhinge uurinud, on leidnud midagi sellist, mida varem pole osatud märgata? Kui tuli Nietzsche ning väitis, et Jumal on surnud, siis pidi teoloogia sellele kuidagi reageerima. Kui tuli Sigmund Freud ning ütles, et usk on illusioon, mis tulevikus kaob, pidi teoloogia selle peale midagi kostma. Leian ka, et Jungi sõnumiga ambivalentsest Jumalast tuleb midagi peale hakata. Kui püüda leida vastust probleemile, miks paljude inimeste jaoks ei ole tavapärane kristlik käsitlus heast ja kurjast piisav ning kas Jung suudab sellele midagi lisada või mitte, siis mida

Maailma religioonide võrdlev analüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun