Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
füsioteraapia õppekava
Maia- Liisa Voolaid
KUIDAS LUGEDA MÕTTEID ŽESTIDE JÄRGI
Referaat
Tartu 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. KEHAKEELE OLEMUS 4
1.1 Põhilised suhtlemisžestid 4
1.2 Isiklik ala 5
2. PEAMISED ŽESTID, MIDA KASUTATAKSE IGAPÄEVASELT 6
2.1 Peopesad 6
2.2 Kätlemine 6
2.3 Tõkked 7
2.4 Keha mikrosignaalid 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel . Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest . Mitmesuguste žestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi.
Antud töös kasutatakse Allan Pease ’i raamatut „Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi“. Teoses on välja toodud peamised žestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi emotsioone, mida vahel ei öelda välja sõnadega. Autor ise on kehakeelt õppides jälginud inimesi ja on oma teoses väljatoodud žestidele saanud kinnitust.
Sellise teema valimisel on kaasa aidanud huvi inimeste liigutuste vastu ja tahtmine mõistmaks nende tähendust. Ma arvan, et kui osata kehakeelt tõlkida, saab isikuid õppida tundma hoopis teistsuguse külje alt ja mõista, millised nad sisimas tegelikult on. Lisaks on võimalik ära tunda pettureid ja valetajaid. Öeldakse ka, et õigete liigutuste tegemisel saab iseennast muuta avatumaks ja suhtlemisaldimaks inimeseks . Just kinniste inimeste puhul tuleb see kindlasti kasuks.

1. KEHAKEELE OLEMUS

Mitteverbaalne kommunikatsioon on suhtlemine või ebateadlik signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Nagu iga keel, koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. Albert Mehrabian on läbi viinud uuringu, mille tulemusena saadi teada, et sõnadega edastatakse 7%, heliga 38% ja mittesõnaliste vahendite kaudu 55% teabest. Paljud teised uurijad on ühisel arvamusel, et sõnalist suhtlemist kasutatakse just teabe edasi andmiseks ja sõnadeta suhtlemist väljendamaks isikutevahelist suhet. Kehakeel võib asendada ka sõnalist suhtlemist.
Kui räägitakse, et inimene on tundlik ja tal on intuitsioon , peetakse selle all silmas võimet lugeda teiste mittesõnalisi signaale ja võrrelda neid sõnalistega. Väljend „kuues meel“ tuleneb asjaolust, et tunnetatakse eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna on märgatud vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad ja sealt tuleb ka väljend „ naiselik vaist“.
Igasugused uurijad ei ole veel üksmeelele jõudnud ja ei teata veel kindlalt, kas sõnadeta signaalid on kaasa sündinud või need omandatakse elu jooksul. Saksa teadlane Irenäus Eibl-Eibesfeldt on kindlaks teinud, et pimedana ja kurdina sündinud lapsed naeratavad ilma, et nad oleksid seda kuskilt õppinud või kedagi jäljendanud. See kinnitab, et on olemas kaasasündinud žestid. On ka täheldatud, et kui inimesed panevad käed rinnale risti, siis mõndadel on mugavam hoida peal paremat kätt, teistel vasakut kätt. Selliseid liigutusi liigitatakse geneetiliste žestide hulka. Üldiselt on enamus mittesõnalistest liigutustest omandatud elu jooksul ja paljude tähendus on kultuuriliselt tingitud.

1.1 Põhilised suhtlemisžestid

Peamised suhtlemisliigutused on terves maailmas sarnased. Peanoogutus, mis on kaasasündinud, tähendab kinnitust ja elu jooksul omandatud pea raputamine, mis tähendab keeldumist. Pea raputamine saadakse selgeks lapsepõlves, kui laps, kellel on kõht täis, liigutab pead mõlemale poole, et ema ei saaks lusikat suhu panna. Peale nende kahe üldtuntud žestide kõrvale kuulub ka palju teisi liigutusi, mis on üheselt mõistetavad nagu näiteks naeratamine , pisarate valamine , õlgade kehitamine ja nii edasi.
Osad kehalised väljendid tähendavad erinevates riikides eri asju. Ülestõstetud pöialt kasutatakse tavaliselt maantee ääres hääletamiseks ja olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöialt tõstetakse üles järsu liigutusega on sellel solvav tähendus. V-kujuliselt avatud sõrmed omavad Suurbritannias ja Austraalias solvavat tähendust. Kui peopesa on pööratud rääkija enda poole, tähendab see „ mokk maha“, kuid enamikes Euroopa maades tähendab hoopis võitu või number kahte.

1.2 Isiklik ala

Inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus sõltub inimeste arvust tema elukohas. See tähendab, et isiklik ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. All pool on välja toodud lääneriikide rahvaste territoriaalsest käitumisest tingitud vööndid.

Intiimne vöönd (15-46 cm) – Inimese tähtsaim vöönd, seda kaitstakse kui oma ala. Vööndisse lubatakse ainult nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi.

Isiklik vöönd (46-120 cm) – Selline vahemaa lahutab isikuid näiteks pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides.

Sotsiaalne vöönd (120-360 cm) – Vahemaad hoitakse, et suhelda kõrvaliste inimestega.

Ühiskondlik vöönd (360-... cm) – Kõige mugavam kaugus suhtlemaks suurema rühma inimestega.
Erinevatel rahvustel on eri intiimsed vööndid ja selle tõttu võidakse inimesi valesti mõista. Jaapanlastel on väiksem intiimne vöönd kui ameeriklastel ja selle tõttu peetakse jaapanlasi familiaarseteks ja liiga peale käivateks ning ameeriklasi külmaks ja liiga ametlikeks. Seega suhtuvad inimesed üksteisesse hästi või halvasti sõltuvalt sellele, kuivõrd austatakse isiklikku vööndit.

2. PEAMISED ŽESTID, MIDA KASUTATAKSE IGAPÄEVASELT

Teoses käsitletakse mitmeid žeste, mida autor on uurinud ja jälginud. Mõndasid nendest liigutustest kasutavad inimesed tihedalt ja igapäevaselt, kuid mõned tulevad esile teatud olukordades . Järgmiselt on välja toodud liigutused, mida kasutatakse tihedalt ja mis võivad väljendada inimese avatust või hoopiski näidata, et isik ei ole suhtlemisaldis ning ei soovi suhelda.

2.1 Peopesad

Parim viis teadmaks, kas vestluskaaslane on aus ning avameelne, on jälgida peopesade asendit, sest neid peetakse siiruse, aususe, ustavuse ja usalduslikkuse väljandajaks. Seda peetakse ebateadikuks žestiks ning sellepärast on hea jälgida inimesi, kas nad räägivad tõtt või valetavad. Avameelitsevad ja tõtträäkivad inimesed avavad alati vestluskaaslase ees peopesad. Samuti oma partneri avamiseks võib kasutada avatud peopesasid, sest need näitavad, et inimene on usaldatav.

2.2 Kätlemine

Ürginimesed kasutasid kätlemist näitamaks teineteisele, et nad ei ole relvastatud. Tänapäeval on sellest välja kujunenud tervitamisviis. Kätlemisel mängib suurt rolli ka peopesade asetus: kui see on ülespoole, siis näidatakse alistuvust; kui on alla, ollakse olukorra peremees; kui mõlemal kätlejal on see küljega, siis kujuneb sellest võrdväärne käepigistus. Käepigistust peetakse külalislahkuse ja südamlikkuse tunnusmärgiks, selle tõttu on viisakas, kui käe sirutab esimesena võõrustaja. Inimesest saab aimu ka käepigistuse tugevuse kaudu, kuid need pole alati usaldatavad teadmised, sest on olemas meditsiinilisi põhjuseid, miks mõned ei saa tugevalt kätelda.

2.3 Tõkked

Kui käed ristatakse rinnale või jalad pannakse risti, siis tekitatakse tõke. See on ohust või mõnest ebameeldivast olukorrast kõrvale hoidumise katse. Kui inimene närveerib või võtab sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis paneb ta käed risti rinnale või istudes jalad risti. See on ohutunde märk. Paljud uuringud on ka näidanud, et kui kuulaja võtab sellise poosi, siis tal on eitav suhtumine rääkijasse ning tähelepanu hajub.
Kui käte ristamine väljendab peamiselt suhtumist kellessegi, siis jalgade risti panemisel tekib enamjaolt kaitsepositsioon, sest soovitakse kaitsta suguelundeid. Ettevaatlik tuleb olla jalgade ristatud asendi tõlgendamisel naistel, sest noori tüdrukuid õpetatakse lapsepõlves niimoodi istuma, kuna „nii istuvad daamid“. Meeste puhul, kes istuvad, on tihti näha , et jalgadega kujutatakse number neli. Sellise asendi juures täheldadakse, et õhus on konkurentsi ja vastuolude hõngu.
Isiku kaitsepositsiooni või eitava suhtumise asendit on võimalik ka muuta, et juhtida kõrvale niisuguselt suhtumiselt. Talle võib ulatada sulepea, raamatu või ükskõik missuguse eseme, mille jaoks ta peab oma käe ette sirutama. Nõnda on kuulaja avatumas poosis ja ka tema suhtumine muutub.

2.4 Keha mikrosignaalid

Küsitakse palju kehakeele võltsimise kohta ja kas selline asi on üldse võimalik. Sellele vastatakse eitavalt, sest paljastavaks saab asjaolu, et liigutused ja keha mikrosignaalid ei lange öeldud sõnadega kokku. Mikrosignaalide alla kuuluvad silmatera ahenemine ja suurenemine, kulmude kerkimine, sage pilgutamine, punastamine , higiseks tõmbuv laup ja nii edasi. Vestlemisel pööratakse suurt tähelepanu just silmadele. Päevavalgel on võimalik lugeda inimese suhtumist ja meeleolu silmade järgi. Kui silmaterad suurenevad, on inimene erutatud. Ahenevate pupillide puhul on isik tige ja sünges meeleolus. Mitteverbaalse suhtlemise puhul tuleb palju pisidetaile jälgida, et mitte inimesi vääriti mõista.

KOKKUVÕTE

Paljud inimesed soovivad endale võimet lugeda teiste inimeste mõtteid. Me ei saa küll sõna-sõnalt teada, mis teiste mõttemaailmas toimub, kuid me saame üldise pildi kehakeelt jälgides. Antud teose läbilugemisel on võimalik mõista isikute mõtteid läbi nende kehakeele.
Minule andis selle raamatu lugemine väga palju juurde ning mulle meeldis sama aegselt lugemisega analüüsida, milliseid žeste ma olen ise harjunud tegema ja milliseid olen näinud teistel inimestel. Paljude liigutuste puhul tekkis äratundmise moment ning mõistsin, miks mu poisssõber tihti istudes jalgadega number nelja kujutab ja miks mu ema alati avatud peopesadega minu poole pöördub. Alates selliste teadmiste omamisest olengi kohvikus istudes või bussiga sõites jälginud, kuidas teised inimesed suhtlevad. Kui ma uuriks kehakeelt edasi ja süveneks veel rohkem antud teemasse, siis arvatavasti oskaksin ka tõlkida vestluskaaslate kehakeelt paremini ning see tooks minu suhtlusellu palju muudatusi.
Antud teema käsitlemine andis mulle hoogu lugeda veel teisi teemasid , mis on seotud psühholoogiaga. Avastasin, et sellise valdkonna raamatud ongi väga informatsiivsed ja tulevad kasuks oma elu muutmisel, teiste inimeste paremini mõistmisel ja kindlasti ka enda mõistmisel.

KASUTATUD KIRJANDUS

Pease, A. (1994). Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi. Tallinn: Varrak.
9