Filosoof Nietzsche (0)

Friedrich Nietzsche
Filosoof  
Koostaja : Lota Aadla
12.klass
Elulugu
Friedrich Wilhelm Nietzsche
Sündis:
15. oktoober 1844 - Röcken
Suri: 
25. August1900 - Weimar 
oli saksa filosoof.
Nietzsche ei suru oma  filosoofiat  akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel 
on aforstlik ja maaliline, ühtaegu  rangelt  kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas 
kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. 
Elulugu
 Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal 
kirikuõpetaja pojana.
Esmase hariduse sai Naumburgis. 
1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus  
Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. 
Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni.
Elulugu
Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. 
Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem 
kristluse materdaja kaasajal . 
Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai 
Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks 
lõppes  juba 1879 . aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel.
Elulugu
Nõrga tervise kiuste avaldas Nietzsche ajavahemikul 
1872-1888 üle kümne teose, jättes lisaks maha 
tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute 
plaane . 
1888. aastaks oli Nietzsche tervislik seisund jõudnud kritilise punktini, 
ta abitus. Arstid avastasid Nietschel süüfilise ja haigus oli 
jõudnud viimasesse staadiumi. Nietzsche suri Weimaris.
Teosed
Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie),1872(eesti keeles2009, tõlkinudAnne Lill)
"Ajakohatud  vaatlused",1876
"Inimlik-üliinimlik"  (Menschliches, 
Allzumenschliches),1878
" Koidupuna "  (Die 
Morgenröte),1881
" Lõbus  
teadus" 
(Die 
fröhliche Wissenschaft),1882
"Nõnda 
kõneles Zarathustra "  (Also  sprach Zarathustra),1883-1885;1892
(eesti  keeles 1932, 1993 ja 2006, tõlkinud Juhan  Palla,  järelsõna Johannes 
Semper )
"Sealpool 
head ja kurja"  (Jenseits 
von Gut und Böse),1886
"Moraali 
genealoogiast" 
(Zur 
Genealogie der Moral),1887
" Wagneri  
juhtum. 
Muusikuprobleem", 1888
"Puuslikehämarus" 
(Götzen-Dämmerung), 
1889
"Antikristus"  (Der  Antichrist), 1895 (eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk . U.L, 2002 
pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 
"Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, kommentaarid ja 
järelsõna 
Jaanus Sooväli)
"Nietzsche 
contra Wagner", 
1895
" Võimutahe "  (Der  Wille zur Macht ),1901
"Võimutahe"  (Der  Wille zur Macht),1906
" Ecce   homo.  Kuidas saadakse selleks, mis ollakse",1908(eesti 
keeles 1996, tõlkinud ja järelsõna:Jaan 
Undusk )
Pragmatism
Kõige täielikumalt seletab Nietzsche oma pragmatismi 
„Rõõmsa teaduse” alguses. Vaatenurk on järgmine: 
Teadmise algupära - mõistatus on tuhutult pika aja jooksul 
tootnud vaid eksitusi, mõned neist osutusid kasulikuks ja 
liiki säilitavaks, kes nendega kokku sattus või sai need 
päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma 
järglaste eest edukamalt.
Pragmatism
Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud 
ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese 
liigi- või põhiomadusteks, on näiteks:
et on põsivad asju, 
et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi 
on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, 
mis on hea minule , on ka iseenesest hea.
Tunnetusteooria
Nietzschel on objektivismi kritiseerimiseks ka 
tunnetus-teoreetilisi põhjendusi. Selle taustaks on 
Nietzsche vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on 
tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele
Nietzsche kirjutab, et „kõige halvem , kauaaegsem ja ohtlikum eksitus on 
seniajani   üks   dogmaatiline   eksitus,  nimelt  Plantoni  puhas  hing  ja  hüve  iseeneses”. 
Rääkida  hingest  ja  hüvest  nii,  nagu  Planton  neist  rääkis,  tähendab  tõe  keeramist  pea 
peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist.
Tunneturteooria
Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. 
Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, 
et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. 
Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka 
Kanti skeemidest ei piisa. 
Nietzsche viib selle Kanti teema 
sellistesse  äärmustesse,  et  peagi  on  selle  algupära  üsna  võimatu  ära  tunda.  Nietzsche 
tunnetusteoreetiised  tõlgendused  on  selgelt  inimkesksed,  nad  annavad  juhikontrolli 
inimese  loovale,  ümberkujundatavale  loomusele,  mis  on   vältimatu ,  möödapääsmatu  ja 
tähelepandamatu.
 
Aitäh tähelepanu eest!
Kasutatud materjalid
1.  http://et.wikipedia .
org/wiki/Friedrich_Nietzsche#Tsitaate 
2.  http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm 
3.  http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche 
4.  http://kreutzwald.kirmus .
ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?
item_id=236&table=Persons