Mainori kõrgkool Taani analüüs Sissejuhatus Analüüsitavaks riigiks olen valinud Taani. Järgnevalt analüüsin Taani riigi võimudistantsi, kust saab välja lugeda kas Taani on madala või kõrge võimudistantsiga riik, ebakindluse vältimist Taani suhtes ja maskuliinsust ja femiinsust kus tuleb samuti välja milline on Taani riik. Võimudistants Võimudistants puudutab ebavõrdsust ühiskonnas. Ebavõrdsus võib ilmneda erinevates valdkondades nagu prestiiz, rikkus, ja võim, millele erinevad ühiskonnad panevad erinevat rõhku. Organisatsioonides on ebavõrdne võim vältimatu ning see on enamasti formaliseeritud ülemus-alluv suhetes. Võimudistants on teatud saavutatud tasakaal, mida aktsepteerivad kõik võimuhierarhia osad: see on just see piir, milleni vähem võimukad ühiskonnaliikmed aktsepteerivad võimu ebavõrdset jaotumist
põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs
teatav enesekiitja, kuid oma kompetentsuse tõestamise asemel üritab ta tõestada oma korrektsust 5. abituse näitamine (supplication), enda esitamine nõrga ja abituna.kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla.Sellises olukorras esitaja näitab üles abitust ja soovib sellega esile kutsuda teises kohustust aidata 6. tagasihoidlikkuse ilmutamine 2. INDIVIDUALISM-KOLLEKTIVISM (HOFSTEDE) 3. VÕIMU DISTANTS (HOFSTEDE) Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). Võimudistantsi kujunemise eeldusteks 3 faktorit: Kliima: külmema või mõõduka kliimaga maades valitseb madalam
are more tolerant of opinions different from what they are used to; they try to have as few rules as possible, and on the philosophical and religious level they are relativist and allow many currents to flow side by side. Määramatuse vältimine 2 Uncertainty avoidance scores are higher in Latin countries, in Japan, and in German speaking countries, lower in Anglo, Nordic, and Chinese culture countries. Määramatuse vältimine Võimudistants That is the extent to which the less powerful members of organizations and institutions (like the family) accept and expect that power is distributed unequally. This represents inequality (more versus less), but defined from below, not from above. It suggests that a society's level of inequality is endorsed by the followers as much as by the leaders. Võimudistants 2 Power distance scores are high for Latin, Asian and African countries and smaller for
Sõnastage eluline/praktiline näide. Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. 29. Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: toetusele orienteeritud kultuur. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. 30. Kirjeldage G.Hofstede madal vs kõrge võimudistants kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned kõrge vs madala võimudistantsi dimensiooniga riigid. Võimudistants – mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. Suur võimudistants tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus.
tunnistab hierarhilisi seisusi. Äärmuslikult väikse võimudistantsi tuumväärtuseks on inimestevaheline võrdsus. Inimestevaheline ebavõrdsus tuleb minimeerida; privileegidele ja staatusesümbolitele ei vaadata hea pilguga; alluvad ja lapsed ootavad, et nendega peetakse nõu; vestluses võib igaüks igal ajal ohjad enda kätte haarata; mõjuvõimsad inimesed püüavad näida vähem võimsad, kui nad tegelikult on. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides on võimudistants väiksem kui Ida-ja Lõuna- Euroopa maades. Suurt võimudistantsi on lihtsam säilitada vaesemates ja väheste ressurssidega ühiskondades. Sugu – On leitud, et kõigis maailma kultuurides langeb meeste ja naiste ebavõrdne rollijaotus kokku maskuliinsema ühiskonnaga, kus rõhk on pigem saavutustel ning võistlusel kui hoolimisel ja kompromissidel. Kui mehed ja naised on võrdsemad, on tulemuseks „feminiinsemad“ väärtused ühiskonnas tervikuna. Seepärast
Sõnastage näide. Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. NÄIDE: 30. Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: -toetusele orienteeritud kultuur. Sõnastage näide. Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. NÄIDE: 31. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: võimudistants. VÕIMUDISTANTS - mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. Suur VD tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus. Madala VD korral hierarhilist kuuluvust ei aktsepteerita. Töötajad peavad õigeks, et ülemusel on
The opposite type, uncertainty accepting cultures, are more tolerant of opinions different from what they are used to; they try to have as few rules as possible, and on the philosophical and religious level they are relativist and allow many currents to flow side by side. Uncertainty avoidance scores are higher in Latin countries, in Japan, and in German speaking countries, lower in Anglo, Nordic, and Chinese culture countries. 49 Määramatuse vältimine 50 Võimudistants That is the extent to which the less powerful members of organizations and institutions (like the family) accept and expect that power is distributed unequally. This represents inequality (more versus less), but defined from below, not from above. It suggests that a society's level of inequality is endorsed by the followers as much as by the leaders. Power distance scores are high for Latin, Asian and African countries and smaller for Germanic and Scandinavian countries.
Jaotuskanalite erinevuse tõttu tuleb kasutada erinevaid turunduskanaleid Seadused erinevad riigiti See turule sisenedes on ettevõttel surve vastata turu ootustele, kuid samaaegselt on surve langetada omahinda. Need kaks survet on omavahel vastuolus. HOLSTFEDE MAAILMAKULTUURI KAART G.Hofstede uuris 30.a jooksul 75 erinevat riiki ja tõi selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi, mille aluseks on 4 näitajat: individualism ja kollektivism, võimudistants, ebakindluse vältimine, maskuliinsus ja feminiinsus Individualism ja kollektivism Iindividualistilikes maades väärtustatakse üksikindiviidi huvisid, kollektivistilikes maades allutatakse üksikisikute huvid grupile Individualistlik maa (Eesti, Kollektivistlik maa (Kolumbia, 13 USA) Pakistan)
Kivirähk, Lauristin ja Võõrmann, 2007). Sellest järeldub, et nõrga poliitikute usalduse põhjuseks võib olla kommunistlik pärand, mis on jätkuvalt rahvuslikus mälus. Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008) on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus; ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu uurides selgub, et tegemist on suhteliselt usuleige rahvaga. Vähene võimudistants avaldub
Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega Hierarhia Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse ka võimudistantsiks Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks. Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna- Euroopa riikides Sugu Soorollid ja suhtumisest võitlusse Naiste ja meeste ebavõrdne rollijaotus langeb kokku maskuliinsema ühiskonnaga rõhk on saavutustel ja võitlustel Feminiinses ühiskonnas on mehed ja naised võrdsemad rõhk on hoolimisel ja kompromissidel Holland ja Skandinaaviamaad feminiinsed Saksamaa, Sveits ja Austria väga maskuliinsed Tõde
geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi Uurimus tehti vaid ühe organisatsiooni liikmete seas · Mitte lõplik tõde, vaid suunavad juhised Subjektiivne heaolu · Inimeste hinnang oma elule
12B Kultuuri iseloomustus Alaskal on kollektivistlik kultuur, kus valitseb meie-identiteet. Tööga seotakse end moraalselt ja töötaja ning tööandja vaheline suhe on moraalne ,,peresuhe". Kogu vastutust jagatakse rühmaga. Juhtimine tähendab rühmade juhtimist. Siiski valitseb ajakirjandusvabadus ja seaduse ees on kõik võrdsed, mis on omane demokraatlikule riigile. Võimudistants on põimunult suure ja väikese vahel. Enamus elatise teenimiseks tehtavast tööst ei vaja kõrget haridust, seetõttu ei sõltu autoritaarsus haridustasemest. Seevastu on töökoha hierarhia tingitud rollide ebavõrdsusest ja ideaalne ülemus on osav ning demokraatlik. Samuti vastutab igaüks ise oma töölõigu eest . Alaska kultuur on peamiselt feminiinne, sest alaskalased väärtustavad inimesi ja inimsuhteid ning üksteisest hoolimist ja jõuvarude säästmist
mida nähakse, on tihti pinnapealne ja killustatud pilt, mitte tegelikkus. Kuigi palju juhtimisteoreetikud kujutavad kultuuri kui selgelt defineeritud osadega fenomeni on see siiski suures osas hoomamatu. 1.4 Organisatsioonikultuuri tüübid Organisatsioonikultuuri ja väärtusi sealhulgas võib tüpiseerida Hofstede poolt välja töötatud dimensioonide järgi, milleks on muuhulgas: · Kollektivism-individualism · Võimudistants · Määramatuse vältimine Kollektivism-individualism on organisatsiooni väärtuste klassifitseerimisel laialdaselt kasutusel, kuigi see ei pruugi olla nii otseselt sõnastatud. Individualism keskendub indiviidile ja tema töösooritusele e peatähelepanu on individuaalsel panusel; kollektivistlikud väärtused seonduvad aga organisatsiooni liikmete üksteisest hoolimisega, meeskonnatööga, hüvede võrdse jaotamisega jne.
Miinused Annab eeliseid juhtivatele Häältelugemise keerukus ning suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema.
Hofstede´i järgi). Kultuuridedimensioonid Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda (Hofstede 1991; vt indekseid ka Pajupuu 2000). Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work- related values (vt ka Hofstede 1991). 1) individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus; 2) võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust; 3) ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele; 4) maskuliinsus/feminiinsus: "maskuliinsus" rõhutas pealekäivust ja karjäär, "feminiinsus" rõhutas elukvaliteeti, suhteid ja toetust. Maskuliinsus ja feminiinsus: orienteeritus saavutustele või hoolitsusele
subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31
suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes. 24. Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli) 1. Individualism 2. Võimudistants 3. Maskuliinsus 4. Ebakindluse vältimine 5. Pikaajaline orientatsioon
dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud. 52. KULTUURIDIMENSIOONID. VÕIMU DISTANTS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi). See tuleneb sellest, et germaani keeli rääkisid barbarid. Võimudistantsi kujunemise
Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. Iseloomulik on
nähtamatud (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse). NÄITED: 1) Tehiskeskkond - TTÜ toolid, lauad 2) Väärtushinnangud organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu 3) Baasarusaamad organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 31. Kirjelda organisatsioonikultuuri dimensioone G. Hofstede järgi. Kuhu paigutad Eesti? 1. Võimudistants Millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust o Suur võimudistants Suur lõhe alluvate ja juhtide vahel Autokraatlikum juhtimisstiil, tugevamal on õigus Alluvad ootavad juhendamist Suurem kontroll arvamus, et inimesed põlgavad tööd Mehhiko, Filipiinid, Venetsueela
Parsons: väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjuseid Hofstede: väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teisele 9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu
Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid. x Lewise kultuuridimensioonid:
Hea kultuuriga ettevõtted - julgustavad riskima, soodustavad initsiatiivi, lugupidavus, kaasamine Geert Hofstede maailmakultuuri kaart - hollandi sotsiaalteadlane. Põhiväide: organistsioone ja juhtimist tuleb vaadelda ning mõista kõigi tasemete töötajate, eriti lihttöötajate vaatenurgast. o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine o Ebakindluse vältimine riskide vältimine, kindlate reeglite eelistamine(kollektivism), planeerimise pikaajalisus, aeg ja täpsus, emotsioonid o Maskuliinsus ja feminiinsus maskuliinses saavutamine oluline, feminiinses võrdsus ja vendlus, elukvaliteet/raha, karjääri väärtustamine, macholik käitumine, soolised küsimused
23)Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu 24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu
4) isiksuse tasandil olulised väärtused edasipüüdlikkus, võistluslikkus, rikkuse ja asjade tähtsustamine 5) Esindajad: jaapan, austria, itaalia, venetsueela Feminilistlik kultuur 1) sugude võrdsus 2) koolisüsteem orienteetitud sotsiaalsele kohanemisele 3) Teistest paremaks olemise püüd ei ole tunnustatud 4) Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus 5) Esindajad: Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants 1) Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust 2) Tudengid peavad tähtsaks autoritaarseid hoiakuid. 3) Juhid otsustavad autokraatlikumalt 4) töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. 5) Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. 6) Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides
tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise, vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär, pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted, järele toetus V
tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE. Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess. Oluline on teada, mis toimub
tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE. Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess. Oluline on teada, mis toimub
ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt 10 tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks.
1) Kollektivism vs Individualism Näitab, kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik (USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia): suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus, isiklikud huvid Kollektivistlik (Kolumbia, Pakistan, Venetsueela, Peruu): inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused 2) Võimudistants Näitab, millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust organisatsioonides. Suur võimudistants (Mehhiko, Filipiinud, Venetsueela) Suur lõhe alluvate ja juhtide vahel, autokraatlik juhtimisstiil (tugevamal on õigus), alluvad ootavad juhendamist, suurem kontroll (arvatakse, et inimesed põlgavad tööd) Väike võimudistants (Austria, Taani, Uus-Meremaa)-Võim võib kanduda ühelt inimeselt teisele. Kõik on sündinud võrdselt
naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks.
stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks
uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 25) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteid riikidest. Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile (Eurnham, 1997) Madal Kõrge Võimudistants Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid
Globaalsete töökohtade loomine – 1) vähest kvalifikatsiooni nõudvad töökohad 2) keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad • Firma ja organisatsiooni erinevused – firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, kaob majandusväljalt. • Foucault organisatsioonikäsitlus Hierarhia, võimudistants. Kontroll, järelevalve. Vahetu kontroll jms. • Weberi organisatsiooni käsitlus Eesmärk: debürokratiseerimine. • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? Kui soodne on keskkond ettevõtluse jaoks, jõukamas riigis võivad paremad võimalused olla, võrgustikute olemasolu lihtsustab ettevõtlust jne • Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20 6. Loeng – Kapitalide käsitlused
· võib olla erineva tugevusega. 3) Kirjelda Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile nimeta neli faktorit, kirjelda igaüht paari lausega ning too näiteks üks riik, kus see vastava teooria kohaselt kehtib. 1. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Nt Jaapan. 2. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuule- likkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Nt Mehhiko. 3
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil Greet Hofstede Hofstede kultuurikäsitlus: Individualism-kollektivism: kuivõrd lõdvad, jäigad on kollektiivide vahelised suhted. Maskuliinsus-feminiinsus: kas esiplaanil on töö ja tööga seotud ülesandesd, või suhted? Määramatuse vältimine: Võimudistants- viitab aktsepteerinugutele, kuivõrd inimesed reageerivad, et võim on ebaühtalselt jaotunud. Tunnetuslik vahe õpetaja-õpilase/ ema-lapse vahel. Rahvusvaheline juhtimine Kohaline olude tundmine Kliima, ajalugu ja kultuur- erinev tarbimine Jaotuskanalid ja turundus Omahind vs spetsiifiline toode Loeng 3. Planeerimine Juhtimise põhitegevuse esimene etapp. Mõiste: Keskkonnamääramatusega toimetulekuprotsess = planeerimine. Protsess eesmärkide
- Globaalsete ressursside kasutus. - Ühisettevõtte. - Eksport ja import. - Täielikult omandatud allettevõtte. - Litsenseerimine ja finantšiis. Hofstede maailmakultuuri kaart => Individualism ja kollektivism (mina-meie rõhuasetus): 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Suhtumine tööülesannetesse. 3) Perekond ja töö. 4) Harmoonia. Võiudistants: 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Vanade austamine. 3) Kaebuste liikumine. 4) Juhtimine. - Võimudistants - tähelepanu pööramine ametlikule hierarhiale. Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär.
isa ja poja suhe Suhtumine tööül- I = töö ja eraelu lahus, K = sõbrad ja töö oluline, paremad tingimused kui võõrastele Pere ja töö- I = ei võeta sugulasi tööle üldiselt, K = eelistatakse sugulasi ja sõpru Harmoonia- I sensitiivsuse treeningud, K mitteverbaalne suhtlemine Võimudistants- kas võrdsus või hierarhia Juhi ja alluva vahekord- Kõrge tsentraliseeritud, madal detsentraliseeritus = juht otsustab. Võim pärandatakse. Vanade austamine Kaebuste liikumine = alluvad juhti kritiseerida ei või JEK = eesmärgid alluvatele seatakse ülalt Ebakindluse vältimine- riskide vältimine, kindlad reeglid
� Töötajaid kaasati .� Otsuseid langetati ’’rohujuure tasandil’’ Geert Hofstede panus .� Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) .� Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) .� 117 100 küsimustikku .� 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus .� INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM .� VÕIMUDISTANTS .� EBAKINDLUSE VÄLTIMINE .� MASKULIINSUS- FEMINIINSUS Määramatuse vältimine Võimudistants Hofstede käsitlus riigiti Organisatsiooni neli arhetüüpi Rahvusvaheline juhtimine .� Kohalike olude tundmine .� Kliima, ajalugu ja kultuur- erinev tarbimine .� Infrastruktuurid ja traditsioonid .� Jaotuskanalid ja turundus .� Seadused .� Omahind vs spetsiifiline toode Planeerimine Planeerimise mõiste Keskkonna määramatusega toimetuleku protsess - Mis toimub maailmamajanduses? - Milline on seadusandlus täna/ homme? - Millised on ressursid täna/ homme?
•Arusaamade pinnalt kujunevad väärtused •Väärtused on aluseks strateegiatele, struktuuridele ja protsessidele, mis on vajalikud organisatsiooni kestmiseks (Gordon1991) •Huvigruppide ootustele vastamine annab legitiimsuse •Samas tegevusvaldkonnas organisatsioonikultuur sarnane?•Samas riigis organisatsioonikultuur sarnane? Rahvuskultuuri dimensioonid (G. Hofstedekäsitlus) •Võimudistants •Maskuliinsus/Feminiinsus •Ebamäärasuse vältimine •Individualism/Kollektivism Väärtuspõhine juhtimine Mõned soovitused väärtuste sõnastamiseks •Pigem vähem kui rohkem! •Sõnastatud väärtused ei tohi üksteisega vastuolus olla! •Väärtused pole asi iseenesest –kooskõla muude strateegilise juhtimise elementidega (missioon, visioon, eesmärgid)! •Väärtused võiks väljendada hoiakuid -kuidassaavutame eesmärgid?
täitmiseks. - Organisatsiooni toetus - võimalused ülesannete täitmiseks. - Sotsialiseerumine - inimese kujunemise protsess; ümritseva kultuuri, gruppi ja ühiskonna sotsiaalsete suhete ning indiviidi kogmuste kujundava mõju tulemus. - Kultuur - teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide ja uskumuste kogum, mis antakse põlvest põlve edasi. G. Hofstede faktorid, mille alusel kultuure diferenteerida: - võimudistants (mil määral võimu hierarhia kutsub esile psühholoogilist eemaldumist) - ebamäärasuse taluvus (kas ja kui palju püütakse hoiduda ebamääratest situatsioonidest) - individualism ja kollektivism (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil indiviidi või grupi tegevus) - maskuliinsus (kui võrd domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt sõltumatus ja saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu)
2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita Individualism: Kuivõrd ühiskond kinnitab individuaalsust või kollektiivsust saavutuste ja/või suhete juures. Ind. Kultuurides väärtustatakse indiviidi huvisid, samal ajal kol. Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile. Maskuliinsus: Kuivõrd ühiskond kinnistab traditsiooniliste maskuliinset rollimudelit, kus
Kujunemisprotsessi mõjutavad tegurid: · käitumise regulatsioonimehhanismid - keel, rituaalid · normid, ühised arusaamad - ootused, mis töötajatele on pandud · domineerivad väärtused ja kuivõrd neid järgitakse · mõtlemislaad - suhtumine töötajatesse, klientidesse · õhkkond. 27. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi. Hofstede eristas nelja faktorit, mille alusel kultuure diferentseerida: · Võimudistants: millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust organisatsioonides. Suur: suur lõhe alluvate ja juhtide vahel, autokraatlikum juhtimisstiil, tugevamal on õigus, alluvad ootavad juhendamist, suurem kontroll arvamus, et inimesed põlgavad tööd (Mehhiko, Filipiinid). Väike: töötajad initsiatiivikad, juht ja alluv võrdsed, juht peab lugupidamise ära teenima (Austria).
tavaks, küll aga kasutatakse ohtralt miimikat oma tunnete näitamiseks. Kohtumistel on kombeks kätt suruda, kuid rohkem üksteist ei puudutata. Inimesed on üsna ebausklikud ja väldivad rääkimast oma plaanidest enne nende täitumist. Samas on lätlased avatud uuendustele. (Karpenko 2003) Tänapäeva üks tuntumaid kultuuriuurijaid hollandlane Geert Hofstede selgitas oma uurimuses, et kultuurid on kirjeldatavad neljamõõtmelises ruumis, mille dimensioonid on võimudistants, individualism, maskuliinsus ja ebakindluse vältimine. Nimetatud dimensioonide kohaselt on Läti individualistlik, suhteliselt suure võimu- distantsiga, maskuliinne ja pigem ebakindlust vältiv kultuur. Lätlased ei ole ajaloo jooksul kunagi üksteisele väga lähedal elanud. Alati on eralduseks olnud mets, jõgi või põld. Igaüks peab kandma hoolt iseenda ning lähimate pereliikmete eest. Lastele õpetatakse juba varakult mina-vormis mõtlemist. Lätlased hindavad ausust ja otsekohesust
Kultuuri algus Kultuuri kujunemise protsess on gruppide kujunemise protsess o Ühek inimesel tekib idee o Tulevad kokku inimesed, kellest moodustub tuumikgrupp. Neil on ühine visioon ja nad on teadlikud riskidest o Tuumikgrupi tegevus on edukas o Tulevad juurde teised, areneb grupi ajalugu ja kujuneb kultuur Kultuur ei püsi ega säili kui tema kandajad lahkuvad Omadused (G. Hofstede) Võimudistants (mil määral peetakse oluliseks võimu erinevusi, hierarhilisi suhteid ja distantsi). Kõrge võimudisdants – Filipiinid, India, Singapur, Brasiilia Individualism-kollektivism (mil määral väärtustatakse üksikisiku sõltumatust või grupi huve). Kõrge individualism – USA, Austraalia, Suurbritannia, madalmaad, Kanada, Rootsi Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle)
Organisatsioonikultuur väärtuste, normide, hoiakute kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Määrab milline on õige ja milline vale käitumine. Personalipoliitika ja protseduurid peaks samuti lähtuma organisatsiooni kultuurist. Schuler võttis kasutusele organisatsioonikultuuri mõju hindamiseks Hofstede poolt välja töötatud maailma rahvaste kultuuride mõõtmiseks kasutatavad näitajad: Individualism ja kollektivism mina-meie rõhuasetus. Võimudistants aktsepteeritakse eri määral. Ebakindluse vältimine välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid. Maskuliinsus ja feminiinsus feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust, maskuliinsetes aga saavutusi ja võimu. III osa Väljakutsed strateegilisele personalijuhtimisele 10. Personalijuhtimise keskkond Ümbritsev keskond avaldab organisatsioonile otsest mõju muutused väljaspool organisatsiooni kutsuvad esile vajaduse muutusteks organisatsiooni sees. Väliskkeskkona
eksime normide vastu. Kergem on hakkama saada eurooplasel Euroopas, aga idamaades juba raskem. Kultuurisokk. Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism (vt. Tabel 11), · võimudistants (suur/väike) (vt. Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13), · maskuliinsus-feminiinsus (vt. Tabel 14). Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Tabel 11. Individualismi ja kollektivismi dimensioon.
· Konfliktid grupis, · Informatsiooni kuritarvitamine, · Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism · võimudistants (suur/väike) · ebakindluse vältimine (suur/väike) · maskuliinsus-feminiinsus Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste
annaabi.ee 
