Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andrus Ansip (1)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Referaat

Andrus Ansip

Eesti Vabariigi Peaminister

Jekaterina Zakilova

8.klass

Sisukord:

  • 1 Haridus
  • 2 Varajane elu ja karjäär
  • 3 Töökäik
  • 4 Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides
  • 5 Tunnustused
  • 6 Isiklikku

Andrus Ansip


Andrus Ansip (sündis 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik , endine Tartu linnapea , peaminister alates 13. aprillist 2005. 2. aprillil 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi; Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007.
Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige.
Aastatel 1998–2004 oli ta Tartu linnapea, 2004–2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris.

Haridus

  • 1974 lõpetas Tartu 5. Keskkooli
  • 1979 lõpetas Tartu Ülikooli orgaanilise keemia alal.
  • 1987–1989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia
  • 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine
  • 2000 Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis

Varajane elu ja karjäär


Ansip töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises.
Ta töötas kaks aastat EKP Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis.
Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees.

Töökäik

  • 1979–1981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener
  • 1981–1982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414. sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval; oli roodukomandöri asetäitja poliitalal; arvati reservi vanemleitnandina
  • 1983–1987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar - ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener
  • 1985 EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktor.
  • 1986–1988 EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja
  • 1989–1993 ÜE Estkompexim Tartu osakonna juhataja
  • 1993–1994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor
  • 1993–1995 Rahvapanga nõukogu liige
  • 1994–1996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor , Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja
  • Alates 1994 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur
  • 1994–1998 AS Tartu Raadio nõukogu esimees
  • 1995–1996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees
  • 1995–1996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees
  • 1998–2004 Tartu linnapea
  • 2004–2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister
  • 2005– peaminister

Ta valiti XI Riigikogusse.

Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides


Aastal 1971 astus Ansip ELKNÜ-sse. Ta valiti Tartu V Keskkooli komsomnolikomiteesse.
Õpingute ajal Tartu Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomoli­büroo sekretäriks.
Ta oli EÜE Leevaku rühma komissar , Väimela rühma komissar ja Vigala rühma komandör ning EÕM-i Tartu piirkonna komissar ja Tartu piirkonna komandör.
Aastal 1978 astus ta EKP-sse.
Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal.
Ajateenistuse ajal oli ta väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige.
Aastal 1983 valiti ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Samuti oli ta instituudi rahvakontrolligrupi esimehe asetäitja.
Aastal 1984 oli ta EÜE Veszprémi rühma komandör.
Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionäär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 1987–1989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja.
25. novembril 1988 valis EKP Tartu rajooni kommunistide konverents , kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi.

Tunnustused


2007. aastal valis ajaleht Financial Times Ansipi aasta eurooplaseks.
Peaministri ametist
Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab kollegiaalselt vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel.
Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul ning tavaliselt on ta valitsuse moodustanud parteidest ehk koalitsioonist enim hääli saanud erakonna liider. Peaministri roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna asend võrreldes koalitsioonikaaslastega, ent riigielu olulistes küsimustes jääb lõplik sõna siiski Riigikogule kui seadusandlikule võimule.
Peaminister ja ministrid annavad ametisse astudes Riigikogu ees järgmise ametivande: " Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."

Isiklikku


Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa.
Ansip teeb regulaarselt jalgrattatreeninguid. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi.
Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.
Ansipiga suhelnud inimesed teavad hästi, et peaministrikandidaat on võimeline vestluskaaslase surnuks rääkima. Ta pajatab, mida tahab ja võib kümme minutit mingil kõrvalteemal jahuda, et siis põhipunktid jälle üle korrutada
Kuid vähemalt pole Ansipil mingeid raskusi moodustada alguse ja lõpuga lauseid . Erinevalt näiteks kahekordsest peaministrist Mart Laarist, kelle briifingute salvestusi üle kuulates ajakirjanikud peast karvu katkusid, et kolm korda sekundis suunda vahetanud mõtet kuidagigi kirja panna.
Ansipile meeldib rääkida põhjalikult. Ta tahab oma mõtte lõpetada, isegi kui kell tiksub ja järjekordse kõnelustevooru alguseni Keskerakonna kontoris Toompeal jääb viis minutit, aga ta ise alles istub oma kabinetis Harju tänaval.
Kui Ansipil on mõni kinnisidee, siis on see enda sportlik vormishoidmine.
Kasutatud allikad:
http://www.valitsus.ee/?id=6525&tpl=1007
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip
http://www.reform.ee/erakond/liikmed/info.html?id=34
Andrus Ansip #1 Andrus Ansip #2 Andrus Ansip #3 Andrus Ansip #4 Andrus Ansip #5 Andrus Ansip #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lokiju Õppematerjali autor
Tema haridus, elu, karjäär- kõik) sain viie ja kiituskirja^ ^

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti peaministrid
17
doc

Eesti peaministrid

Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte..

Eesti keel
Andrus Ansip
10
doc

Andrus Ansip

Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

· 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) · 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena · 1982 dotsent · NLKP · 1987 IME · 1988 Rahvarinne · 1990-1992 peaminister · 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) · 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea · 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Eesti Reformierakond · Asutatud 1994 · Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 2004 ­ A. Ansip · Juhatuse liikmed veel: A. Aas, L. Jänes, U. Kruuse, T. Kõiv, R. Lang, J. Ligi, L. Luik, M. Mälberg, U. Paet, K. Pentus, H. Pevkur, V. Randpere, T. Rõivas, J. Tamkivi · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 31 kohta · Tartu linnavolikogus 17 kohta (49st) · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse · Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud

Ühiskonnaõpetus
Edgar Savisaar
16
doc

Edgar Savisaar

lähedasel teel kiirust 51 km/h, sõites teelõigul, kus lubatud on kuni 30 km/h, kiirusega 81 km/h. Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond määras talle 3900 krooni trahvi ja peatas tema juhtimisõiguse 3 kuuks. Savisaar ei vabandanud ega kahetsenud, vaid kirjutas oma blogis 1. augustil 2007, et tavaliselt selliste rikkumiste eest juhtimisõigust ei peatata. Sellega, et temalt nõutakse rohkem kui teistelt poliitikutelt, olevat teda tõstetud moraalselt kõrgemale näiteks Andrus Ansipist ja Mart Kadastikust. 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad · 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis · 1966­1968 õppis Tartu 7. Keskkoolis · 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli · 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena · 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga

Ajalugu
Edgar Savisaar
18
odt

Edgar Savisaar

armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti lõpliku iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisisituatsioone, majandusreforme kui ka valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid. 2005. aasta märtsist aprillini oli Savisaar teist korda Tallinna Linnavolikogu esimees. Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani aluse Arengufondile. 2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. august 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad

Ajalugu
Esiajalugu
37
odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

20. sajandi euroopa ajalugu
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu




Kommentaarid (1)

NogoAn profiilipilt
andry nõgols: tuim vikipeedia copypaste
17:38 30-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun