Kodanikud, huvid ja demokraatia (0)

Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia
Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu.
Erakonnad : PAREMPOOLSED ERAKONNAD – Reformierakond , Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD – Keskerakond , Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD – Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD – IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL= konservatism , Keskerakond= vasaktsentrism , SDE=sotsiaaldemokraatlik.
Sotsiaalsed liikumised – kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine).
Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP – legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.
SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED:
ERAKOND
SURVEGRUPP
Tegevuse eesmärk
Luua poliitikat
Mõjutada poliitikat
Vahend eesmärgi teostamiseks
Tulla võimule
Avaldada survet võimulolijatele
Programmi ulatus
Haarab poliitika kõiki valdkondi
Käsitleb üht valdkond või probleemi
Teavitamise sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
Näited
IRL, SDE, Reform , Kesk.
Ametiühingute liit
SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine , rahuliikumine, keskkonnaliikumine.
Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse – kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust.
Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused? *Õigus ja kohustus teenida kaitseväes. *Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust. *Õigust töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis . *Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. *Õigus kuuluda erakonda. *Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel.
Eesti kodanik kui Euroopa liidu kodanik. Eesti kodanik omab ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsust. Lisaks õigusele reisida , elada, töötada ja õppida teistes EL liikmesriikides, võimaldab EL-i kodakondsus laiaulatuslikku diplomaatilist kaitsed kolmandates riikides.
NATURALISATSIOON - mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine.
Ideoloogiad: liberaalne , sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne , roheline ideoloogia jne
LIBERAALNE
SOTS. DEM.
KONSERVATIIVNE
ROHELINE
*Ülim väärtus – indiviidi vabadus.
*Majanduses pooldavad vabaturumajandust.
*Heaolu tagamisel lähtutakse vabaduse, konkurentsi ja individualismis põhimõtetest.
*Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega.
*Inimesele peab jääma võimalus otsustada kuidas ta kulutab oma raha.
* Keskseks väärtuseks võrdsus – võrdsed võimaluse kõigile.
*Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused.
*Majanduses pooldavad segamajandust.
*Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil.
*Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse.
*Riik peab pehmendama turukonkuretsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
*Tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile.
*Pooldavad stabiilsuse ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme.
* Kollektiiv tähtsam kui üksikisik.
*Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist.
*Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.
*Väärtustab keskkonnakaitset .
*Majanduse detsentraliseeritus, toodete taaskasutus jms
*Roheline maksusüsteem
* Tuumaenergia vastu, taastuvenergia poolt
*Globaalselt suurim probleem ülerahvastatus.
Valimissüsteemid: proportsionaalne ja majoritaarne. Tunnused, tugevused ja nõrkused.
MAJORITAARNE
PROPORTSIONAALNE
Ringkondade arv
Võrdub parlamendikohtade arvuga
1-20
Mandaatide arv ringkonnas
Üks
Mitu
Mandaadi saamise tingimus
Kandidaat kogus enim hääli
Kandidaat ületas kvoodi
Kandidaatide ülesseadmise vorm
Personaalne
Erakonna valimisnimekirjas
Parteide arv parlamendis
Väike (2-3)
Mõõdukas või suur (üle 5)
Väikepartei šanss pääseda parlamenti
Väike
Arvestatav või hea olenevalt mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest
Valimiskünnis
Puudub
Reeglina 2-3 protsenti
Näidisriike
Inglismaa, Kanada , USA, Prantsusmaa
Soome, Rootsi, Eesti, Holland ,
Itaalia, Taani
Plussid
Selge ja lihtne
Parteidel võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud
Miinused
Annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
Häältelugemise keerukus ning erakondade mõju.
POLIITILINE KULTUUR – poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks . Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus.
Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus . Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema.
OTSENE DEMOKRAATIA – demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum.
ESINDUSDEMOKRAATIA – nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine.
OSALUSDEMOKRAATIA – demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitka vastu ning aktiivne osalus selles.
ELITAARDEMOKRAATIA – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik , põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud.
Millised on valimiste funktsioonid/ülesanded? *Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. *Valimiste kaudu kodanikud valivad esindajad, kes arutavad valijate probleeme ja võtavad vastu seadusi. *Valimised näitavad, kui suur on rahva toetus võimulolijatele. *Valimised harivad kodanikke poliitiliselt, sest kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teadet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega.
Valimistel kehtivad piirangud ( vanusepiirang , kodakondsuspiirang jne) *Kodakondsuspiirang – parlamendi-, ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territoorimil. *Vanusepiirang – kehtib nii hääleõiguse kui ja kandideerimisõiguse puhul.
Mida tähendab valimiste regulaarsus Eestis? Valimised on korralised – toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Parlament ja kohalikud omavalitsused valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 5 aasta tagant.