Sokrates - kuulsad tsitaadid (0)

Sokrates elas aastatel 469–399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof , kes õpetas ja elas Ateenas.
SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU:
Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur -kujur, ema ( Phainarete ) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja ema palavikku surnud ning tema esimene armastatu Korinna mehele läinud. 45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ja armus Xanthippesse, pottsepa tütresse, kellega ta ka abiellus. Neil oli kolm poega (Lamprokles,Sophroniskos ja Menexenos), kelle kasvatamine oli naise õlul. Ka majandusasjad ja majapidamise jättis Sokrates naise ülesandeks ning jätkates oma filosoofielu. Ka Xanthippe oli väga sõnaosav ning tihtipeale arvati, et ta on ainuke inimene Ateenas, kes oma terava keelega üldse oleks võimeline Sokratesest võitu saama. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik . Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu kui ka Ateena languse peale täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas.
Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise. Tema pooldajad pakkusid talle võimalust põgeneda, kuid ta lükkas selle pärast surmamõistmist tagasi ning nõustus valitsuse otsusega. Surmaotsuse täideviimisel kasutati karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mille Sokrates ära jõi.
SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD:
Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427–347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi. Peamiselt peetakse kõige põhjalikemaks Sokratese kohta käivateks allikateks Platoni dialooge , millest lähtuvalt käsitletakse Sokratest siiani. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma vaated esitas Sokrates avalikes vaidlustes ja vestlustes sokraatilise meetodiga. See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole.
TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA :
Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi . Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus , mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised.
Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk “ämmaemandakunst”i. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Kolmandaks määratluste otsimist.Teadmine seisnes Sokratese arvates oskuses oma teadmisi sõnade abil väljendada. Neljandaks induktsiooni. Definitsiooni sõnastamiseks tuleb kasutada induktsiooni ehk üksikute näidete põhjal üldistuste tegemist.
Tsitaadid:
Tarkus on teadmine kui vähe me teame.
Armastama peab läbi tarkuse , mitte läbi tunnete.
Tarkus on ainus voorus ja harimatus ainus pahe.
Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas.
Abielu, kui tõtt rääkida, on õnnetus, kuid hädavajalik õnnetus.
Kõrgeim tarkus — eristada head ja halba.
Hakka rääkima, et ma sind näeksin.
Ei saa ravida keha, ravimata hinge.
Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.
Päikesel on üks puudus: ta ei saa näha iseennast
Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust.
Milline inimene, kes on naudingute ori, ei riku oma keha ja hinge?
Parem on mehiselt surra kui häbis elada.
Halvad inimesed elavad selleks, et süüa ja juua, head söövad ja joovad aga selleks, et elada.