Enesekehtestamine (0)

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Enesekehtestamine
Referaat
Õppejõud:
2013
SISUKORD

Sissejuhatus 3
1Käitumise kolm stiili 5
1.1Alistuv käitumine 5
1.2Agressiivne käitumine 5
1.3Kehtestav käitumine 6
2Kuidas ennast kehtestada? 7
2.1Enesekehtestamine paarisuhetes 7
3Oskus kuulata 9
3.1Aktiivse kuulamise vormid 9
3.1.1Vaikne kuulamine 9
3.1.2Peegeldav kuulamine 9
4Julgus öelda ei 11
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides .
Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline . Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei.
Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud – mõlemal on lõpuks hea olla.
(Maie Kreegipuu , 2003)

Käitumise kolm stiili

Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest.

Alistuv käitumine

Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla. Selline käitumine võimaldab suhtluspartneril neid ignoreerida. Alistuv inimene ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks, talub kõike vaikides, vabandab palju ning annab teistele kergesti järele. Alistuva stiili puhul on teised inimesed tähtsamad! Sellise käitumisviisiga inimesi on seostatud madala enesehinnangu ja ärevushäirete esinemisega.

Agressiivne käitumine

Agressiivselt käitudes seab inimene iseenda huvid esikohale ja ei arvesta üldse teiste
soovidega. Kõige tähtsam on “mina ise”. Agressiivse käitumise puhul väljendatakse – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid teiste inimeste heaolu arvelt. Agressiivne inimene surub teised alla. Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust.

Kehtestav käitumine

Kehtestav käitumine jääb kahe eelneva käitumisstiili vahele, sest sellisel juhul on olulised nii inimese enda kui ka teiste inimeste mõtted, tunded ja vajadused. Sellise käitumis stiiliga inimene astub oma õiguste või vajaduste eest välja, samas jäädes ise väärikaks ja säilitades ka vestluskaaslase väärikust ja õigust eriarvamusele. Kehtestav inimene on enesekindel , kui mitte pealetükkiv. Kehtestamine soodustab ka soojade ja lähedaste suhete kujunemist, sest inimesel ei ole vaja tegeleda enda kaitsmise või teiste ründamisega ja enda negatiivsete tunnete kontrollimisega, mistõttu on tal rohkem aega teiste inimeste kuulamiseks.

Kuidas ennast kehtestada?

Enesekehtestamine on õpitav, see ei ole kaasasündinud oskus. Kõige parem oleks oma seisukohale kindlaks jäämine ning teadmine, mida soovid või ei soovi. Kõigepealt pead endast aru saama ning endale selgeks tegema, mis on see, mis oleks kõigeparem just sellel ajahetkel. Teistega suheldes tuleb paluda selgitust, kui ei saada hästi aru, mida vestluskaaslane soovib. Samuti tuleb veenduda, et kehakeel oleks sõnumiga kooskõlas.
Kui on soov millestki keelduda, tuleb olla nii napisõnaline kui võimalik, tuleb anda võimalikult selge ning lühike vastus, seletus või õigustus. Pikki selgitusi võivad teised tajuda, kui väljavabandamist. Kui on vajadust mitmeid kordi ära öelda, inimene ei mõista, miks ära öeldakse, siis oleks kõige parem valik oma põhjendust uuesti korrata , mitte uut põhjendust välja tuua.

Enesekehtestamine paarisuhetes

Sageli tuleb „ei“ öelda ka kõige lähedasematele inimestele, nendele kellest hoolitakse ning. keda armastatakse. Millestki keeldumine ei tähenda seda, et partnerit ei austata või temast ei hoolita, pigem hoopis vastu pidi, see näitab seda, et inimene austab nii ennast kui ka oma partnerit. Inimesed, kes kõigega nõustuvas, et konflikti vältida teevad endale karuteene tuues kaasa tõsiseid tagajärgi. Kõige hullem on see kui sunnitakse teist inimest tegema asju, mida tegelikult teha ei taheta , nii võib kaduda austus nii enda kui ka oma partneri vastu. Halvimal juhul tuntakse ennast abituna, kurvameelsena, depressiivsena ning isegi vihasena.
Parim viis ära ütlemiseks on tuua põhjendus, miks sa niimoodi teha tahad . See aitab paarilisel mõista, et temast hoolitakse, kuid sellegipoolest soovitakse praegu pigem „ei“ öelda. Parimad viisid selleks on öelda:
• „Ma ei usu, et see mulle/meie suhtele hea oleks.”
• „Ma ei taha mingisse jamasse sattuda.”
• „Ma ei ole selleks veel valmis.”
• „Ma ei tunne ennast seda tehes mugavalt.”
• „Ei, aitäh. Miks me ei võiks hoopis …?”
Paarisuhtes võib tekkida ka selline olukord, et eitav vastus viib kaaslase segadusse , ta võib olla pettunud, pahane, kurb või saada hoopis vihaseks, kuid hiljem ta siiski mõistab ja austab sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik .

Oskus kuulata

Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda.
Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama , mida klient soovib.

Aktiivse kuulamise vormid

Aktiivses kuulamises saame eristada kahte erinevat vormi vaikne ning peegeldav kuulamine. Nende mõlema osatähtsus kuulamises on väga suur. Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja.

Vaikne kuulamine

Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist , toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine , toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse.

Peegeldav kuulamine

Peegeldav kuulaja annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.

Julgus öelda ei

Enesekehtastamise üks harusid on ka julgus öelda ei. Nagu ma juba sissejuhatuses mainisin ei oska või ei julge ma öelda ei. Ma kardan, et minu äraütlemine teeb inimesele haiget või inimene solvub. See võib tekitada elus suuri probleeme. Inimesed kes ei julge öelda ei võidakse sageli kuritahtlikult ära kasutada, paludes nendelt teeneid, mida ise teha ei viitsita. Sellist käitumist olen tundnud ka enda nahal, kui tuttavad on mind ära kasutanud ning palunud midagi teha ning loomulikult olen ma kõigega nõus, kuna ma lihtsalt ei julge ei öelda, et sellist situatsiooni tulevikus vältida pean ma endale selgeks tegema, et kõik ei tiirle vaid teiste ümber. Inimesed peavad mõistma, et kõikidel on õigus öelda ei ning see ei ole sellepärast, et ei hoolita või ei viitsita teist aidata, vaid hoopis vastupidi. Õppides "ei" ütlema, annab see enesekindluse elus läbi lüüa ja vähendab stressi. Jätkuv vabanduste otsimine annab võimaluse edaspidiseks surve avaldamiseks.

Kokkuvõte
Olles selle materjali põhjalikult läbi vaadanud ja endale selgeks teinud, mõistan ma, et on olemas kolme käitumisstiiliga inimesi. Kui ma nüüd ennast natuke jälgin siis võiksin öelda, et minus on kahte tüüpi käitumist märgata. Minu käitumine oleneb situatsioonist, olles koos oma tuttavate ja heade sõpradega olen kehtestav, kuigi kui midagi hädasti kellelgi tarvis on annan ma natuke järele ja teen kompromisse, ma arvan, et seda ei saa alistuvaks nimetada, kuna ma hoolin inimestest ja aitan meelsasti. Võõrastega suheldes olen pigem alistuv, annan väga kergesti alla ega avalda oma arvamust.
Ma arvan, et kõige õigem vesteldes teise inimesega on näidata välja oma tundeid ning öelda välja oma mõtteid, samas kuulata ja olla arusaav ka teiste vastu. Paljud inimesed käituvad agressiivselt ning kasutavad oma võimu ära, et saavutada seda mida nad soovivad.
Samuti tean ka nüüd, et „ei“ ütlemine ei ole eemaletõukamine. Kui öelda inimestele „ei“ siis ei tohiks kindlasti kasutada tingivat kõneviisi ning „ei“ tuleb öelda kohe. Tavaliselt teeb see olukorra raskemaks, kui „ei“-ga liiga kaua viivitad.

Kasutatud kirjandus

Enesekehtestamine – ei või jah? T. Urva, T. Niiberg. Atlex , 2009
Igapäevaoskused- Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada R.Bolton Väike Vanker 2002
http://belbin.ee/koolitused-treeningud/enesekehtestamine-kindel-still/
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/suhtlemine2/erinevad_kitumisstiilid.html
http://www.amor.ee/Enesekehtestamine_paarisuhtes