Kultuuride jaotus Hofstede ja Lewise järgi (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Kultuuri uurides kokkuvõte Gert Jan Hofstede Paul B. Pedersen Geert Hofstede

Kultuuri uurides 2002 Gert Jan Hofstede, Paul B. Pedersen, Geert Hofstede „Kultuuri uurides“ näitab veenvalt, et maailm pole muutumas globaalseks külaks, vaid on ja jääb eripalgelistest rahvuskultuuridest koosnevaks paigaks, kus edukas hakkama saamine sõltub iga inimese tahtest ja oskusest teisi kultuure mõista. Kasu on aga veelgi laiem – toodud mudelid aitavad paremini mõista ka näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

29

docx

Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

Meie mina mõjutab otsene tagasiside. Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle tihtipeale omaks. 3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult

Psühholoogia

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

............................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52 2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58 Harrison M. Trice & Janice M. Beyer käsitluses on organisatsioonikultuuri tunnusjoonteks kollektiivsus ja sümboolsus (vt. Tabel 16). Kollektiivsuse all mõeldakse seda, et

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

59

pdf

Juhtimine

Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tuleb suhelda. Organisatsiooni keskkond jaguneb kaheks ­ sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad: juhid, omanikud ja töötajad. Mõne teise autori järgi saab käsitleda organisatsiooni sisekeskkonda ka kui kooslust: omanikest, juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline

Juhtimine

46

docx

Juhtimine vastused

kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks ­ kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid, · keskastmejuhid, · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine.

Juhtimine

Meedia

Kommentaarid (0)