Kuidas lugeda kehakeelt (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Füsioteraapia õppekava I kursus II rühm
Mari-Liis Luukas
KUIDAS LUGEDA KEHAKEELT
Referaat
Juhendaja : Marju Koor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2010
SISUKORD

SISSEJUHATUS

Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul “Kuidas lugeda kehakeelt”, mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu mõningatest kehaasenditest ning nende tähendusest. Valisin just selle raamatu, sest seda lehitsedes märkasin mitmeid pilte erinevate kehakeelt väljendavate piltidega ja mind on alati huvitanud kehakeel ning selle mõistmine. Pean tõdema, et tekst ei vastanud päris ootustele, sest ma ootasin rohkem informatsiooni siiani veel mulle teadmata asendite kohta, samuti toodi raamatu algul välja, et peamiselt on jälgitud ameeriklaste iseloomulikke žeste, mis eestlaste puhul tunduvad võõravõitu. Autoritega nõustun kehakeele tundmise vajalikkuses ja kasulikkuses. Töö eesmärgiks oleks välja tuua kehakeele põhilised funktsioonid ning mõned kasulikud žestid, mida kasutada suhtlussituatsioonides.

KEHAKEEL

Teerajajaks kehakeele uurimisel võib pidada Charles Darwinit, kelle teoses „Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine“ on välja toodud vaatluste põhjal vastus küsimusele, kas samad väljendusvahendid ja kehaliigutused on omased kõikidele rassidele.
Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus närviimpulsid, mis innerveerivad lihaseid. Seega võib defineerida kehakeelt kui lihaste liigutusi ja miimilisi väljendusi, mis vastavad tunnetele ja meeleolule.

1.1 Kehakeele õppimine

Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal , vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused. Oluline on kõiki eelnimetatud komponente jälgida koos. Uuringut on hea teostada videomaterjali põhjal, mis jäädvustab inimesi sundimatutes olukordades . Teatav tundeseisund on lähtepõhjuseks mitte ühele, vaid mitmetele kooskõlas olevatele žestidele, mis kokku moodustavad žestiklastri. Sellised liigutused peavad toimuma kas üheaegselt või üksteisele järgnema. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, millel võib erinevas kontekstis olla erinev tähendus. Oma arvamust ei tohiks kujundada üksikliigutuse põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur.
Žestide tõlgendamisel kasutab inimene oma alateadlikku empaatiavõimet, millega võib kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma žeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt.
Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni.

1.2 Kehakeele lugemine

Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui žestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui liigutused toetavad sõnu. Emotsioonide tõlgendamisel tuleb kaasata ka situatsiooni eripära. Kui tekib lahknevus inimese sõnade ja liigutuste vahel, siis situatsiooni analüüs näitab, et liigutustest saadud teave on tõesem.
Igal žestiklastril on teatud struktuur, mis on võtmeks järgnevate liigutuste etteaimamisel ja tõlgendamisel, kuid tihti juhtub, et me häälestame end vestluskaaslase suhtes teatud lainele ning ei märka õigel ajal temaga toimunud muudatusi.
Žestide äratundmine on märksa lihtsam kui nende interpreteerimine. Selleks, et aru saada inimese mõtetest ning tunnetest, tuleks esmalt teada üksikliigutuste tähendusi, mida omavahel seostades saadakse terviklik tõlgendus.

1.3 Kehakeele erinevad vormid

Suheldes suuname oma pilgu sagedasti partneri näole ning suuremal või vähemal määral mõistame me silmade keelt, sest me suudame eristada pilke , nagu väljakutsuv, külm, tappev ning intiimne.
Silmside võib olla väga informatiivne, sest pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast. Inimesed, kes suhtlemise ajal partnerile üldse otsa ei vaata, püüavad midagi varjata. Kui aga silmsidet välditakse mõne küsimuse korral, on tõenäone, et kõnealune küsimus põhjustab piinlikkust või süütunnet. Silmside, mis kestab üle kahe kolmandiku suhtlemisajast, viitab huvile pigem partneri isiku, kui tema sõnade vastu. Silmsidet esineb rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal.
Teine oluline osa kehakeelest on kõnnak ning kehahoiak. Iga inimene käib küll isemoodi, kuid liikumise kiirus, rüht ja sammu pikkus väljendavad inimese meeleolu. Rõõmsas meeleolus inimene liigub kiiresti ning lendlevalt, õnnetu vaevaliselt ning õlad longus . Masendatud inimene veab jalgu järele, käed taskus ning pilk maas. Kiiresti ning kätega vehkides liikuvad inimesed on enamasti sihikindlad ning valmis oma kavatsusi ellu viima. Kui tõtakale sammule lisanduvad ka käte puusas hoidmine, väljendab see tahet lühimat teed pidi võimalikult kiiresti eesmärgini jõuda. Selline kõnnak oli omane Suurbritannia peaministrile Winston Churchillile. Mõtlejapoos esineb inimestel, kes üritavad pingsalt mingile probleemile lahendust leida, seda iseloomustab langetatud pea ning käteseong selja taga. Sellises hoiakus inimene liigub enamasti väga aeglaselt, aeg-ajalt ka seisatades. Kõndimisviis, millega püütakse ümbritsevatele mõju avaldada ning mis väljendab rahulolu ja kõrget enesehinnangut kujutab endast püstist lõuga, liiga hoogsat kätega vehkimist ning põlvedest kangeid jalgu. Selline kõnnak oli iseloomulik Itaalia diktaatorlikule peaministrile Benito Mussolinile.
Kätlemine on muistse tervituskombe modifikatsioon. Kuigi see on üldlevinud komme, esineb selles rahvusele iseloomulikke erisusi. Prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui ka väljumisel, sakslased ühe korra, osa aafriklasi aga väldivad kätlemist, omistades sellele halba tooni. Ebameeldivaks peetakse niisket , mis sageli reedab närvilisust, ning külma ja lõtva kätt, mida peetakse iseloomutuse ja jõuetuse tunnuseks. Samuti erineb kätlemine meeste ja naiste vahel. Meestevahelist kätlemist peetakse sümboolseks võitluseks, mille käigus proovitakse välja selgitada omavahelist suhtetüüpi (dominantsus, alistuvus, võrdväärsus). Naised, kes mehelikule käepigistusele vastab samaga, üritab teavitada oma soovist olla võrdväärne partner , mitte alluda . Samas kaaslannale sümpaatiat avaldades surub naine õrnalt teise naise mõlemat kätt, mis on märgiks siirusest ja suhete lähedusest.

ŽESTID

Žestiklastrid koosnevad hulgast üksikliigutustest, mis kõik annavad edasi teavet inimese hetkemeeleolu kohta. Kuna alati pole võimalik jälgida kõiki liigutusi, mis partner teeb, tuleb aimata partneri hetkeseisundit, märgates vaid mõnda klastrisse kuuluvat liigutust. Inimese tundeseisundeid on mitmeid: avatus , kaitseseisund, kahtlustamine, tegutsemisvalmidus, pingeseisund, ärevus, enesekontroll , tüdimus, ootus jne.

2.1 Tundeseisundite tunnused

Olulisemateks avatuse žestiklastrisse kuuluvateks liigutusteks on näiteks avatud peopesad, mis väljendavad siirust ja avatust. Seda žesti kasutavad sageli itaallased, rõhutades ausust. Rääkides käte selja taha peitmine või taskusse pistmine väljendab vastupidiselt süütunnet ning umbusku. Pintsaku lahtinööpimine või seljast võtmine väljendab suhtluspartneri avameelsust ning sõbralikku suhtumist .
Kõige silmatorkavamaks ja levinumaks kaitseseisundiks on käte rinnal ristamine . Laste puhul väljendab see vastuseisu ja allumatust vanematele, vanainimeste puhul taotlust enda ära kuulamiseks. Ristatud käed on kaitsetõke ähvardava rünnaku vastu, kuid see võib ka muutuda fikseerunud poosiks, millest inimene meelsasti väljuda ei soovi. Kaitsetõkkeks saab ka lugeda kaksiratsa toolil istumist, sellisel juhul on tooli seljatugi barjääriks ning tegevus ise väljendab domineerimispüüdu.
Levinuim mõtteasend kujutab endast põse toetamist rusikale nimetissõrm meelekohal. Sellele asendile on väga sarnane kriitilise hinnangu poos, lõug toetumas pöidlale, nimetissõrm suunatud meelekoha poole, teised sõrmed kõverdatud. Aja venitamise moodustest on tuntud veel prillide puhastamine, prillisanga suhupistmine, piibu tõmbamine ning lõua silitamine, mis kõik annavad rohkem aega otsuse langetamiseks .

KOKKUVÕTE

Kehakeel on väga oluline, sest selle mõistmine annab eelise, tänu millele on võimalik konfliktidevabalt suhelda. Autorid keskenduvad inimese kehakeelele põhiliselt läbirääkimistel ja seminaridel/loengutel. Seisukohtade olulisust põhjendatakse sellega, et kui vähemalt üks osapooltest mõistab kehakeelt lugeda, on tõenäosus eesmärgini jõuda suurem ning vestlus edukam. Sain teada ning nõustun väitega, et kehakeele õppimine võtab aega ning kõige lihtsam variant seda õppida on igapäevaselt inimesi erinevates situatsioonides jälgida. Leian, et igapäevaelus tuleb kasuks informatsioon inimeste suhtumise kohta, avatud ja kaitsepoosid, eriti esmakohtumisel, sest see annab mulle kui suhtlemispartnerile märku kas ja kuidas ma peaksin suhtlemist jätkama.