Filosoofia ajalugu (0)

  Filosoofia ajalugu    1. Kirjelda Sokratese isikut, milles seisnes tema isiksuse erilisus?  Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega.                         Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates                     alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja                               jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga                           mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratesele ei olnud                             üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud                                 ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid                                     teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Sokrates oli oma käitumises ja kõnedes                             niivõrd omapärane, et ei muistsete ega praegu elavate inimeste seast ole võimalik leida kedagi, kes                               temaga kas või ligikaudu sarnaneks. ​Tema erilisus seisnes selles, et põlgas raharikkust ja asju. Ta oli                                 vastand sofistidele- Sokrates ei tahtnud kunagi oma teadmiste eest tasu. Teda ei huvitanud maapealne,                             vaid jumalik, mis seadis tema naise ja pere raskesse olukorda. Sokrates oli üks esimesi filosoofe, kes                                 arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ja arutlema maailma ehituse ning algelementide üle.     2. Kuidas Sokrates tõlgendas Delfi oraakli (ennustaja) väidet, et temast targimat ei ole?  Algul püüdis Sokrates ennustaja väidet ümber lükata, Ta hakkas rääkima erinevate võimude                         inimestega, et ennustajale öelda, et ta eksis, kui siis sai aru, et jumalad ei eksi. Ta sai aru, et tema                                         järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte                               midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks.     3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid?  Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist,                     siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia,                         maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja                     ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest.                     Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud                       kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama                           iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav                     mõiste. . Induktsioon- kõigepealt tuleb leida konkreetseid näiteid, mis antud mõistele vastaksid. 
 
4. Milline oli Sokratese vestluste eesmärk?  Sokratese vestluse eesmärk on panna inimesi oma kinnisideedest kõrvale mõtlema ja uskuma, et                           võibolla nad eksivad. Ta tahtis tekitada huvi arutlemise vastu.  


  5. Arutle, kuidas on seotud teadmine ja voorused. Kas teadmine sellest, mis on vooruslik ja hea viib                                   alati headele tegudele?  Sokrates on öelnud, et kõik inimesed valivad sellise käitumisviisi, mille leiavad olevat endile kõige                             kasulikuma. Seda, kes käitub ebaõigelt, ei pea Sokrates ei targaks ega kõlbeliseks. Mina arvan, et                               paratamatult tahavad inimesed endale kõige paremat unustades ära teise inimese mõtted ja tunded.                           Sõna “hea” on nii mitme tähenduslik. Üheltpoolt on see “ hea” moraalse tähendusega, teisalt aga on                                 “hea” konkreetselt inimestele. Raske on teada, milline “hea” nüüd olla või tahtmine olla.     6. Miks Sokrates kohtu alla anti ning lõpuks surma mõisteti? Mis oli tegelik põhjus?  Sokratest süüdistasid kolm Ateena kodanikku, Nnde põhjuseks oli noorsoo hukutamise ja jumalate                         mittetunnistamine. “Sokrates rikub seadust sellega, et ajab hukka noorsoo; ta ei tunnista jumalaid,                           keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid.” Tegelik põhjus võis olla aga selles, et paljud                                   noored järgisid tema eeskuju. Samuti jäi Sokrates endale kohtus kindlaks, mõni võiks isegi öelda et                               ülbeks, millega ta ka poolehoidu ei võitnud.    7. Milline on Sokratese peamine sõnum meie kaasajale, mida temalt on õppida?  Sellele küsimusele on mul isiklikult raske vastata. Ma arvan ja usun, et ikka ja jälle on Sokrateselt                                   õppida arusaama, et igal inimesel on oma arvamus asja kohta. Nii nagu iga inimene on erinev on ka                                     nende mõttemaailm ja erinevate väidete ja mõtetega on raske ühtida.    8. Miks osutus mõiste „mehisus“ defineerimine dialoogis „Laches“ nii keerukaks?  Sest et Laches, kirjeldades algul mehisust aruka visadusena. Nii sa Sokratese näidete järgi aru, et                               mingites olukordades tundub arutum tegu mehisemana.