50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiinakrissu
Õppematerjali autor
· Kanti järgi tuleb kõike teha inimese nimel. Inimeksistentsi kõrgeim väärtus on Kanti järgi temas endas; seega on kõlblus ja inimkond ainsad, mis omavad väärikust; Kanti eetika on kompromissitu · Kanti järgi kõik muud motiivid ähmastavad kõlbluse olemust. Inimarmastuse olemuseks on Kanti järgi teha head · Kanti kategoorilise imperatiivi põhimõte on jäänud tänini eetikas üheks peamiseks lähtepunktiks SCHOPENHAUER · Arthur Schopenhauer (1788-1860) ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel, vanaduspõlves oli ta heaks kaaslaseks puudel · Ta filosoofia allikateks on a) Vana-India filosoofia (meelelise maailma illusoorsus); b) Platon (tõeline ja mittetõeline olemine) ja Immanuel Kant (asi iseeneses Ding an Sich) ja asi meie jaoks - Ding für uns) · Kantil oli asi iseeneses eksisteerimas sõltumata tajujast; seda ei iseloomusta ei aeg, ruum ega põhjuslikud seosed; ei ole tunnetatav
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood.
Filosoofia: Ei olnud lõpetatud süsteemi Loodust ei saa kirjeldada vaid matemaatiliselt, filosoof peab olema ka kirjanik ja luuletaja Tegeltb ka determinismi ja tahtevabaduse probleemiga Omas maailmast absoluutselt materialistlikku pilti Kokkuvõte: Jäi Voltaire ja Rousseau varju Kirjutas tuhandeid artikleid, avaldas esseesid, romaane ja muid teoseid On tugevalt mõjutanud liveralismi ideid Diderot' mõtted aitasid valla päästa Suure Orantsuse Revolutsiooni ARTUR SCHOPENHAUER Sündis 22. veebruaril 1788 aastal Danzigis Saksa filosoof 1813 omandas Schopenhauer filosoofia doktori kraadi 1831 kolis Berliinist.... Peateos "maailm nii tahe kui kujutlus" Suri 1860 aastal 21. Septembril Looming: "maailm nii take kui kujutlus" "Elutarkus" "koomilise teooriast" "Parerga ja Paralipomena "Naistest" Põhimõtted: Kinnitas pessimismi Peateos sisaldab tema pessimismi süsteemi valmimis kujul Tema pessimistliku filosoofia tuumaks on metafüüsiline õpetus maailmas kui tahtest
ei ole eraomanduses ja kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks- ühiskond ilma kapitalita (ühiskond ilma “lisaväärtuseta”) ■ toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. 13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch):
teoorias mina piire maksimaliseerida. Laiendatuna väidab, et peamine motiiv, millest inimesed on tegevuses lähtuvad, on enesekesksus. Tähendab seda, et kuna inimesed seavad end kõige tähtsamaks, siis tulekski inimese heaolu seada kõige kõrgemaks eetiliseks eesmärgiks. Tuleb anda enesehüve teostamiseks maksimaalne vabadus, mõjukus. Ei tohi piirata enesehüve saavutamisel inimest. Väidab, et on tegu kõige loomupärasema eetikaga inimesele, austab inimest kõige enam. Rajajaks F. Nietzsche (18441900). Pärit Preisimaalt, luteri pastori poeg. Kutsuti Preisi kuninga F. Wilhelmi järgima. Kui oli viiene, siis suri isa (ajude pehmenemine). Oma elu lõpus sai samasuguse diagnoosi suri vaimuhaigena. Mõned väidavad, et oligi hull < tema vastased. Õppis teoloogiat, filoloogiat (kreeka ja ladina keel). Oma teoloogia õpikud katkestas, kuna läks sõjaväkke. Seal sai vigastuse. Jäi haiglasse. Pärast seda tuli sõjaväest ära. Vahepeal otsustas hakata keemiat õppima
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
seda määratletakse vulgaar-relativismi vaimus, kui et 21. sajandiks “suurte lugude” (kristlus, teaduse lineaarne progress jms) aeg möödas ● On üksnes väiksemad lood, igaühel on oma tõde ● Pseudo-füüsika seisukoht, et kõik on suhteline (mis pole tõsi, seda pole keegi kunagi väitnudki) ● Filosoofid pidanud juttu Tõest obstsöönsuseks (nõidus, luulud jms kõik ühe olulised) ● Vaate taga üldiselt Friedrich Nietzsche, kuid ka pettumine valgustuse ideaalides (nt progress, usk inimvõimesse maailma ratsionaalselt mõiste) Gianni Vattimo fekaalidesse puutuv metafoor: õhtumaisest postmodernsest relativismist kujunenud blaseerunud intellektuaalide kloaak (+ Freudi mõistet laenates on õhtumaine kultuur tugevalt anaalses faasis). Ja siis Soansi tõlgendus Toomiku väljaheidetele kui kontranihilismile. Kas mõttetuse mõttetusest saab välja pigistada midagi enamat kui fekaalid?
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid