Karl Marx, Nietzsche, Freud (0)

Karl Marx
Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat , õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna „Rheinische Zeitung ” juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. 31-aastasena kolis ta Inglismaale , kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis.
Allikad:
http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Karl_Marx
http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Karl_Marx
Konspekt
Nietche
Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849. aastal suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.1866. aastal siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas  Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust  professor  Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse.Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis oma avakõne „Homerose ja klassikaline keeleteadus“. Baselis tutvus ta  Richard Wagneriga, kes oli Dresdeni mässu ajal 1849. aasta mais olnud Mihhail Bakunini võitluskaaslane. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti  tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma . Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud. Nietzsche tõlgendamine on seetõttu probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele.1870. aastal nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteriiti ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu  Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.1876. aastal sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis -askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see „Parsifalis“ kristalliseerus, jõudis Nietzsche vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt „pidumängu“, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75-aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu nimega „Wagneri juhtum. Muusikuprobleem“.Nietzsche suri  Weimaris  55-aastaselt.1901. aastal ilmus Nietzsche „ Võimutahe “ („Der Wille zur Macht “), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.1908. aastal oleks Nietzsche saanud 64-aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia „Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse“.
Allikad:
http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche
http://www.hot.ee/i/indrme/niet.ht m
konspekt
Freud
Sigmund Freud (6. mai  1856  Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Austria psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Sigmund Freud ( Sigismund Schlomo Freud) sündis 6. mai 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tšehhis1. Freudi isa, Jacob , abiellus 1832 . aastal. Nii tema kui ka tema tulevane abikaasa Sally Kanner olid ühevanused2. Amalie sünnitas kaks ja pool kuud hiljem kui Jacob’i isa Schlomo suri poisi . Juudi kombe järgi sai laps endale nimeks, vanaisa järgi, Scholomo Sigismund (hiljem kutsuti teda lihtsalt Sigmund’iks) Freud. Sigmund sünnib keset oma isa elu kõige rängemat kriisi.Kui Freud oli umbes kolme ja poole aastane, kolis pere Viini. Üks põhjuseid miks pere ära kolis võis olla see, et Freiberg’is oli raske majanduslikult toime tulla. Uues majas oli Sigmund ainus, kellel oli oma tuba. Kõik olid targa vanima poja vastu tähelepanelikud. Nii ei saanud ükski õdedest klaverit mängida, kuna see segas Sigmundi õppimist. Perekond Freud proovis ennast juudi traditsioonidest lahti rebida. Neist said Viinis tüüpilised „assimileerunud3 juudid “. Nad kandsid läänelikke rõivaid, ei pidanud kinni juudi toitumisreeglitest ja tähistasid jõule ja aastavahetust. 1865.aasta sügisel asus Sigmund õppima kohalikku realgümnaasiumi Sperlgassl’is. Ta oli oma klassikaaslastest noorem ja seni oli ta saanud õpetust esiteks isalt ja teiseks ühes erakoolis. Enamasti oli Sigmund oma klassi parim. Freud tundis elavat huvi antiikaja vastu ning õppis kreeka ja ladina keelt. Keeled jäid talle uskumatult kergelt külge. Ta õppis koolis prantsuse ja inglise keelt ka ja sõbraga iseseisvalt itaalia ja hispaania keelt. 1873. aasta juunis lõpetas ta kooli kiitusega. Otsustas loobuda juuraõpingutes, mis ta seni plaanis oli, ja saada „loodusteadlaseks“. Ta kompas palju õppesuundi, enne kui valis endale õppeplaani. 1874/75 aastal õppis ta anatoomiat, lahkamist, mikroskoopiat, kõnefüsioloogiat ja meditsiinilise suunitlusega keemiat, sellele lisandusid veel darvinismi, magnetismi, elektri ja soojusõpetuse õpingud. Ta oli rahutu , ja vaevalt on ta kiidetud uurimistöö valmis saanud, kui vahetab instituuti ja paneb ennast kirja füsioloogiasse Ernst Brücke juurde. Freud jäi Brücke juurde kuueks aastaks ning need aastad oli töörohked ja õnnelikud. Freud pidas Brücke’t suurimaks autoriteediks, keda ta kohanud oli. Freud armus ühte oma õe külalisesse Martha Bernays, kes oli tollal 21-aastane ( Freud oli 26-aastane siis). Neiu oli pärit heast ja väga usklikust perest . Juba 17.juunil kihlusid nad ametlikult. Järgmisel päeval sõitis neiu perega Hamburgi , kus nad väga tihti käisid. 1882. aasta suvel sidus Freud ennast Viini Keskhaiglaga. Seal äratas ta huvi vaimuhaigete nägemine ja ravimine . 1885. aasta sügisel sõidab Freud Pariisi õppima. 1886 .aasta kus oli kirjas, et tal pole Gestapo vastu pretensioone. 2.juunil 1938 võiski Freud lahkuda linnast, kus ta oli elanud 78 aastat. Juba sel ajal oli Freudi tervis kehv . Freudist oli saanud vana väeti mees. Elu suurus ja geniaalsus oli läbi. Pärast saabumist vabadusse ja armastusväärset vastuvõttu Inglismaal olidki elu rängad võitlused läbi. Freud suri 23.septembril 1939 kell kolm hommikul4.
Allikad
http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.ht m (03.01.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud
konspekt
1
2
3
4