luuakse. Kehakeel äriläbirääkimistel Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene Kehakeel kliendi töös Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Hoides pilku üleval laubal. võime näiteks läbirääkimisi juhtuda. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni.
·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda
seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine
Isikutaju Isikutaju on ümbritseva keskkonna tajumine, mõistmine ja hindamine meeleelundite kaudu. Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära
Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine
Tunded ( see teeb mind murelikuks) Soov ( tahan, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid kui sul on muresid) !!! Iga vestluse korral pole vajalik rääkida tunnetest. Täissõnum ...koos on kõik 4 kategooriat- mida näen, mõtlen, tunnen, soovin. Välja ei jäeta olulisi seiku. · Ei varja viha, ei suru alla tahtmisi. · Antakse täpne tagasiside, mida oled tähele pannud, järeldused, mida tunned. · Kui vajad midagi või näed võimalust asja muuta, pöörad vestluskaaslase poole otsekohese palve ja ettepanekuga. Osaline sõnum · Kui osa sõnumist on välja jäetud · Tekitavad segadust ja umbusaldust, kuna vestluskaaslane ei tea mis. · Kõik olukorrad ei nõua täissõnumeid- info. Risustatud sõnum .. varjab mingeid tundeid või mõtteid. · Tekitab segadust või isegi võõrandumist · Esineb osaliselt sõnumist selle poolest, et viha, järeldused või soovi pole
Kuna kodust saab alguse suures osas inimese enesehinnang, mis lubaks tal sallida iseenda nõrkusi ning vigu ning olla sallivam ka teiste suhtes, siis võiks olla juba koduses kasvatuses selgitav töö vanematel oma lastele. Austada ennast ning teist inimest.Austada teise inimese soove, unistusi, maailmavaateid ning nende tööd ning tegemisi. Samuti tuleks olla kannatlikum kui teine inimene räägib, kiputakse ju hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu ilma, et teine saaks oma lauset lõpetadagi. Rohkem võiks olla ka verbaalset austuse näitamist, selle all pean silmas kiitmist ning julgust väljendada tänulikkust teise inimese vastu. Neid väärtusi võiks õppida ja omandada oma vanematelt. Ning ka nende järgimine väljaspool vanemate silmaulatust. Minu arvates võiksid vanemad rohkem tähelepanu pöörata oma võsukestele ning nendega rohkem tegeleda. Olla eeskujuks oma lapsele ning aidata lapsel hea ja kurja hägususe piiri
vestluskaaslased teist arvavad. ,,kindasti vaatab ta, kui kole soeng mul on ... Küllap olen ma tema arvates loll." - Vastuseks valmistumine teil pole aega oma partnerit kuulata, kui mõtlete, mida järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel. - Sõelumine sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust mööda. - Siltide kleepimine sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. - Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta.
Paljud teised uurijad on ühisel arvamusel, et sõnalist suhtlemist kasutatakse just teabe edasi andmiseks ja sõnadeta suhtlemist väljendamaks isikutevahelist suhet. Kehakeel võib asendada ka sõnalist suhtlemist. Kui räägitakse, et inimene on tundlik ja tal on intuitsioon, peetakse selle all silmas võimet lugeda teiste mittesõnalisi signaale ja võrrelda neid sõnalistega. Väljend ,,kuues meel" tuleneb asjaolust, et tunnetatakse eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna on märgatud vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad ja sealt tuleb ka väljend ,,naiselik vaist". Igasugused uurijad ei ole veel üksmeelele jõudnud ja ei teata veel kindlalt, kas sõnadeta signaalid on kaasa sündinud või need omandatakse elu jooksul. Saksa teadlane Irenäus Eibl-Eibesfeldt on kindlaks teinud, et pimedana ja kurdina sündinud lapsed naeratavad ilma, et nad oleksid seda
pöördelistes vormides. Antud õpikus on suuremas osas neid võimalusi kasutatud, kuid kord kahe lehekülje peale võib leida ka mõne keerukama ülesehitusega lause. Üldpildis need häirima ei jää, kuid leidsin ühe näite, mis ilmestaks hästi keerukust lause ülesehituse puhul. Väljavõte õpikust: Näiteks kui päevakajaliste sündmuste üle arutades on tekkinud vastuolud ja seejärel antipaatia* ehk vastumeelsus vestluskaaslase suhtes, ilmestab see hästi inimese soovi hoida omasuguste poole. Lause ise on üpris pikk, lisaks on lausesse lisatud tundmatu sõna ja selle seletus. Ühest küljest võib tundmatu sõna lisamine teksti pöörata terve tähelepanu sõna seletusele. Seega võib lause algus meelest ära minna ja lause tuleb uuesti läbi lugeda. Veel on lausesse lisatud lauselühend arutades. Vahel on vaja kasutada lauselühendeid, põimlauseid või tundmatuid sõnu, kuid kõiki neid ei
viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda zesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise zestist oma intensiivsuse tõttu. (Nierenberg, 1997 ) Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama
Veendudes selliste signaalide puudu-mises, lastakse oma mõtetel uidata. Nt mõni ema kuulab last vaid sedavõrd, et teada saada, kas too on koolis jälle kakelnud. Kuuldes, et laps pole kellegagi tülitsenud, minnakse üle oma mõtete juurde.Teine sõelumismoodus on tähelepanu suunamine vaid teatud asjadele kõige ebameeldiva puhul "lülitutakse lihtsalt välja". Seetõttu ei mäletatagi, millest räägiti. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui kuulaja ristib oma vestluskaaslase mõttes lolliks või võhikuks, ei pööra ta tema jutule enam kuigipalju tähelepanu. Vestlus-kaaslane on juba mõttes maha kantud, seega lakkab ka tema kuulamine. Esimesel võimalusel püütakse lahkuda või pöördutakse mõne teise inimese poole. Takka kiitmine Just.. Täpselt nii! Ma tean, tean.. Muidugi oled! ... Täitsa lõpp! Tõesti? ... Jne! Tahetakse olla kena inimene, kes pakub vestluskaaslasele tuge. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla
arusaadavalt. Kui inimesed peavad mitmeid kordi sinu sõnumit täpsustama, siis on vaja oma kõnemaneeri muuta. Monotoonne jutt on tüütav ja väsitav, samas meloodiline kõne kutsub kuulama. Rõhutatult ja aeglaselt räägitakse olulistest asjadest, kuid samas kui me kasutame rütmi eripära liialt palju, võib see tunduda üleolekuna. Rõhk teatud sõnal või pausi pidamine sõnade vahel võib muuta lause mõtet. Takerdumised ja tempo tõstmine on närvilisuse märgid. Jälgi vestluskaaslase nägu- see peegeldab kõne tempo mõju kuulajale. Kui kõne on kiire, läheb kuulaja pilk tihti rändama, nägu ei hakka mängima. Lause lõpus peaks minema alla, see näitab kindlameelsust, kompetentsust, kõlab rahustavalt. Intonatsioon on sõnadele hääletooniga teise tähenduse andmine. Otitamine on sõnade vahele häälitsemine. Nimetus tuleneb Urmas Oti nimest, kellele selline mõttepausi täitmine häälikutega on firmamärk.
Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugavalt, teisel mitte. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust,
vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist".Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992) Teades, et pean peagi tegema psühholoogias essee, siis valisin endale teema
Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk "ämmaemandakunst"i. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Kolmandaks määratluste otsimist.Teadmine seisnes Sokratese arvates oskuses oma teadmisi sõnade abil väljendada. Neljandaks induktsiooni. Definitsiooni sõnastamiseks tuleb kasutada induktsiooni ehk üksikute näidete põhjal üldistuste tegemist. Tsitaadid: Tarkus on teadmine kui vähe me teame.
3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav mõiste. . Induktsioon- kõigepealt tuleb leida konkreetseid näiteid, mis antud mõistele vastaksid. 4
, , . : ,, !" ,, !". : ,,!" ,, !". , ! , ! Perekond. 2. . Saame tuttavaks! Et inimestega suhelda, peame kõigepealt tuttavaks saama. Kuidas seda vene keeles teha? On olemas kaks võimalust. Esimene on lihtne, piisab kui öelda: . Mina olen Gerly. Teine võimalus on keerulisem ja tuleb selgeks õppida. . Minu nimi on Gerly. Kuidas küsida vestluskaaslase nime? Ka see väljend erneb eestikeelsest. ? Kuidas on sinu nimi? ? Kuidas on teie nimi? Kõnekeels võid seda küsimust lühendada: ? Aga sinu? ? Aga teie? Kui esitled kedagi, kasuta osutamist. . See on Marina. ! ! Saage tuttavaks! Kui sind tutvustatakse, on naljakas ainult seista ja naeratada. Tuleb viisakalt vastata ! - Väga meeldiv! ! - Minul samuti! . Vaatame linnas ringi. ? Mis see on?
või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna. 5. Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud. 6. Unelemine Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud. 7. Samastumine
Teineteisele vaadatakse otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast . Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Erutuse korral suurenevad inimese pupillid võrreldes tavalisega neli korda. Tigedas meeleolus tõmbuvad aga meie silmaterad kokku. Juhul, kui inimesel on midagi varjata, siis ei lase ta endale silma vaadata, kartes, et temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja
Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine. Te kuulate ainult poole kõrvaga ja siis vallandub kaaslase lausekatke teis terve hulga seoseid. 7. Samastumine. See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane teile räägib, tõlgendate oma isiklike kogemuste kaudu 8. Nõuandmine. 9. Vaitlemine. See tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema.. Suur osa teie tähelepanust
vähem kontsentreerumist. . KUULAMISTÕKKED KUULAJA POOLT 1) Võrdlemine Mõtlete kumb on targem, asjalikum või tublim. ) Mõtete lugemine Ei pööra inimesele eriti tähelepanu, kuna ei usalda teda. Üritatakse välja selgitada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb. ) Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida ise järgmiseks öelda. ) Valikuline kuulamine Kuulatakse vaid osa partneri jutust. ) Siltide kleepimine Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu. ) Unelemine Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal. ) Samastumine Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud. ) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine
kindlustamisele." Isiklikku Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa. Ansip teeb regulaarselt jalgrattatreeninguid. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi. Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud. Ansipiga suhelnud inimesed teavad hästi, et peaministrikandidaat on võimeline vestluskaaslase surnuks rääkima. Ta pajatab, mida tahab ja võib kümme minutit mingil kõrvalteemal jahuda, et siis põhipunktid jälle üle korrutada Kuid vähemalt pole Ansipil mingeid raskusi moodustada alguse ja lõpuga lauseid. Erinevalt näiteks kahekordsest peaministrist Mart Laarist, kelle briifingute salvestusi üle kuulates ajakirjanikud peast karvu katkusid, et kolm korda sekundis suunda vahetanud mõtet kuidagigi kirja panna. Ansipile meeldib rääkida põhjalikult
just selle sama naeratusega, millega väljendatakse oma sümpaatiat võõra suhtes, ega niisama õelda, et esmamulje inimesest tekib esimese 3 sekundiga. Selle aja jooksul panustatakse palju oma välimusele, kuid naeratuse vägi on veelgi suurem. Naeratusest jääb teisele positiivne mulje, et tegu on rõõmsa positiivse inimesega, kelle süpaatia talle kuulub ja kellega oleks koos hea olla ja rääida, sest inimesed jäljendavad enesele teadvustamata vestluskaaslase kehakeelt ja miimikat.Tihti just sellistest pisi asjadest, tekib hoopis midagi enamat ja olulisemat Naeartus kallima poolt. Annab jõudu, viib edasi ja aitab üle kõigest, mis tundub ületamiseks liiga kõrge. Võib ka juhtuda, et esmasmulje inimesest on petlik ja see on saavutatud võltsnaertuse näole manamisega, kui nagu eelnevalt õeldud- kui ei tunneta heaolu, on seda ka raske teeselda. Naeratus avab ukse, mis eraldab erinevaid inimesi.
peavad endid targaks. Sokratese dialektika. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika (vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokratesel oli neli põhilist võtet: 1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust, kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest. 2) Maieutika ehk ämmaemandakunst. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene seda ise ei tea. 3) Määratluse otsimine. Teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses määratleda kõnesolev mõiste, kui inimene midagi teab, suudab ta seda väljendada ka sõnade abil. Teada näiteks mis
asub järjest kavalamaid küsimusi küsima ja teda oma jutuga nurka ajama > isik on sunnitud tunnistama oma teadmatust. S leiab et kõigepealt tuleb inimene vabastada veendumusest, et ta teab palju, sest kõrge enesehinnangu tõttu ei ole võimalik loominguliselt vestelda. (laps on ju kõige loomingulisem, sest ta ei tea midagi ja vaat milliseid küsimusi ta suudab küsida isegi targemad pead jäävad hätta. Põdra mitte S arvamus. Ei pea tähele panema) Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea 2) Maieutika ehk ämmaemanda kunst S arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene ise seda ei tea. Suunavate küsimuste abil on võimalik teadmised esile tuua n.ö vaimselt sünnitada. 3) Määratluse otsimine Teadmine seisneb oskuses määratleda käesolev mõiste s.t kui inimene midagi teab, siis suudab ta seda ka defineerida ( sõna algne täpne tähendus-piiri tõmbama) ehk sõnastada > kui
filosoofia, päevasündmused, muusika Sobimatud kõneained juhuslikus vestluses ära küsi ameti või sissetuleku kohta, küsimused pere ja isikliku tausta kohta, Mussolini, Vatikani ja selle poliitika, Teise maailmasõja kohta Itaallased räägivad valjusti ja elavalt, tihti läbisegi Vilstamised ja silma pilgutamine on naiste ja meeste vahelise suhtluse sissejuhatuseks, see ei ole solvang Enda põse silitamine pöidlaga vihjab vestluskaaslase nutikusele Sõrmega lõuaaluse silitamine aga huvi puudumist Loendamine pöial tähendab number ühte, nimetissõrm nr. 2 jne Itaallased hoiduvad inimestele väga lähedale, mitte nagu Põhja-Euroopa inimesed Avalikus kohas on alati formaalne parem, ei mingit nätsu närimist, ära istu lodevalt ning ära nõjatu millegi vastu Click icon to add picture Näoilme kätega zestide tegemisel väga
Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid. Kui märkate, et nad on pead viltu pööranud, keha ette kallutanud ja toetavad lõuga kätele, on teie sõnum kohale jõudnud. Naised väljendavad niisuguse peaasendiga oma huvi mehe vastu. Kui teie poole pöördutakse, pole teil vaja muud teha, kui vaid pea viltu kallutada ja aeg-ajalt noogutada. Sellega võidate vestluskaaslase poolehoiu. Kui pea on kalluatud ette, väljendab see inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad tavaliselt ka kriitilise hinnangu liigutused. Kuni ei õnnestu inimest sundida pead tõstma ja küljele kallutada, on teil selle inimsega suhtlemisel raskusi. Kui teil on tulnud sageli kuulajate ees esineda, küllap olete siis ka märganud, et isegi terve auditoorium võib istuda langetatud päi ja rinnale ristatud kätega
Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. SOKRATESE DIALEKTIKA Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool. Sokratese dialektiline meetod seisneb järgmises: 1. Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t üldistamist. VOORUS JA TEADMINE Teadmiste paatos oli Sokratese silmis nii suur, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks
ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea enesetunne, On vaja mõelda, tähele panna, uusi tekitab ka teistel juuresolijatel hea
põrkuvatest aatomitest, pythagoras matemaatika, kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates meditsiin, peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused olid looduslikudtervis sõltus neljast ihumahlast, herodotos ajalugu, teos historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, kirjeldas erinevate rahvaste kombeid, sokrates filosoof, sokraatiline meetod: juhatas vestluskaaslase tõe poole küsimuste ja vastuväidete abil, õpetus: püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib, platon filosoof, riik põhines hüvel, mis olimuutumatu ja täiuslik, tema järgi olevat 2 maailma: tegelik (ideed on jäävad) ja näiline (ideed on muutlikud), aristoteles filosoof, õpetus: kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigasedi järeldusi, inimene ei saa olla
*treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane on lollpea, napakas või võhik => huvi kaob *väide on ebamoraalne, silmakirjalik, hullumeelne => huvi kaob *!Järeldused tuleb teha siis kui olete sõnumit kuulnud. 6) Unelemine *vestluskaaslase lausekatke vallandab terve tulva seoseid *situatsioon => vestluskaaslane teatab, et on vallandatud =>enda vallandamine, kuna mängis kaarte => kunagised kaardimängud poistega jne. *”Ma teadsin, et sa mõistad mind” 7) Samastumine *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud ‘oma põnevatest juhtumistest ollakse nii hõivatud, et pole aega kuulata 8) Nõuandmine
Mees oli päris segaduses. ei teadnud millist valida. Siis talitas üks laagri omanik targasti. Ta saatis nimed ja tel. Nr. Kes olid viibinud tema juures, ja palus neile helistada ning ise uurida, mis tal on pakkuda. Üllatuseks leidis mees tuttava nime ja kuulas tema soovitust. Edasi teatas ta laagrisse oma saabumis- päeva. Kui tahate võita inimesi oma nõusse, Jätke vestluskaaslasele arvamus, et idee on tema oma! 8. Valem, mis võib imet teha Pidage meeleset vestluskaaslase seisukoht võib olla täiesti väär, kuid tema ise ei arva nii. Ärge mõistke teda hukka. Hukka mõista oskab igaüks. Püüdke temast aru saada. Targad, sallivad, arukad inimesed püüavad seda igal juhul teha. Püüdke asju näha teise inimese seisukohalt 9. Mida igaüks soovib Toob raamatus näite ,,Kavatsuse psühholoogia : ,,inimolend vajab üldiselt kaastunnet. Laps näitab meeleldi meile oma vigastusi, lõikab isegi endale kuhugi haava või lööb muhu, et võita
sama oluline kui zestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui liigutused toetavad sõnu. Emotsioonide tõlgendamisel tuleb kaasata ka situatsiooni eripära. Kui tekib lahknevus inimese sõnade ja liigutuste vahel, siis situatsiooni analüüs näitab, et liigutustest saadud teave on tõesem. Igal zestiklastril on teatud struktuur, mis on võtmeks järgnevate liigutuste etteaimamisel ja tõlgendamisel, kuid tihti juhtub, et me häälestame end vestluskaaslase suhtes teatud lainele ning ei märka õigel ajal temaga toimunud muudatusi. Zestide äratundmine on märksa lihtsam kui nende interpreteerimine. Selleks, et aru saada inimese mõtetest ning tunnetest, tuleks esmalt teada üksikliigutuste tähendusi, mida omavahel seostades saadakse terviklik tõlgendus. 1.3 Kehakeele erinevad vormid Suheldes suuname oma pilgu sagedasti partneri näole ning suuremal või vähemal määral
Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. 1.3 Kehtestav käitumine Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. Sellise käitumis stiiliga inimene astub oma õiguste või vajaduste eest välja, samas jäädes ise väärikaks ja säilitades ka vestluskaaslase väärikust ja õigust eriarvamusele. Kehtestav inimene on enesekindel, kui mitte pealetükkiv. Kehtestamine soodustab ka soojade ja lähedaste suhete kujunemist, sest inimesel ei ole vaja tegeleda enda kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega, mistõttu on tal rohkem aega teiste inimeste kuulamiseks. 2 KUIDAS ENNAST KEHTESTADA? Enesekehtestamine on õpitav, see ei ole kaasasündinud oskus. Kõige parem oleks oma
.. · Mulle näib, et Te tunnete · Sinu hääletoon peegeldab, et Kuulamiseks oluline: Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said. Kuula iseennast. See oskus eelneb võimele kuulata teisi. Kui miski segab kuulamist,
.........................9 2 Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad
.....................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend “kuues meel” tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka “naiselik vaist”. Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused
Sissejuhatus filo ajalukku ARVESTUS 1. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja-Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas
Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda zesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise zestist oma intensiivsuse tõttu (Nierenberg ) Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke (Pease 1994: 14). Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. Kui laps ei taha oma vanemate manitsusi kuulda, katab ta oma kõrvad kätega. Kõrva või kaela sügamine väljendab kõhklust või ebakindlust. Kaela sügamine on eriti
varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda žesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise žestist oma intensiivsuse tõttu. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. Kui laps ei taha oma vanemate manitsusi kuulda, katab ta oma kõrvad kätega. Kõrva või kaela sügamine väljendab kõhklust või ebakindlust. Kaela sügamine on eriti silmatorkav just siis, kui inimene samal ajal ütleb –“Sain teist väga hästi aru.”
häälestatus välisele kommunikatsioonile, mis võimendub tänu sellele, et on olemas reaalne partner. Inimene valmistub intuitiivselt suhtlemiseks "kõrvalt": kontakti tingimuseks on see, et ta võtab juba varakult omaks kas siis kuulaja või rääkija positsiooni. Sest ajendades kedagi kontaktiks, tuleb võimaldada partnerile võrdset võimalust suhtlemiseks "kõrvalt". Valmidus aktsepteerida partnerit, asuda tema kohale on olemas juba faasis, mis eelneb vestluskaaslase peegeldus faasile. Konventsionaalsel tasandil on ka teine kontakti astumise variant. Inimene ei koge kontakti vajadust, ta on hõivatud oma mõtete poolt ning just sellel hetkel tema poole pöördutaksegi. Sel momendil sunnib ta oma tähelepanu ümberlülituma sellele, kes tema poole pöördus; sest vastasel juhul hakkab partner tundma end olevat suhtlemise "alumises" positsioonis, nagu manguks ta vastust välja... Kuid olemasolevate reeglite
erinevates tähendustes läbi kogu filosoofia ajaloo. Sokratese kõnelemine seisnes iseenda ja kaasvestleja teadmiste kriitilises kontrollimises, algas tavaliselt küsimusega tüübist "Mis on X? Sokrates ootab oma "Mis on X?-küsimusele vastuseks olemusdefinitsiooni. Kui mõni kaasvestlejaist suudab küsitava olemusdefinitsiooni leida, ei jää Sokrates sellega rahule, vaid hakkab väljapakutud definitsiooni kriitiliselt kontrollima. Edaspidine dialegesthai kujutas endast vestluskaaslase küsitlemist, mis oli suunatud väljapakutud olemusdefinitsiooni kummutamisele. Sellise elenktika käigus ilmnevadki peagi kontrollitava definitsiooni nõrgad kohad, mistõttu vestluskaaslane peab leidma taas uue definitsiooni. Sellega toimitakse samamoodi järgneb kontroll, uus definitsioon jne. Selle asemel, et näidata kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pingutatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja
esialgse teadmise piiratust ning püüdlen uute teadmiste poole, arendan end edasi, et saada korrigeeritum ja täielikum teadmine, et siis end sellest täielikumast teadmisest taaskord edasi arendada ja nii edasi (inimene õpib kogu elu). Teadmine1 .. teadmine2.... teadmine3 .... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, kusjuures enda seisukohti ta ei paljastanud. Ta suunas oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Sokratese dialektika keskseks teemaks olid eetilised küsimused. PLATON 1. Ideede õpetus: Platon tähistab sõnaga "idee" (olemus) kõigi nähtumuste muutumatuid, igaveseid ja mittemateriaalsed olemusi. Ideede maailm eksisteerib omaette, ei sõltu nähtumuste maailmast, kuid nähtumuste maailm sõltub ideede maailmast küll
Pilkkontaktil on neli funktsiooni: - informatsiooni kinnitamine - suhtluse reguleerimine - intiimsuse ehk läheduse väljendamine - sotsiaalne kontroll Sotsiaalne kontroll tähendab näiteks seda, kui lapsele antakse rahvarohkes kohas kuri pilk, et ta jonnimise lõpetaks. Michale Argyle väitel vaadatakse teineteisele otsa 30% kuni 60 % suhtlemise ajast. Kui silmside kestab juba kauem kui 2/3 ajast, ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (3 [9. aprill. 2011]) 10
kas teda aktiivselt.Keskmine aeg mis silma tuleks vaadata on 5-7 sekundit. Rohkem kui see muudab vestlus partneri ebamugavaks.(E-õpe 2014) Keha hoiakuga näitame enda suhtumist ümbritevasse keskonda. Samuti näitab see meie tundeid välja. Näitena saab tuua ,et sirge seljaga paraneb meie enesekindlus aga kui inimene on küürus tunneb ta ennast pigem hädisena (E-õpe 2014). Kui kalduda vestluse ajal ette ehk vestluskaaslase poole näitab see huvitatust ja seda ,et inimene on meeldiv. Kui aga partnerit jäljendada ehk tema kehakeelt järgi teha saab sellest tavaliselt välja lugeda ,et on tõmme teise osapoole vastu. (Navarro, Karlins 2010) Käe liigutused nagu ka teised kehakeele osad sõltuvad paljuski kultuuriruumist kus ollakse ülesse kasvatud.Näiteks Itaalased kasutavad suheldes väga palju käsi.Seda selleks ,et enda sõnadele rohkem jõudu anda. Samuti on käe liigutused väga tähtsad
tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda. Seega peavad inimesed endid targaks, kuigi nad ei valda olulistes küsimustes teadmist. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Kui ta oma vestluskaaslase mõistete määratlemise juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. (Loogiliselt on lause paradoks: kumbki pool kummutab eelmise). Erinevalt võltstarkadest lepin, et tarkus on jumalikku päritolu. Näeme, et Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. Oma tegevuse mõtet
Kuidas jääd sulada: 1) Küsige infot. 2) Tehke kompliment. 3) Väike nali. 4) Aktuaalsed sündmused. - Otsekohene lähenemine - jääsulatajatest see, mis nõuab kõoge rohkem julgust, ent võib kanda ka kõige magusamaid vilju. Vestluskunst: 1) Küsimuste esitamine. 2) Aktiivne kuulamine. 3) Ennast veidi avamine. Küsimuse sortid: 1) Rituaalsed - teada saada, mis on inimese nimi, kus ta elab ja mida teeb. 2) Informatiivsed - teada saada tähtsaid fakte vestluskaaslase elukogemustest, veendumustest ja tunnetest. Tagasiside põhjused aktiivselt kuulajalt: 1) Veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud. 2) Kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud. 3) Innustama kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. Eneseavamise tasandid: 1) Puhtinformatiivne - kirjeldate oma tööd, viimast puhkusreisi, naljakat juhtumi. 2) Lähedustasand - räägitakse oma mõtetest, tunnetest, vajadustest, kuid üksnes neist, mis kuuluvad minevikku või tulevikku.
(Андреева 1980: 247). Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused kommunikatsiooni protsessi rakendada, soov vestluskaaslase mõista, et talle teabe semantilist sisu edastada ja lõpuks ühist suhet ja ühist hoiakut leida. Kui kirjutas Janek Tuttar: „Hea esineja on see, kes on paindlik ja oskab oma esinemist alati vastavalt olukorrale ümber mängida. Kui ikka näed, et kuulajate tähelepanu hakkab hajuma, siis tee midagi, et neid äratada. Tee midagi, mis tekkivaid suhtlustõkkeid murraks – nt. too planeeritud paus või harjutus ettepoole, kaasa publikut küsimustega jne.“ (Janek Tuttar 2011).
Silmside tuleks säilitada kogu tutvustamise ajaks. 3.11 Sobivad kõneained / sobimatud kõneained Sobivad: päevasündmused, poliitika (kui te ikka teate, millest räägite), kunst, sport (väga sobiv, eriti jalgpall), muusika, filosoofia ja belgia kultuur. Sobimatud: ei tohi avaldada arvamust Belgia asjade kohta, kui te täpselt ei tea, millest räägite. Eriti oluline vältida valloonide ja flaamlaste probleemi või riigi kakskeelsust. Juhuslikus vestluses ei ole sobilik pärida vestluskaaslase ametiala. See on kogu Euroopas isiklik ja seega mitte kõige huvitavam vestlusteema. Samuti ei sobi isiklikku majandusolukorra arutelu, küsimused eraelu (perekond on püha), isikliku tausta kohta. 3.12 Hääle toon, tugevus ja kiirus Arutelud võõraste vahel algavad tavaliselt viisaka ohjeldatusega. Avalikkuses või esimesel ärikohtumisel peaks vestlustoon olema veidi tagasi hitud ja asjalik ning 11 üldiselt see nii ka jääb
annaabi.ee 
