Kuulamistõkked (1)

KUULAMISTÕKKED
Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem.
 1. Võrdlemine
Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem , asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb  näiteks üks: „Mul on palju raskem olnud… Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud”.
 2. Mõtete lugemine
Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab : „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult … Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on… Küllap ma olen tema arvates rumal”.
3. Vastuseks valmistumine
Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust ja kujutletakse, kuidas teine reageerib: „Mina ütlen seda, seepeale ütleb tema toda ja siis vastan ma nii… Kui ta noogutab, siis …”.
 4. Sõelumine
Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu lastakse kõrvust mööda.  Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna.
 5. Siltide kleepimine
Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk , ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud.
 6. Unelemine
Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid . Näiteks ütleb partner , et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks.
Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud.
 7. Samastumine
Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks kurdab ta, et abikaasa ei mõista teda, ja kuulajale kangastub pilt sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega  vestluskaaslast kuulata.
 8. Nõuandmine
Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista.
 9. Väitlemine
Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest teisel poolel on alati vastuväide varuks .
Sageli kasutatakse irooniat, alandamist, tehes sapiseid märkusi, et teise arvamus ümber lükata.
 10. Oma õiguse tagaajamine
Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine, ettekäänded, süüdistamine, varasemad eksimused), et õigus endale jääks. Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks.
11. Teema vahetamine
Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata.
12. Takkakiitmine
„Just, just … Täpselt nii… Ma tean, ma tean…Tõesti?” Eeltoodu näitab, et tahetakse partnerile meeldida. Ainus viis on kõigega nõus olla. Tegelikult  kuulatakse vaid poole kõrvaga ja jutu sisusse ei süveneta.
Mina suhtlejana
 
Avatus /suletus ( milliste inimestega olen avatum, millistega suletum; millistel teemadel ; kas annan tagasisidet ja kui palju)
 
Suhtlemisstiil (agressiivne, alistuv, ennastkehtestav). Milline on Sulle kõige omasem? Too näiteid selle kohta, millist stiili oled erinevates olukordades kasutanud (3 näidet).
 
Suhtlemistasandid (Laps, Täiskasvanu, Vanem). Too näiteid oma elust, kus oled kasutanud rööpseid ja ristuvaid tasandeid. Millist tasandit kasutad oma elus kõige rohkem?
 
Kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Kirjelda, kuidas Sa seda teed. Kas on raskusi? Kui jah, siis milliseid?
 
Iseloomusta oma kuulamisoskust. Millised on Sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kellega ja mis teemadel rääkides kasutad kõige sagedamini kuulamistõkkeid (nimeta milliseid)?
 
Käitumine konfliktsituatsioonis. Tuleta meelde mõni oma konflikt ja analüüsi seda. Millised olid Sinu vajadused, mida tundsid, mida mõtlesid? Kuidas lahendasid?
 
Küsi lähedaste arvamust oma suhtlemisoskuste kohta. Kas midagi oli Sinu jaoks üllatavat või oli kõik ootuspärane? Põhjenda!