50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raudskr
Õppematerjali autor
huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik,
huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks
teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti, kausaalatributsiooni, haloefekti jne) kui ka sotsiaalse rolli mõju tajule. 3 Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma
tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus.
tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget, kellel omistatakse antud grupile omased jooned. Tajuja on samuti sotsiaalse grupi liige, kelle tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus.
tavaliselt üks osapool prognoosib paremini. Mittesõnaline käitumine.(mitteverbaalne kehakeel). 17. Mittesõnaline (MS) suhtlemine. 18. MS suhtlemise kanalid / modaalsused. 19. MS suhtlemisvahendite osa ja funktsioonid suhtlemisel. Kehakeel. 20. MS käitumise kultuurifoon. 21. MS käitumisvahendite liigitus. Märgid ja dünaamika. Isikutaju ja kohanemis (kaitse) mehhanismid. 22. Kujutlus teisest inimesest. Isikutaju (IT) põhiprobleemid. IT võime. Kujutlus teisest inimesest: Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt. Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju, mis on vastastikune tajumine, tunnetamine ja hindamine ehk see, kellena ja millisena partnerit tajutakse, mis tingib ka pöördumisviisi, samas suunab ka rollivalikule, määrab ka avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutajus on põhiküsimuseks kes ta on
analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine, Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid