Esmamulje, kehakeel ja positiivne imago (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
EP
ESMAMULJE , KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO
Referaat
Juhendaja : assistent Kai Tomasberg
Pärnu 2015
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Esmamulje 4
1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib 4
1.2. Kuidas luua head esmamuljet 5
2. Kehakeel 8
2.1. Kehakeel ja selle tähtsus 8
2.2. Hea kehakeel suhtlemisel 9
3. positiivne imago 11
3.1. Mis on imago ja kuidas see tekib 11
3.2. Imago ja bränding vajalikkus 12
Kokkuvõte 14
Viidatud allikad 15

Sissejuhatus

Selleks, et elus hästi hakkama saada, ei ole vaja ainult head haridust. Väga tähtsat rolli mängivad tänapäeval esmamulje, kehakeel ja posiivne imago. Iga inimene peaks teadma kuidas jätta hea esmamulje ja kuidas luua positiivne imago. Samal ajal on vajalik see, et inimene teaks kuidas kasutada selle kõige loomisel oma kehakeelt võimalukult positiivselt.
Referaadi eesmärgiks on teada anda mis on esmamulje ja kuidas see tekib, mis on kehakeel ja kuidas ennast paremini selle abil väljendada ning mis on positiivsest imago ja kuidas seda kujundada.
Uurimisülesanded:

• selgitada välja mis on esmamulje, kehakeel ja positiivne imago tähtsus tänapäeva ühiskonnas;
  
• teada anda kuidas tekivad esmamulje, kehakeel ja positiivne imago;
  
• anda ülevaade esmamuljest, kehakeelest ja positiivsest imagost.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks tutvuvad referaadi autorid erinevate kirjalike materjalidega, milles käsitletakse antud referaadi teemat. Töös kasutatakse peamiselt kirjaldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse kirjalikest allikatest.
Töö koosneb kolmest osast, mis omakorda on jaotatud alapunktideks. Esimeses osas on juttu esmamuljest, selle tekkimisest ja kuidas luua head esmamuljet. Töö teine osa keskendub kehakeelele, kuidas see mängib rolli teistega suhtlemises ja mida see ütleb teistele inimestele.Töö kolmas osa koosneb imagost ja räägib kuidas see on seotud kahe eelnevad osaga.Samuti räägib see sellest kuidas luua imagot ja brändi.

1. Esmamulje

1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib

Esmamulje on üks tähtsamaid asju inimestega suheldes, kuna see on suhtlemise üheks osaks. See tekib kiiresti ja seda muuta on väga raske. Iga inimene peaks teadma kuidas tekib esmamulje ja kuidas tunduda teiste jaoks algusest peale positiivne. Seega on kõigepealt vaja teada mis on esmamulje ja kuidas see tekib.
Hea esmamulje on teadupärast parim visiitkaart , mida endast teisele inimesele jätta. Vahel on esmamulje täpne, kuid sageli see nii ei ole – see on vaid fantaasiapilt teisest inimesest. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära edasise hoiaku nii inimesesse kui ka firmasse, mida see inimene esindab (Saareväli 2012).
Inimesed kipuvad hindama teisi nende välimuse järgi ja alles peale seda liiguvad nad edasi inimestega suhtlemise juurde, suheldes nendega oma esmamulje põhjal. Selline arvamus inimesest võib moodustuda kümnendik sekundi jooksul inimestest, kellel on neutraalne näoilme ja peale selle hindavad inimesed teiste iseloomu nende näojoonte järgi. (Wolffhechel jt. 2014: 1)
Tavaliselt püüavad inimesed kellegagi tutvudes end kõige paremast küljest näidata, kuid ebarealistlikult ilusat pilti luues tuleb valmis olla ebamugavaks suhteks, segaduseks ja arusaamatusteks (Saareväli 2012). Esmamulje tekib inimesest juba enne seda, kui ta jõuab rääkima hakata. Esmamulje juures mängib väga suurt rolli ka kehakeel. Inimese kehakeele abil võidakse teada valesti mõista ja seega tuleb ka tähelepanu juhtida erinevatele kehahoiakutele.
Esmamulje ei teki ainult inimeste suhtes. See võib tekkida ka internetilehekülje põhja mingi firma suhtes. Tuleb olla teadlik sellest, et iga väiksemgi asi võib muuta esmamulje negatiivseks.

1.2. Kuidas luua head esmamuljet

Hea esmamulje loomine ei ole sugugi nii lihtne. Inimestelt nõutakse rohkem, kuna tänapäeval näitab see ,kuidas käitutakse, inimese haritust ja intelligentsust. Mida korrektsem on inimene ja mida paremini ta oskab ennast väljendada, seda parem on esmamulje temast ja seda paremini temasse suhtutakse.
Esmamulje inimesest võib tekkida juba enne temaga kohtumist. See võib tekkida näiteks lihtsalt kirjutamise abil. Selleks, et jätta head esmamuljet paberil või internetis kirjutades, tuleb kirjutada ilma vigadeta. Tänu sotsiaalmeediale ja internetile jäetakse üha tihedamini endast esmamulje just läbi kirjutamise. Tuleb lihvida oma sõnavara ja grammatikat. Peab harjutama oma kirjutamisoskust ja tuleb teha jõupingutusi selleks, et mõelda enne ja siis alles öelda. (Daum 2013)
Selleks, et luua head esmamuljet peab kandma sobivat riietust ja olema hoolitsetud välimusega. Esmamulje puhul on välimus tähtis. Välimusel on esimesel kohutumisel suurem tähendus kui hilisematel. Kui inimene näeb hea välja ja tunneb end mugavalt , libiseb tema välimus aegamisi tagaplaanile ja teised võivad keskenduda tema isikule ja sõnadele. Hoolitsetus tähendab seda, et inimene on puhas ja korralik. Kui oma välimus unarusse jäetakse, võib selle järeldada, et inimene on seltsimatu, laisk ja endassetõmbunud. (Saareväli 2012)
Peale korraliku riietuse ja hoolitsetud välimuse on vaja tunda ka etiketti. Viisakas käitumisviis on pidevas muutumises, seega mitte iga mees ei pea oma mantlit loigule asetama. Aga järjekindlus oma tegude suhtes, rüütellikkus ja väärikus muudavad muljet inimesest kohe alguses paremuse poole. Tuleb mõelda sellele kuidas tervitada, kätt suruda või kas võtta ruumi sisenedes müts peast . Kõik see loob inimesest esmamuljet. (Daum 2013)
Kindlasti tuleb tunda huvi oma suhtlusparneri vastu juba algusest peale. Tuleb olla tähelepanelik, sõbralik ja hooliv oma vestlusparneri suhtes. Inimene peaks olema avatud ja tundma huvi uue tuttava vastu, kuna huvi puudust tajutakse teravalt. Noogutused, silmside , naeratus ja lähemale kummardumine räägivad seevastu huvist (Saareväli 2012). Daum’i (2013) arvates pole midagi ebamugavamat, kui rääkida kellegagi, kes sinu vastu tegelikult mingit huvi ei tunne ning sinu vastuseid ei kuulagi.
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millist infot võib leida inimene enda kohta internetist. Iga inimese online-maine peaks olema hoolitsetud. Peaaegu igaüks vaatab internetist järgi, mis inimesega neil tegemist on, enne kui nad teisega kohtuvad või alustavad suhtlust telefoni teel. Kui nad kohtavad seal aga ebakorrektset või aegunud infot, satuvad piinlike peopiltide või labase huumori otsa, siis see mõjutab kohe nende suhtumist antud isikusse. (Daum 2013)
On veel palju asju millele tähelepanu pöörata selleks, et saavutada võimalikult head esmamuljet, kuid selleks, et seda saavutada on vaja näha vaeva. Mitteükski asi ei tule iseenesest. Tuleb näha vaeva iseendaga , kuna muul viisil ei ole võimalik midagi saavutada.
1.3. Esmamulje tähtsus tänapäeva ühiskonnas
Täiesti kindlalt saab öelda, et esmamulje on alati omanud ühiskonnas väga suurt rolli. Millist rolli omab esmamulje tänapäeval? Kas see on tähtis või mitte? Lugedes erinevaid artikleid ja otsides erinevat infot esmamulje kohta, on autorid mõistnud, et esmamuljel omab väga suurt tähtsust ka tänapäeva ühiskonnas.
Võib öelda, et koht kus tänapäeval esmamulje kõige suuremat rolli omab on töö. Iga isik peaks oskama ennast oma uuele töövõtjale esitleda nii, et tekiks usaldus ja puuduksid halvad eelarvamused . Kui inimene ei tea kuidas käituda ja milline välja näha, siis on tema saatuseks ka halb esmamulje ja tööle saamine muutub märgatavalt raskemaks.
On palju ettevõtteid, kes saadavad oma töötajaid erinevatele koolitustele, kuna esmamulje on tähtis uute klientide saamiseks. Tänapäeva ühiskonnas pannakse palju energiat aitamaks inimestel kujundada head esmamuljet, alates sellest kui tähtis on kindel käepigistus. On võimalik panna inimest arvama , et kui ta rikub oma esmamulje ära, siis pole võimalik enam uuesti alustada. (Hedges 2014)
Esmamulje omab väga tähtsat rolli, kuna see on viis kuidas leida uusi suhtlusparnereid ja saada uusi kasulikke tutvusi. Mida rohkem aeg edasi läheb, seda valivamaks muutuvad ka inimesed. Alati tahetakse kõige parimat . Selleks, et olla parim on tähtis ka esmamulje.

2. Kehakeel

2.1. Kehakeel ja selle tähtsus

Kehakeel on mitteverbaalse suhtlemise juures üks tähtsamaid viise kuidas informatsiooni edasi anda.See on suhtlemise juures peale verbaalse edastamise tähtsuse järjekorras teine.Seda sellepärast ,et inimestel on võimalik juba kaugelt näha ära su keha keelest milline tuju sul on ja selle järgi otsustada kas nad tahavad sinuga üldse vestlust alustada või ei.
Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt (Mehrabian 2014):

• 7% verbaalne (sõnad),
  
• 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne),
  
• 55% kehakeel (põhiliselt näoilme).
  

Sellest saab välja lugeda ,et sõnumil edastamisel ei ole nii tähtis isegi see informatsioon mida sa edasi annad vaid see kuidas sa seda edasi annad enda keha ja häälega.
Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine , suhtlesid koopainimesed žestide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et erinevad emotsioonid, nagu näiteks hirm, üllatus, armastus, nälg ja tüütus nõuavad erinevaid žeste (Kuhnke 2007). Kehakeel on kõige primitiivsem suhtlemise vorm kuna meie keha reageerib mõtlemata välismaailmast tulevale infole ja annab sellega teistele osapooltele märku kuidas me tunneme .Seda on näha isegi lastes kes on sündinud pimedatena kuna isegi nendel on kõik reaktsoonid samad. Selle põhjuseks on see ,et need on välja kujunenud miljonite aastate jooksul ja on meie ajus kinnistunud instinktidena. ( Navarro 2011)

2.2. Hea kehakeel suhtlemisel

Kehakeel koosneb silmsidest, kehahoiakust, käeliigutustest, näoilmest, häälest ja distantsitsoonist.Kõik need omadused kokku annavad teisele osapoolele informatsiooni ja loovad neile pildi kuidas me reageerime neile ja ennast tunneme antud olukorras.(E-ope 2014)
Silmside on väga tähtis rääkides kuna see annab teisele osapoolele teada ,et sa kuuldad kas teda aktiivselt.Keskmine aeg mis silma tuleks vaadata on 5-7 sekundit. Rohkem kui see muudab vestlus partneri ebamugavaks.(E-õpe 2014)
Keha hoiakuga näitame enda suhtumist ümbritevasse keskonda. Samuti näitab see meie tundeid välja. Näitena saab tuua ,et sirge seljaga paraneb meie enesekindlus aga kui inimene on küürus tunneb ta ennast pigem hädisena (E-õpe 2014). Kui kalduda vestluse ajal ette ehk vestluskaaslase poole näitab see huvitatust ja seda ,et inimene on meeldiv. Kui aga partnerit jäljendada ehk tema kehakeelt järgi teha saab sellest tavaliselt välja lugeda ,et on tõmme teise osapoole vastu. (Navarro, Karlins 2010)
Käe liigutused nagu ka teised kehakeele osad sõltuvad paljuski kultuuriruumist kus ollakse ülesse kasvatud.Näiteks Itaalased kasutavad suheldes väga palju käsi.Seda selleks ,et enda sõnadele rohkem jõudu anda. Samuti on käe liigutused väga tähtsad.Peamiselt selle pärast ,et paljud erinevad märgid mida sa võid kätega teha annavad teisele osapoolele informatsiooni edasi. Näitena saab tuua lehvitamise ja käte rusikas hoidmise.(Rugsaken 2006)
Miimika on samuti tähtis osa suheldes. See on üks esimesi asju mida teine osapool tähele paneb kui suhtlemine on näost näkku.Kuna inimesed on võimelised väljendama enda emotsioone just kõige paremini näo kaudu on see kõige parem viis teisel osapoolele informatsiooni koguda ,et saada positiivseid tulemusi peab olema näoilme vastavusest ülejäänud suhtlemisega . Näiteks naeratusega antakse teada ,et teema on huvitav ja soovitakse edasi suhelda aga neutraalse ja vihasema näoilmega saab teine osapool aru ,et ei soovita suhelda. (E-õpe 2014)
Distantsioon ehk ruumisuhe näitab teisele inimesele peamiselt seda ära kui mugavalt teie ennast tunnete nende lähedal. Lähedaste inimestega keda teate juba kauem on see vahemaa väiksem aga äri kontekstis ja ametlikul suhtlemiselt peab vahemaa suurem olema ,et mõlemad osapooled tunneksid ennast mugavalt.Samuti tuleb seal välja kultuurikontekst põhjamaine inimene vajab rohkem ruumi aga lõunamaalasel on distant millega ta ennast mugavalt tunneb väiksem. (Saareväli 2012)
Kõik need erinevad punktid teevad kokku kehakeele ja selle kuidas me ennast väljendame mitte verbaalselt teisele osapoolele temaga suheldes.Ei ole olemas ühtset käitumiste ja nõuete eeskirja kuna iga situatsioon on erinev ja iga inimene kellega suheldakse on erinev.Selle pärast on olemas lihtsad ettepanekud kuidas näha välja nii ,et sa väljendaks ennast keha keelega nii nagu vastav vestlusele on.

3. positiivne imago

3.1. Mis on imago ja kuidas see tekib

Igal inimesel on imago, olgu see siis positiivne või negatiivne. Imago on põhjus, miks esmamulje ja kehakeel on üksteisega väga tihedalt seotud. Nad mängivad väga suurt rolli imago tekkimisel.
Imago on inimesest kujunenud pilt, mille kaasinimesed loovad selle põhjal, mida teised enda kohta ütlevad, mida nendega suheldes on kogetud ja mida neist kõnelevad kolmandad allikad. Tänapäeval on kolmandaks allikaks sageli ajakirjandus (Stiil 2001). Imago on kujutluspilt inimese teadvuses ehk subjektiivne tõde, mida inimene peab tõeks mingi objekti suhtes. Imago loojad ei ole mitte spin doktorid, vaid imago loovad inimesed ise oma kujutluses. (Aunepast 2009)
Imago tekke protsess on interaktiivne . Oluline on ka imago objekti (persooni, organisatsiooni) kommunikatsioon ja käitumine. Suhtekorraldaja peab lähtuma organisatsiooni tegelikkusest, mõistma avalikkuse ootusi, võrdlema, kas organisatsioon vastab avalikkuse ootustele ja muutma organisatsiooni käitumist, mitte sõnumit. Sõnum ilma tegelikkuseta on pettus ja võltsimago loomine. (Aunepast 2009)
Imago teket saab inimene mõjutada. Inimesed saadavad sõnumeid koguaeg, kas teadlikult või mitte. Teised isikud saavad meie silmavaatest, kella margist või keelekasutusest sõnumi. Seega on võimalik käitumisega otseselt mõjutada muljet, mis teistele meist jääb. (Stiil 2001)
Imago tekib vastavalt sellele kuidas inimene käitub, riides käib, räägib ja milline on tema taust. Selleks, et luua positiivset imagot on vaja vaeva näha selle nimel, et tekitada enast hea esmamulje, olla avatud ja avalikus kohas peab oskama käituda. Ka inimesed, kellega on olnud varem kokkupuuteid, peavad olema näinud meis peamiselt head. Mida rohkem on inimeses häid külgi, seda kindlam on positiivse imago teke.

3.2. Imago ja bränding vajalikkus

Bränding ja imago on pealtvaadates samad asjad. Mõlema sõna tähendus on looma millegist või kellegist mingit kujutlus pilti.Lihtsalt imago on eestlastele tuttavam sõna kui uus inglise keelest tuletatud sõna bränding. Nagu Tartu Ülikooli andmete leht ütleb on bränding “toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest”. Lihtsustatult tähendab bränding seda, et see on viis kuidas eristuda enda konkurentides ja luua enda tootele imago. See imago aitab siis tarbijatel eristada sinu toodet teistest samaväärsetest toodetest. Samuti aitab imago, mis tootele või teenusele antud on,, aidata kaasa sellega kuidas inimesed sellest tootest mõtlevad. Näiteks kas nad ootavad , et toode on kvaliteetne või ei.
Nagu ütleb Sven Rannaväli: “bränding pole oma olemuselt midagi muud kui usu ehitamine. Selleks on vaja midagi, mida uskuda, ja järjepidevust oma tegemistes. Teisisõnu väärtusi ja aega” (Rannaväli 2012) Brändid saavad endale väärtusi kahel peamisel viisil. Esimeseks viisiks on väike ettevõted ja perefirmad kus annavad tootele või teenusele näo inimesed ise. Peamiselt selle pärast ,et inimesed teavad ja näevad kõike ja ei ole suuri korporatsioone kes valitseks selle üle kuidas nad asju peavad tegema. Teine viis mis on raskem on suurtele ettevõtetele imago loomine peamiselt selle pärast ,et inimesi on palju ja nad vahetuvad kiiresti. Samuti oodatakse kõigilt uutelt inimestelt tulemusi. Sellistel firmadel alustatakse imago loomist tootest või teenusest ja proovitakse just talle anda jooni millega tahetakse sarnaneda .(Rannaväli 2012)
Bränd on see mis muudab tootest midagi enamat kui lihtsalt müügiartikel. Bränd ja imago on see millega inimesed samastuvad ja läbi mille nad ennast defineerivad. Tugev bränd võib tagada tootele müügi edu või hävingu. (Start 2014)

Kokkuvõte

Tänapäeva ühiskonnas mängivad väga suurt rolli esmamulje, kehakeel ja imago. Peamiselt selle pärast ,et nii palju meie elust veedame me just suheldes teiste inimestega. Sellepärast on väga tähtis teada kuidas jätta endast hea esmane mulje ,et inimene kellega sa suhtled tahaks ka edaspidi sinuga suhelda.
Samuti mängib väga suurt rolli suhtlemises keha keel, kuna see on osa suhtlemisest millele paljud inimesed tähelepanu eriti ei pööra, kuigi see on väga suur osa sellest, kuidas teised inimesed sind suheldes näevad.
Kolmas osa on imago mis tekkib inimestel peamiselt siis, kui nad meiega suhtlevad ja see võib tekkida isegi pärast suhtlust. See koosneb kõigest mis meiega seotud on. Peamiseks osaks on riietus ja välimus üldiselt. Sellele aitavad kaasa brändid millega inimene sarnaneb ja imago mis ta on endast loonud neile.

Viidatud allikad

Aunepast. 2009. Mis on imago. Aunepast’s Weblog. [ https://aunepast.wordpress.com/2009/09/08/mis-on-imago/ ] 04.01.2015

Daum, K. 2013. 7 Ways to improve your first impression . Inc. [ http://www.inc.com/kevin-daum/7-ways-to-improve-your-first-impression.html ] 03.01.2015

E-ope. 2014. [ http://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/suhtlemine.pdf ] 04.01.2015

Hedges, K. 2014. How Important Is Your First Impression   Really ? Forbes . [ http://www.forbes.com/sites/work-in-progress/2014/09/05/how-important-is-your-first-impression-really/ ] 03.01.2015

Kuhnke, E. 2007 Body Language For Dummies. Inglismaa: John Wiley & Sons , Ltd, 2007.

Mehrabian, A. 2014 Professor Albert Mehrabian's communications model [ http://www.businessballs.com/mehrabiancommunications.ht m] 04.01.2015

Navarro, J. 2011. Body language basics .– Psychologytoday, 21.08.2011. [ http://www.psychologytoday.com/blog/spycatcher/201108/body-language-basics ] 04.01.2015

Rannaväli, S. 2012. Järjepidevus turunduses – bränding Usu ehitamine võtab aega.– 2012. [ http://www.director.ee/jarjepidevus-turunduses-branding-usu-ehitamine-votab-aega/ ] 04.01.2015

Rugsaken, K. 2006. Body speaks: Body language around the world.[ http://www.nacada.ksu.edu/Resources/Clearinghouse/View-Articles/body-speaks.aspx ] 04.01.2015

Saareväli, R . 2012. Suhtlemine II [ http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/index.html ] 04.01.2015

Saareväli, R. 2012. Suhtlemine II. Haapsalu Kutsehariduskeskus. [ http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/index.html ] 03.01.2015

Start. 2014. [ http://start.artun.ee/blog/wp-content/uploads/2012/02/turundus_branding29_03_12.pdf ] 04.01.2015

Stiil. 2001. Mis on imago? Eesti Päevaleht . [ http://epl.delfi.ee/news/melu/mis-on-imago?id=50863911 ] 04.01.2015

Wolffhechel, K., Fagertun, J., Jacobsen, U. P., Majewski, W., Hemmingsen, A. S., Lohmann Larsen, K., Lorentzen, S. K., Jarmer, H. 2014. Interpretation of Appearance: The Effect of Facial Features on First Impressions and Personality. – Plos One, Vol. 9 (9), pp. 1 – 8.