Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodune käitumismall kui kõige alus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
zizzle
Kodune käitumismall kui kõige alus.
Inimesi on erinevaid, nii on ka erinev nende arusaam elust. Paljustki oleneb milline on olnud nende keskkond kus nad on kasvanud ja milline on olnud nende kasvatus ning kes või mis on olnud neile eeskujuks. Juba varajasest east omandab inimene endale tõekspidamised ning maailmavaated. On asju mis on olulised, ning asju mida ei peeta olulisteks või on vähem tähtsamad. Kodune kasvatus paneb sellele aluse ning väljaspool kodu omandatakse seda aina juurde. Omandatakse käitumismall. Omandatakse suhtumine teistesse inimestesse, inimestesse nende endi kõrval.
Iga inimene võiks kordki oma elus teha ühe heateo, aidata teist abi vajavat inimest. See ei pea olema just ilm tingimata olema rahaline või materiaalne abi, vaid ka emotsionaalsel tasandil. Tihti unustame kui väga vajab teine inimene tuge siis kui tema silmis on pisarad ning puudus „õlast, mille najal nutta“. Talle piisaks kasvõi sellest kui keegi teda ära kuulaks, just täpselt kuulaks mitte kuuleks. Alati ei ole meie võimuses aidata, kuid vahest on ka lihtsalt kuulamine abiks, nõuga aitamine .
Samuti peaksid olema inimesed sallivamad. Peaks olema salliv inimeste suhtes, sõltumata nende nahavärvist, rahvusest, soost, maailmavaadetest ning elulaadist. Kuid ei tasuks ära unustada, et tohiks sallida kuritegelikkust, teisi inimesi kahjustuvaid ning ümbrust kahjustavaid käitumisviise, sest see näitaks pigem juba ükskõiksust tema ümber toimuvale. Kuna kodust saab alguse suures osas inimese enesehinnang, mis lubaks tal sallida iseenda nõrkusi ning vigu ning olla sallivam ka teiste suhtes, siis võiks olla juba koduses kasvatuses selgitav töö vanematel oma lastele.
Austada ennast ning teist inimest.Austada teise inimese soove, unistusi , maailmavaateid ning nende tööd ning tegemisi. Samuti tuleks olla kannatlikum kui teine inimene räägib, kiputakse ju hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu ilma, et teine saaks oma lauset lõpetadagi. Rohkem võiks olla ka verbaalset austuse näitamist, selle all pean silmas kiitmist ning julgust väljendada tänulikkust teise inimese vastu. Neid väärtusi võiks õppida ja omandada oma vanematelt. Ning ka nende järgimine väljaspool vanemate silmaulatust.
Minu arvates võiksid vanemad rohkem tähelepanu pöörata oma võsukestele ning nendega rohkem tegeleda. Olla eeskujuks oma lapsele ning aidata lapsel hea ja kurja hägususe piiri enda jaoks selgemaks teha. Tuleks maast ja madalast kasvatada lapsi nii, et nad oskaksid olla sallivad endast erinevate inimeste suhtes, tõsta oma lapse enesehinnangut. Austust teiste suhtes, ning jälgida seda kuidas laps ennast verbaalselt väljendab, tema kõnemaneeri. Samuti ei ole mõistlik arvata, et kool on see kõikvõimas mehhanism , mis kujunadab laste käitumismali, see saab ikkagi alguse kodust ning kasvatusest.
Kodune käitumismall kui kõige alus #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor zizzle Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Sotsiaalpedagoogika
15
docx

Sotsiaalpedagoogika

Noortekeskuses olen kohanud noori, kelle jalanõud on räbalad ja talvejope varrukad lühikesed. Nooremas eas ei pööra nad ise sellele väga suurt tähelepanu, kuid vanemas eas noorte puhul olen märganud, et nad peidavad oma luitunud jope teiste riiete taha, ning katkised jalanõud lükatakse kaugele pingi alla. Vanemaks saades hakkab laps seostama oma välimust ja sotsiaalseid suhteid teiste lastega. Õppetööd mõjutab sageli õpilase kodune kasvatus või siis selle puudumine. Kui kodus õpetatakse teistsuguseid väärtusi kui koolis, tekitab see probleeme nii õpetajale, lapsele kui ka tervele klassile. Õpetaja korvab kodukasvatuse puudujääke mitmel tasandil, mis kõik raskendab täiendavalt tema tööd (Leino 2002:56). Näiteks tunni ajal söömine, tooliga kiikumine, lobisemine, prügi maha loopimine, tunni ajal mütsi kandmine, õppevahendite puudumine, tundi hilinemine

Sotsiaalpedagoogika
Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus
18
odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

4.Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid. Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom. Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel

Psühholoogia
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: - Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? - Kuidas toetab ühiskond/kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)? /Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). / Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ­ ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Ka ürginimsetel ­ tööoskuste edasiandmine, jäljendamisepõhine, seotud ellujäämisega. Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust ­ normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud

Alusharidus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

....................................... 18 12.RAVI...................................................................................................... 20 KOKKUVÕTE............................................................................................... 22 SISSEJUHATUS Raamatu moto ütleb: „ Lõpuks ei ole millelgi muul tähtsust, kui vaid sellel, et lapsi armastataks.“ Selles raamatus saab ainu sellest, mis on kodukahjustus ning, mis seisneb selle taga. Me ei suuda aimatagi ka kõige parema tahtmise juures, mis toimub inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama

Psühholoogia alused
SOTISAALPEDAGOOGIKA
22
docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

Oluline on ajalooline taust, et mis meetodid olid kasutusel. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? Kuidas toetab ühiskond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi?) Ühiskonna ja indiviidi vaheline suhe? Kumb on olulisem? Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ­ ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Kasvatusliku mõtlemise algus on seotud kõne arenguga. Kavatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust ­ normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud)

Sotsiaalpedagoogika
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi 4 sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine).

Perepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun