Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuuridevaheline kommunikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Kultuuridevaheline kommunikatsioon
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on kanooniline suhtlussituatsioon ? (Lyons)
    Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil.
  • Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel (ehk kontseptuaalsetel – abstraktsete, keeruliste asjade mõistmine on metafoorideta võimatu) metafooridel nad põhinevad?
    Põhilised kommunikatsioonimudelid on järgmised:
  • Rahvamudel – põhined torumetafooril ehk tähendus on sõna/teksti sees ja kontekst pole oluline.
  • Kodeerimise/dekodeerimise mudel – kodeerimismetafooril. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi)
  • Küberneetikast lähtuv mudel – sisuliselt põhineb jälle torumetafooril. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Mudeli väärtus, seletab vajaduse keele liiasuse järgi.
    Eelnevad on väga ühekülgsed (osaliselt küll õiged).
  • Interferentsiaalne mudel – kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Aluseks on tööriistavalmistaja metafoor . Inimesele antakse tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi, kasutades selleks igasugust konteksti, mida tarvilikuks peab. KOOD ON LÕPLIK, TEGELIKKUS LÕPMATU. Katsed luua ideaalset ühetähenduslikku koodi on luhtunud. Inimene ei jaga täielikult ei koodi ega ka konteksti. Keel on loomu poolest mitmetähenduslik.
  • Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus ( Milton Bennet)
    Kultuuridevaheline kommunikatsioon M. Benneti järgi: „Inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju“.
  • Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch)
    Mingi mõiste prototüüpne esindja on see isend / alaliik , mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähendab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal.
  • Esitage lausungi „Siin on palav ” võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5)
    1.lihtsalt nendib fakti
    2. palve : tehke aken lahti
    3.etteheide: mis pole akend lahti tehtud
    4.vihje: et keegi märkaks ja teeks lahti jne
  • Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid?
    Tema arvates on kultuur „parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud“. See on väga üldine.
  • Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)?
  • Mis on interkulturaalne pädevus?
    Interkulturaalne pädevus on kultuuriline teadlikus. Eesmärgiks on see, et interkultuuraalne pädevus muutuks loomulikuks. Oluline on õppide tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid, suurendada oma teadmisi teistest, õppida analüüsima vääritimõistmist ja neist õppida. Tänapäeval on interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi.
  • Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)?
  • Teadvustamata pädevuse puudumine
  • Teadvustatud pädevuse puudumine
  • Teadvustatud pädevus
  • Teadvustamata pädevus
  • Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat).
  • Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi?
    Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev ) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega).
    Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt „kuigi“).
  • Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
    Kuidas seletada Grice ’i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte – aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile).
    Ajendid , kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes.
  • Näo” üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse „näo” määratlused ( Brown ja Levinson)
    „Nägu“ – enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt.
    Positiivne nägu – soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi.
    Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutsega oma äranägemise järgi.
  • Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)
    Positiivse viisakuse strateegiad: „sina“, naljad , släng ja kõik muu sisegrupi tähistajad, komplimendid, eesnimeline pöördumine.
  • Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)
    Negatiivse viisakuse strateegiad: põiklusväljendid, passiiv , vaikus , pessimism, viitamine üldistele reeglitele, kõhklused.
  • Millest sõltub „näoähvarduse kaal” Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused )? Kuidas võivad erineda P ja D „ reaalsed ” ja „interaktsioonilised” tähendused?
    Kaal sõltub kuulaja võimust kõneleja üle, kuulaja ja kõneleja vahelisest distantsist, konkreetse teo raskusest.
  • Mis vahe on „(kõne)vooruvahetuspausil” ja „voorusisesel pausil”? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad?
    Pausi pikkuse määrab kultuur. Vooruvahetuspaus, paus , mil teine osapool saab sõnajärje enda kätte.
  • Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall)
    Monokroonsus – „üksaegsus“. Aeg on jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest ( generatiivne metafoor – aeg on raha!).
    Polükroonsus – „paluaegsus“. Aeg on kui punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav (generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões).
  • 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont.
    Polükroone kultuur:
  • Tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast;
  • Polükroonses kultuurid ajakava allutatud suhetele;
  • Täidetakse üht ülesannet korraga;
  • Töö- ja isikliku aja vahel puudub selge eristus , ühiselt töötades võidakse vahel minna ka eravestlusele;
  • Puhkeaeg sõltub isiklikest suhetest
    Monokroone kultuur:
  • Tegevusi korraldatakse jäiga ajakava järgi, kohtumisajad on täpselt määratud, punktuaalsus;
  • Suhted allutatakse ajakavale, tähtajad on äärmiselt tähtsad;
  • Mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist);
  • Tööaeg on selgelt isiklikust ajast eristatud ;
  • Ühiskonnas on puhkeaeg, pühad, tööpausid puutumatud ja alluvad ajakavale, ei sõltu isiklikest suhetest
  • 4 distantsi Edward Halli järgi
  • Intiimne (45 cm) ruumivöönd
  • Isiklik (45 – 120 cm) ruumivöönd
  • Sotsiaalne (120 – 350 cm) ruumivöönd
  • Avalik (350 - ) ruumivöönd
    Erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates vööndites ja ka vööndite pikkused erinevad.
  • 4 kapitali liiki Bourdieu järgi
  • Materjaalne/majanduslik
  • Sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias )
  • Kultuuriline ( haridus , teadmised, oskused, sh keel)
  • Sümboolne (reputatsioon, prestiiž, maine, tunnustus)
  • Sümboolne vägivald Bourdieu järgi
    Kui sümboolse võimu omaja seda võimu teise (väiksema sümboolse kapitaliga ) indiviidi tegevuse mõjutamiseks rakendab, on tegemist sümboolse vägivallaga. Seejuures on oluline, et teine pool tajuks sümboolset vägivalda kui legitiimset, saades seega omaenese allutamise kaasosaliseks. Nt tütar toob koju noormehe , keda vanemad ei pea talle sobivaks meheks. Kui vanematel on piisavalt sümboolset kapitali, piisab tütre meele muutmiseks vaid vihjetest, pole tarvis isegi teemat üles võtta, veel vähem otseselt keelata.
    Reegline toimubki võim sümboolse vägivalla kaudu.
  • Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest ( gate -keeping situations)
    Näiteks riigieksam , tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise osutamiseks, viisaintervjuu: igal sellisel juhul on eksamineerija/intervjueerija sümboolne kapital äärmiselt suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes.
  • Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli)
  • Individualism
  • Võimudistants
  • Maskuliinsus
  • Ebakindluse vältimine
  • Pikaajaline orientatsioon
  • Kultuuridevaheline kommunikatsioon #1 Kultuuridevaheline kommunikatsioon #2 Kultuuridevaheline kommunikatsioon #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eva-Kristi Rea Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    5
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon

    nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb faksi metafooril. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Relevantsusteooria sõnastuses

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused
    4
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsiooni kordamisküsimused

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test
    5
    doc

    Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test

    valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus (piljardipallid). Äärmiselt ühekülgne. 4. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: põhineb ,,tööriistavalmistaja" metafooril- Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades ,,materjale"omaenese peas- see eeldab rikast sisemist keelt. Kood on lõplik, tegelikkus lõpmatu. Kaks inimest ei jaga koodi täielikult, kontekstist rääkimata. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet)

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010
    4
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel ­ põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul ­ põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel ­ põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel ­ Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    Kultuuridevaheline kommunikatsioon-vastatud eksamiküsimused
    5
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? a. Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a. "rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b. Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c. Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d. Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni m

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    5
    doc

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Matthew Arnold ütleb:" Kultuur on parim, mida on maailmas öeldud ja mõeldud." Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna.

    Ajalugu
    KK Konspekt
    7
    doc

    KK Konspekt

    Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt. Põhineb "tööriistavalmistaja" metafooril. Relevantsusteooria sõnastuses antakseinimeselt tõendmaterjali, mille alusel ta püüab järeldada materjali andja kavatsusi (sh kavatsust mingit informatsiooni edasi anda),

    Kommunikatsiooni alused
    Kultuuridevaheline kommunikatsioon
    68
    docx

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon

    Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene (näomaskinõgus pool tundub kumerana), tähendusetasandist rääkimata. Kui sisu on teksti "sees", siis on näiteks olemas ainult üks õige ajalugu, mis on türikutesse peidetud ja tuleb sealt "välja lugeda", õigustekstid on "absoluutsed", ühetähenduslikud (milleks sel juhul advokaadid, Ülemkohus jne?), kirjandusteosel on üks õige tähendus jne. Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine: Oma mitmetes vormides on kogu pragmaatika aluseks (Grice jt). Reddy kirjeldab seda "tööriistavalmistaja" (toolmaker's) metafooriga. Sperber ja Wilson räägivad sõnumi (taas)loomisest tõendite põhjal: kommunikatsioon kui tõendite esitamine. Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi (taas)loomist, tarvitades (Reddy sõnastuses) "materjale" omaenese peas. See eeldab rikast sisemist keelt.

    Kultuuridevaheline kommunikatsioon




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun