Kuidas olla hea kuulaja? (0)

LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majanduse õppetool
KUIDAS OLLA HEA KUULAJA
Referaat
Mõdriku
2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
.HEA KUULAJA 4
.NELI KUULAMISE PÕHILIIKI 5
.1Arusaav kuulamine 5
.2Hindav kuulamine 5
.3Empaatiline kuulamine 5
.4Väärtustav kuulamine 5
.KUULAMISTÕKKED KUULAJA POOLT 6
1)Võrdlemine 6
)Mõtete lugemine 6
) Vastuseks valmistumine 6
)Valikuline kuulamine 6
)Siltide kleepimine 6
)Unelemine 6
)Samastumine 6
)Nõuandmine 7
)Väitlemine 7
0)Teema vahetamine 7
)Takka kiitmine 7
KOKKUVÕTTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule . Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama . Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale.

HEA KUULAJA

Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt , inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema kannatlik ja mitte jutule vahele segama. Inimene, kes on hea kuulaja leiab endale kergemini sõpru ja tuttavaid, kuna vähesed inimesed on tõeliselt head kuulajad. Vahel on nii, et kui inimesel on omal probleemid ja ta muidu on hea kuulaja, siis võib juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks takistuseks just halb kuulamine. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima, vahel piisab ka noogutamisest.
Kui kellegi kohta öeldakse, „Hea suhtleja“, siis tihtipeale mõeldakse selle all inimest, kes suudab vabalt igas olukorras rääkida ja ka igas olukorras inimest ära kuulata. Vahepeal me kuulame küll mida meie partner räägib, aga siiski jääb osa juttu arusaamatuks või ei saa lihtsalt jutu põhimõttest aru, järeldus on see, et kuulaja ei ole südamega asja juures. Et partnerit kuulata tuleb teda austada. Et tõeliselt kuulata tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad, see aitab paremini partnerile keskenduda.
Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama , võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema.

NELI KUULAMISE PÕHILIIKI

Arusaav kuulamine

Arusaav kuulamine seisneb keskendumises säärase info (ideede, arvamuste, faktide) tähelepanemisele ja mõistmisele, millest kuulajal võib edaspidi kasu olla. Ta eristab kõneleja sõnumis selle eesmärgi, võtmeinfo, faktid, hinnangud ja argumendid.

Hindav kuulamine

Hindav kuulamine leiab aset siis, kui kuulaja kaalub rääkija esinemise läbi, kontrollides näiteks tema argumentide paikapidavust või ettepaneku tugevaid ja nõrku külgi.

Empaatiline kuulamine

Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine.
Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist.

Väärtustav kuulamine

Väärtustava kuulamise eesmärk on kuulamist nautida ja loominguliselt vastata. Nõuab vähem kontsentreerumist.

KUULAMISTÕKKED KUULAJA POOLT

Võrdlemine

Mõtlete kumb on targem , asjalikum või tublim.

Mõtete lugemine

Ei pööra inimesele eriti tähelepanu, kuna ei usalda teda. Üritatakse välja selgitada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb.

Vastuseks valmistumine

Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida ise järgmiseks öelda.

Valikuline kuulamine

Kuulatakse vaid osa partneri jutust.

Siltide kleepimine

Kui olete oma vestluskaaslase ristinud mõttetuks, ei pööra tema jutule kuigi palju tähelepanu.

Unelemine

Kuulate poole kõrvaga, sest mõtted on mujal.

Samastumine

Kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma kogemuse kaudu, siis hakkatakse kohe sellest pajatama ja vestluspartneri jutt on katkestatud.

Nõuandmine

Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma.

Väitlemine

Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda , siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil.

Teema vahetamine

Pööratakse jutt uuele teemale siis, kui vana on ebamugav, valus või muul moel soovimatu. Mida ka partner ei ütleks, keeldute temasse süvenemast.

Takka kiitmine

Tahate olla kena inimene, kes pakub vestluskaaslasele tuge. Tahate teistele meeldida, ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate te kõigele kaasa.

KOKKUVÕTTE

Mina arvan, et inimesed tihti ei saa arugi mida nad kuulamise juures valesti teevad, kui lugeda kuulamistõkkeid, siis ka mina ise saan aru mida ma vahel olen valesti teinud. Tihti on nii, et inimesed segavad teiste jutule vahele või hakkavad oma probleeme lahkama ja nii ongi teise inimese jutt katkestatud, aga kuulamist on võimalik arendada ja seda peaksid tegema paljud inimesed.
Õppides tõeliselt kuulama, end avama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse parandamiseks. Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks.

KASUTATUD KIRJANDUS

Anti Kidron . 2004. Suhtlemine . Mondo. s.l.

Mark Goulston. 2011. Lihtsalt kuula. Äripäev. s.l.

WWW[URL] www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2313/suhtlemine.zip/kuulamistkked.html