Friedrich Nietzsche (1)

EPILOOG
16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu
ja isik
· Juba 24-aastasena oli ta
sensatsiooniliselt nimetatud
Baseli Ülikooli klassikalise
filoloogia professoriks; temast pidi
saama hiilgav akadeemiline uurija
ja õpetlane.
· Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche
viis ta peagi ülikoolist välja,
kirjandusse ja filosoofiasse.
1
· Õpetlase halb tervis sundis ta
juba aastal 1879 enneaegsele
pensionile jääma.
· Kui terveid päevi kestvate
peavalu- ja oksendushoogude all
kannatav peaaegu pime F. Nietzsche
Nietzsche lahkus oma ametist
ülikoolis, oli ta kõigest 34-
aastane.
· Sellel ajal avaldas ta oma
debüütteose Tragöödia sünd.
2
· Haiglane filosoof kartis, et
sureb nagu ta isagi liiga vara.
Ta on öelnud: "Olin küll elus,
kuid ei näinud kolme jalgagi
ettepoole. Sel ajal ­ see oli
aastal 1879 ­ ütlesin üles
professuuri Baselis ja elasin
kui vari St. Moritzis."
· Tema kõrgperioodi
sisutihedatest teostest sündis
esimesena Koidupuna (1881).
3
· Koidupunas algas moraali ja
väärtuste halastamatu
ümberhindamine, mis on
omane kogu tema tipp-
perioodi toodangule.
· Järgmisena ilmus niisama
segane kui geniaalne Nõnda
kõneles Zarathustra ­ raamat,
mida Nietzsche armastas ja Nõnda kõneles Zarathustra
pidas oma peatööks.
4
· Aastal 1888, tundes haigust
endast võitu saavat, kirjutas ta
teosed Anti-Kristus ja Puuslike
hämarus, samuti mina-vormis
raamatu Ecce homo.
· Jaanuaris 1889 tabas F. Nietzsche teos
Teispool head ja
Nietzschet raske kurja, mis ilmus
aastal 1886
närvivapustus, millest ta enam
ei paranenud.
5
· Hullumeelsusesse langenud
meisterfilosoof elas edaspidi
algul ema ja siis õe juures,
viimased aastad möödusid
osaliselt halvatuna.
· Nietzsche, keda tunti kui
geeniust, ei soovinud ega
suutnudki enam oma tööst
rääkida.
· Pole kahtlust, et Nietzsche on
filosoofia ajaloo vihatuim mees.
6
· Nietzsche tahtis häirida ­
haavata ­ oma lugejaid, ta
tahtis purustada nende
näilikult turvalised
unistused; ta oli järsk ja
agressiivne ning
Kristus versus Nietzsche
fanaatiline, kelles elab ehk Antikristus
pappide pimedaim paatos
ja tulevikuvingune
temperament ­ ta tahtis
saada antikristuseks. See
õnnestus tal osade
arvates liigagi hästi. 7
· Ekslikult on teda peetud saksa
natsionalistiks. Seepeale on ta
öelnud: "Nii nagu olen loodud,
olen ma sisimas võõras kõigele
saksalikule, isegi sel määral, et
ka sakslase kohalolek häirib mu
seedimist." F. Nietzsche
· Ta vihkab masse ja massivaimu,
samuti massihüsteeriat.
8
· Vaimuhaige filosoofi õe (ta oli venna
kirjutiste hooldaja) tõttu hakkas
paraku levima legend, mis libises
patriootliku saksluse ja antisemitismi
suunas. Tegelikult oli Nietzsche anti-
antisemitist ja vihkas sakslust.
· Nietzsche on kõhklematu mees,
võib-olla jultunuim filosoofia ajaloos.
Ta jagab kohtuotsuseid ilma F. Nietzsche
edasikaebamisõiguseta.
9
· Nietzschet on lihtne
moonutada (nt seostavad
osad teda natsismiga), kuna
ta on keerulise stiiiga ega
hooli lugeja arvamusest.
· Natsid valisid mõned teemad
Nietzsche õpetusest, Kannatav
filosoof
tõlgendasid teda vastavalt
oma vajadustele ­ ja
lõpptulemuseks sai
Nietzsche natsirüü.
10
· Nietzschele järgneb ta
saatus, ent tema järgijad on
sootuks midagi muud kui
Nietzsche ise.
F. Nietzsche
11
16.1.Nietzsche metodoloogia
· Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige
kirjanduslik filosoof.
· Nietzschet saab üksnes vägivaldselt
paigutada süstemaatilise vaatluse
raamidesse.
· Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda
akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel
on aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt
kunagi mõõdukas.
12
· Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda
on raske kujutleda oma positsioonidest
loobuvat.
· Seal, kus mõni teine midagi rahulikult
seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab
ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor
arutaks ja paluks täpsustusi, seal
Nietzsche pilkab, norib ja lammutab.
13
· Kriitilise meele poolest ei küündi keegi
Nietzscheni ­ "On tõdesid, millest saavad kõige
paremini aru keskpärased vaimud, sest nood on
neile sobivaimad, on tõdesid, mis ahvatlevad ja
suudavad ahvatleda vaid keskpäraseid hingi;
selle võib-olla ebameeldiva mõtte juurde lihtsalt
peab nüüd jõudma, kui lugupeetud, kuid
keskpäraste inglaste vaim ­ mainin Darwinit,
John Stuart Milli ja Herbert Spencerit ­ hakkab
muutuma Euroopa keskmist maitset
valitsevaks."
14
· Hullumeelse filosoofi metodoloogia on
läbimõeldud.
· Teda ei hoia tagasi mitte ükski traditsioon;
mida muud saabki oodata mõtlejalt, kelle
stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust,
mida kuulutab tema inimesekäsitus, kus
tuntuim mõiste on üliinimene.
15
· Ta väidab, et teeb oma filosoofiat
vasaraga: " Tähtsaim tingimus on vasara
tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk "saa
tugevaks", sügav veendumus selles, et
igaüks, kes loob, on tugev..." ­ need
Nietzsche sõnad Zarathustrast käivad
tema enda kohta. Ecce Homos ütleb ta
jälle nõnda: "Nüüd lööb vasar vihaselt
vanglaseinte vastu, kivi pritsib kildusid:
mida teeb see minule?"
16
· Ecce Homo ehk Ennäe inimest, on
meelega jumalatteotav ning võetud
apostel Johanneselt ­ Ennäe inimest,
mind, Friedrich Nietzschet, antikristust.
· Oma lähenemises on filosoof subjektivist,
sest igasuguses objektivismis, väidab ta,
on taustal subjekt.
17
16.2. Nietzsche tunnetusteooria
· Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel
tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks
on tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt
iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma
võimaluseta absoluutsusele.
· Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks
on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab
reaalsuse omadused.
18
· Filosoofi tunnetusteoreetilised
tõlgendused on inimkesksed ­ pole mingit
muud tunnetust kui subjekti enda
vaatepunkti omad.
· Nietzsche tahab näidata, et miski muu
peale tõlgendatud "näiva" maailma pole
huvipakkuv, samuti mitte siis Kanti asjad
iseeneses maailm; kuna me ei saa seda
kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks
üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche.
19
· Nietzsche on relativist, kuna hülgab
täielikult absoluutsed määrangud, mida
filosoofia enne teda on au see pidanud.
Tema jaoks on olemas vaid tõlgendused,
on vaid perspektiivid, on vaid oma
soovidesse ja tahtesse mähkunud
inimloom, kes pidevalt loob "oma
reaalsust".
20
16.3. Võimutahe
· Kogu reaalsus põhineb
võimutahtel.
· Elu on võimutahe ehk
teisisõnu "...võõra ja nõrgema
enda alla heitmine, õiguste
rikkumine, allutamine,
rõhumine, nende kallal
vägivalla tarvitamine, oma
mõõtkavasse surumine,
endasse liitmine, vähemalt ­
kõige leebemal kujul ­
ekspluateerimine..."
21