Kehakeel

Püi, Siret

Kehakeel (0)

1 Hindamata

SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................................

SUHTLEMISŽESTID JA NENDE PÄRITOLU...................................................................................................

TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED

SILMADE SIGNAALID
SISSEJUHATUS
20. sajandi lõpus on tekkinud uut tüüpi teadlane -sotsioloog – kehakeele tundja. Nii nagu ornitoloog tunneb naudingut lindude käitumist jälgides, nii tunneb naudingut ka kehakeele valdaja, jälgides sõnadeta märke ja signaale inimeste omavahelises suhtlemises. Tundub peaaegu uskumatu, et inimese evolutsiooni enam kui miljoni aasta vältel hakati suhtlemise mittesõnalisi külgi tegusalt uurima alles kuuekümnendate aastate alguses, üldsus sai aga sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas. Ometi ei tea osa inimesi veel siiani, et on olemas kehakeel , mis nende elus nii tähtsat osa mängib. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega – ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus.
SUHTLEMISŽESTID JA NENDE PÄRITOLU
Põhilised suhtlemisliigutused on kogu maailmas sarnased. Kui inimesed on õnnelikud, siis nad naeratavad , kui on kurvad, siis süngestuvad, kui vihastuvad, siis on neil kuri ilme. Peanoogutus tähendab peaaegu kogu maailmas jaatust või kinnitust. Ilmselt on see kaasasündinud liigutus, sest seda kasutavad ka kurdid ja pimedad. Ka pearaputus kui eituse või mittenõusoleku väljendus on samuti üldomane ja võib-olla üks neist liigutustest, mis on omandatud lapsepõlves. Kui laps on küllalt piima imenud, vabaneb ta emarinnast pead kahele poole raputades. Kui väikesel lapsel kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu pista. Niiviisi õpib ta õige ruttu oma eitava suhtumise märgiks pead raputama. Mõned liigutused on päris meie ürgkogukondlikust minevikust. Hammaste paljastamine on säilinud ajast, kui mindi vastasele hammastega kallale ja ka tänapäeva inimene teeb nii, kui ta tigedalt muigab. Naeratus oli algselt ähvarduse väljendus, praegu aga tähendab see muude sõbralike liigutustega koos rahulolu või heasoovlikkust. Õlgade kehitamine on üldtuntud liigutuse hea näide ja tähendab seda, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt. See liitliigutus koosneb kolmest osast: laialilaotatud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Nii nagu sõnalised keeled erinevad üksteisest sõltuvalt kultuuritüübist, nii erineb ühe rahvuse mittesõnaline keel teise rahvuse omast. Samal ajal kui mingi liigutus on ühe rahvuse piires üldtuntud ja selge tähendusega, ei tarvitse sel teise rahvuse jaoks mingit mõtet olla või tähendab see siis hoopis vastupidist.
TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED
Sajandeid tagasi kasutasid mehed kilpi, et kaitsta end vaenlaste odade ja nuiade eest. Tänapäeval pruugib tsiviliseeritud mees iga kättejuhtuvat eset sümboolse kilbina, millega kaitseb end füüsilise või sõnalise kallaletungi puhul. Selleks võib olla plank , toa- või autouks, aga ka tooliseljatugi, kui ta ise toolil ratsa istub. Seljatugi on kaitsevahend ja see võib muuta mehe üsnagi sõjakaks. Enamik toolil ratsa istuda tavatsevaid mehi kuulub nn. Valitsevasse tüüpi, kes jutuajamise teemast tüdinenult püüavad partnereid omatahtsi juhtida. Seljatugi on neile hea kaitsevahend igasuguste teistelt lähtuvate rünnakute puhuks.
Kui inimene pole nõus teiste arvamuse või suhtumisega, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta liigutusi, mida nimetatakse tõrjumisžestideks. Üks niisugune liigutus on olematute ebemete noppimine oma rõivastelt. Ebemenoppija istub tavaliselt teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpitseb. See on kõige tuntum nõustamatust väljendav liigutus. Kui kuulaja oma rõivastelt pidevalt ebemeid korjab, siis tähendab see, et kogu jutt ei meeldi talle, isegi kui ta sõnades kõigega nõus on.
Peal on kolm põhiasendit. Esimene on otseasend. Niiviisi hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult . Pea on tavaliselt liikumatu, aeg-ajalt noogutab veidi. Sellise peaasendi korral tehakse sageli kätega hindavaid liigutusi. Kui pea on kallutatud küljele, näitab see inimeses tekkinud huvi. Juba Charles Darwin märkas, et nii inimesed kui loomad kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Kui soovitate kaupa või peate kõnet, jälgige kuulajate päid. Kui märkate, et nad on pead viltu pööranud, keha ette kallutanud ja toetavad lõuga kätele, on teie sõnum kohale jõudnud. Naised väljendavad niisuguse peaasendiga oma huvi mehe vastu. Kui teie poole pöördutakse, pole teil vaja muud teha, kui vaid pea viltu kallutada ja aeg-ajalt noogutada. Sellega võidate vestluskaaslase poolehoiu.
Kui pea on kalluatud ette, väljendab see inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist . Põrnitsemisega kaasnevad tavaliselt ka kriitilise hinnangu liigutused. Kuni ei õnnestu inimest sundida pead tõstma ja küljele kallutada, on teil selle inimsega suhtlemisel raskusi. Kui teil on tulnud sageli kuulajate ees esineda, küllap olete siis ka märganud, et isegi terve auditoorium võib istuda langetatud päi ja rinnale ristatud kätega. Kutselised lektorid ja õppejõud võtavad tavaliselt enne esinemist kuulajaskonna huvi tõstmiseks midagi ette. On vaja, et inimesed tõstaksid pea, siis muutuvad nad ka tähelepanelikumaks.
Milliseid liigutusi kasutab oma vanematega vaidlev laps, võistluse algust ootav sportlane ja poksija matši eel? Kõigil juhtudel seisab inimene, käed puusas. See on üks kõige iseloomulikumaid poose inimese sõjaka suhtumise väljendamiseks. Mõned uurijad peavad seda valmisoleku tähiseks. Mõnes mõttes on see õige, kuid poosi põhiolemus on siiski sõjakus. Seda poosi nimetatakse ka läbilöögiasendiks. Sihikindel inimene võtab niisuguse poosi, kui ta on valmis oma eesmärki saavutama . Need tähelepanekud on õiged, sest mõlemal juhul on inimene valmis tegutsema, kuid see valmisolek on sõjakas, pealetungiv. Sageli kasutavad seda asendit mehed naise juuresolekul, et väljakutsuvalt näidata oma seksuaalseid kavatsusi.
SILMADE SIGNAALID
Paljude sajandite vältel on inimkond mõelnud pilkude tähendusest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Me kõik kasutame selliseid väljendeid nagu: Tal on suured lapsesilmad, Tal on ilus pilk, Tema silmad on säravad. Kui me niiviisi räägime, siis mõtleme tegelikult inimese silmaterade läbimõõtu ja tema silmade liikumist, silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. On ju silmad inimese organismi keskses asendis ja silmaterad talitlevad täiesti sõltumatult. Tõeline suhtlemine on see, kui te suhtlete inimesega silmast silma. Ühtede inimestega on kerge, teistega raske suhelda. Kõik sõltub sellest, kuidas partner teid vaatab, tema pilgu kestvusest ja sellest, kui kaua suudab ta teie pilku taluda. Kui inimene pole aus või varjab midagi, siis puudutavad teie pilgud kokku vähem kui ühe kolmandiku suhtlemisajast, siis on kaks võimalust. Esiteks, tema või temake peab teid väga huvitavaks või veetlevaks. Sel juhul on partneri silmaterad laienenud. Teiseks, tema või temake suhtub teisse vaenulikult. Sel juhul on ta pupillid ahenenud.
3

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siret Püi Õppematerjali autor

Räägib silmade signaalidest, tuntud asenditest ja liigutustest.

kehakeel silmad

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimese kehakeel

TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................

Psühholoogia

rtf

Kehakeel

Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,

Psühholoogia

docx

KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie

Suhtlemisõpetus

doc

Kehakeel

Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)

Terviseõpetus

docx

Kehakeel

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................

Psühholoogia

doc

Kehakeele referaat

...................................................................................................... 13 6. Kokkuvõte............................................................................................................ 14 Kasutatud materjal.................................................................................................... 15 1. Sissejuhatus Kehakeel on mitteverbaalse käitumise rikkalik allikas, mis aitab meil teiste inimeste tunnetest ja mõtetest paremini aru saada. Kehakeel moodustab umbes 60% meie suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii

Suhtlemisõpetus

doc

Kehakeel

Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................

Psühholoogia

doc

Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi

.......................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on

Õenduse alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk