50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mansu
Õppematerjali autor
.......................................................................................... 20 Sissejuhatus Isegi kui väga püüda, siis ei ole võimalik vestelda inimesega ilma, et kasutaksime oma keha. Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt
Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,
............................................................ 7 Peahoiak......................................................................................................................................7 Jalgade kasutus............................................................................................................................7 Ruumivöönd................................................................................................................................7 Kuidas lugeda kehakeelt?............................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%
Lk : 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt väiksem osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastasime Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus
................27 Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused................................................................................28 Sissejuhatus Kehakeel on inimese lahutamatu osa, mis on suunatud väljapoole. Kehakeel võib asendada suulist suhtlemist ja annab inimesest usaldusväärset informatsiooni, seega on selle abil võimalik jälgida inimese mõtete ning tegude vastavust st. inimese ausust. Kehakeele abil väljendatakse oma suhtumist, meeleolu, seisundit, tundeid, mõtteid. Suhtlemises moodustab kehakeel oma osa-ligi 60%. Mõnel õnnestub see loomulikult, samas mõnel võltsina. Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi inimestevahelise suhtlemise ning mõjutamise vastu. Teema kohta on nii inglisekeelset kui ka eestikeelset kirjandust üsna palju ning selle tööga on soovitud õpetada inimesi kehakeelt kasutama ning lugema. Teema kui selline Eestis ja mujal maailmas eriti aktuaalne ei ole, st. seda ei kajastata igapäevaselt eraldi teemana
seetõttu on tähtsaim sõnadega väljendatav mõte. Naised aga oskavad hinnata intuitsiooni tähtsust ning peavad tähtsaks seda, mis on pilgu taga. Naine olevat telepaatilisele informatsioonile üldse mehest vastuvõtlikum, seepärast on pilgul tema psüühikas ja käitumises palju suurem tähtsus (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Mehed võtavad pilku tihti kui ähvardust, naistele on see tähelepanu ja kontaktisoovi märk. Teadlaste sõnul tingib naise iha silmsideme järgi loodus: see on seotud vajadusega soo jätkamiseks partner ligi meelitada. Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioteraapia õppekava I kursus II rühm Mari-Liis Luukas KUIDAS LUGEDA KEHAKEELT Referaat Juhendaja: Marju Koor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu
kõneleja räägib suure inimgrupi ees ja siis võib inimese süda kõvemini kloppima hakata , verre paiskub adrenaliin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end inimese seltskonnas hästi, peaksid ta hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid , näiteks lõunamaalased tsoonid on palju lähedasemad kui meil põhjamaade inimestel . PEAHOIAK See kuidas me mõjume teistele , sõltub kõik pea-ja ülakeha hoiakust . Inimest kes surub õlad taha , selja sirgu ja rinna ette pannakse tähele rohkem kui inimest kes kõnnib kössis ja pilk on maas või siis istudes proovid end mittemärgatavaks muuta . Peal on kolm põhiasendit :1) otseasend 2)ette kallutatud pea ja 3)kõrvale kallutatud pea Otseasendis suhtub inimene erapooletult ja kuulab teist ära , vahepeal jutule kaasa noogutades .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid