Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi (0)
Kultuuride jaotus Hofstede ja
Lewise järgi
Kultuurist üldiselt
Kultuurid on inimeste kohanemisviisid elutingimustega.
Kultuurid ei erine mitte üksnes ühe maa piiris vaid ka eri piirkondades.
Kultuur ei saa olla ühtemoodi hea kõigi inimeste silmis...
Hofstede viis kirjeldada kultuuri
Kultuurid on jaotatud viie erineva dimensiooni vahel:
Identiteet
Hierharhia
Sugu
Tõde
Ajaline mõju
Identiteet
Enamik jõukamate maade kultuurid küllalt individualistlikud
Vaesemate maade kultuurid kollektivistlikud
Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressursidega
Individualismi puhul jõukuse ja arvukate ressursidega
Hierarhia
Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Nimetatakse
ka võimudistantsiks
Suure võimudistantsiga ühiskonnas ei pea keegi inimesi võrdseks.
Põhja- ja Lääne-Euroopa kultuurides võimudistants väiksem kui Ida- ja Lõuna-
Euroopa riikides
Sugu
Soorollid ja suhtumisest võitlusse
Naiste ja meeste ebavõrdne rollijaotus langeb kokku maskuliinsema
ühiskonnaga rõhk on saavutustel ja võitlustel
Feminiinses ühiskonnas on mehed ja naised võrdsemad rõhk on hoolimisel ja
kompromissidel
Holland ja Skandinaaviamaad feminiinsed
Saksamaa, Sveits ja Austria väga maskuliinsed
Tõde
Kuidas tullakse toime mitmemõtteliste ja etteaimamatute olukordadega
Üks äärmus orienteeritus ühele tõele mille vastas on orienteeritus paljudele
tõdedele
Tugevalt ebakindlust vältivad Venemaa, Balkanimaad, Jaapan, Korea
Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina taluvad ebakindlust paremini
Tugevalt ebakindlust vältivad
Meeldib turvaline ja ettearvatav maailm
Eelistavad otsest silmsidet
Head sõnaseadjad, süstemaatilised ja jutukad, kuigi vahel lärmakad.
Zestikuleerivad elavalt, kuid hoiduvad füüsilisest kontaktist
Toleratnsed ebakindluse suhtes
Võtavad elu kergelt
Taluvad hästi ebakindlaid olukordi ja isegi armastavad neid
Kalduvus hoiduda jäikade reeglite ja seaduste kehtestamisest, kuid nad
lahendavad kõik konfliktid, mis esile kerkivad
Struktuuri ja ajakavadesse suhtutakse kergelt
Ajaline mõju
Valik praguse ja tulevase olukorra vahel
Üks äärmus pikaajaline orientatsioon, teine äärmus pikaajaline orientatsioon
Mitmed Ida-Aasia riigid nagu Jaapan ja Hiina on pikaajalise orientatsiooniga
maad
Enaik Euroopa ja Ameerika maid on lühiajalise orientatsiooniga
Pikaajaline orientatsioon
Ääretult oluline elada oma elu nii, et see oleks hinnatav ka esivanemate
vaatepunktist, ning hoolitseda järeltulevate põlvede eest.
Otsusekindlad ega loobu kunagi vastutustundest
Loeb jõukus mitte õnn
Ei kipu tseremoonitsema ja hoiavad madalat profiili
Lühiajaline orientatsioon
Traditsioonidel ei ole mingit kaalu
Palju aega kulub sotsiaalsetele rituaalidele rituaalide endi pärast
Valitseb moraalne kohustus vastata kingitusele kingitusega, isegi kui see
tähendab võlgu elamist
Eesmärgid ei motiveeri, vaid soov näidata oma stabiilsust
Nad naeratavad, on armastusväärsed ja suhtlevad meelsasti
Lewise jaotus
Konkreetsete ülesannete lahendamisele orienteeritud kõrge
organiseeritustasemega planeerijad ehk lineaar aktiivsed;
Tunnused: keskmise kontaktivajadusega või
mittekontaktkultuurid, emotsionaalselt neutraalsed,
otsene vestlusstiil, napisõnaline,
ootab oma järjekorda.
Sakslased, sveitslased, hollandlased, rootslased ja eestlased.
Inimestele orienteeritud jutukad suhtlejad ehk multi aktiivsed
Tunnused: puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne
vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele.
Sellist tüüpi esindavad venelased, itaallased ja lõuna-ameeriklased
Introvertsed, väärikusele orienteeritud kuulajad ehk reaktiivsed;
Tunnused: mittekontaktkultuur, emotsionaalselt
neutraalne, kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei sega
kunagi vahele, napisõnaline
Selle tüübi esindajad: vietnamlased,
hiinlased, korealased,
jaapanlased
Näide
Sakiko kiri : Ma tunnen ennast natuke
ebamugavalt temaga koos töötades.
Ta istub liiga lähedal ja kogu aeg Click to edit Master text style
vaatab minu poole. Ma proovin Second level
kuidagi kaugeneda temast, aga tema Third level
nihkub veel lähemale. Ta ei jäta mulle Fourth level
Fifth level
rääkimiseks ega ka mõtlemiseks
ruumi. Minu meelest käitub ta liiga
agressiivselt. jaapanlanna
Edmundo kiri: Mulle tundub, et ta ei
kuula mind. Ta vaatab harva minu
poole ja istub minust väga kaugel. Ta
on väga salalik inimene. Ma ei saa
tema mõtetest midagi välja lugeda.
ladina-ameeriklane
Lõpetuseks
Kui suhtlus toimub erineva kultuuritaustaga inimeste vahel, on inimestel ka
erinevad kultuurikogemused ja ootused, mis võivad põhjustada vääritimõistmisi
ja konflikte.
Tegemist on powerpont esitlusega. Töö on olemas kultuuride jaotused kahe mehe mõtteviisi järgi. Tööd on ilustreeritud erinevate piltidege.
Sarnased õppematerjalid
12
docx
Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede
Kultuuri uurides 2002
Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede
„Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks
külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus
edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure
mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka
näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste
mõttemaailma ja käitumismalle.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon
29
docx
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
Meie mina mõjutab otsene tagasiside.
Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle
tihtipeale omaks.
3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE
Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et
inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte
ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine
olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse
omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt,
peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb
paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult
113
doc
TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
............................42
2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR
44
2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44
Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45
2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50
Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52
2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58
Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks
kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et
Turismi -ja hotelli ettevõtlus
59
pdf
Juhtimine
Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm
survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust,
kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna
moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest,
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks.
Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt.
ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline
46
docx
Juhtimine vastused
kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine.
Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka
seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt
sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku
süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride
väljatöötamises.
Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse:
· tippjuhid,
· keskastmejuhid,
· esmatasandi juhid.
Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja
kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks
on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool
saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid