Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine (5)

Kuulamisoskus . Aktiivne kuulamine - 9 -
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia Instituut
Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal
Liis Peet
KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE
Juhendaja : Maie Oblikas
Tallinn 2008
SISUKORD
Sissejuhatus......................................3
Aktiivse kuulamise tehnikad............4
Hea kuulaja 10 tunnust.....................5
Kuulamistõkked...............................5
Lisa...................................................7
Kokkuvõte........................................8
Kasutatud kirjandus.........................9
SISSEJUHATUS
Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta! See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu .
Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas , hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda.
Käesolevas arvamustöös püüame selgeks teha, kuidas kuulata „partneri vajadusi”, millised on peamised kuulamistakistused, milles seisneb aktiivne kuulamine ja kuidas seda kasutada.
AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD
Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid.
Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel , distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut (vt lisa: 1).
Aktiivne kuulamine sisaldab nii jutu sisu peegeldamist (vt lisa: 2) kui ka tunnete ümbersõnastamist (vt lisa: 3). Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike. Ümbersõnastamine muutub veelgi tõhusamaks rääkija meelesüsteemi ( kuulmine , nägemine, tundmine , maitsmine , haistmine ) arvestamine ehk „tema keele“ kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim.
Peegeldavat kuulamist ei sobi kastada juhul, kui te ei suuda aktsepteerida või ei usu, et teine on suuteline ise leidma lahenduse. Samuti siis, kui olete kurnatud ja ärritunud või kasutate kuulamist, et oma tundeid ja seisukohti varjata, vältida rääkimist või selleks, et olla lihtsalt „hea” inimene.
1.    Ümbersõnastamine
Sõnumi, seisundi, olukorra ümbersõnastamine + paus  
„Sa ütled, et...“,
„Sa oled mures/ pettunud /pahane/häiritud…?“
„Me istume vaikides ja kumbki ei ütle midagi“
2.    Toetuse näitamine, julgustamine 
„Ma tahaksin teada, mis sind paneb muretsema?“ „Palun jätka…“
3.    Öeldust arusaamise kontrollimine
„Sain ma õieti aru, et…“
4.    Kokkuvõtte tegemine 
„Ma saan aru, et see sai alguse… ja sa oled siiani proovinud… ning sinu põhimureks on…
Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine , emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma.
HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST
Hea kuulaja tunnused on:

• Astub eemale segajatest
  
• Hoiab sobilikku pilkkontakti
  
• Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid
  
• Keskendub tunnetele
  
• Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma
  
• Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele
  
• Peegeldab rääkija ressursse
  
• On siin-ja-praegu ( meelte terasus)
  
• Kasutab kohast sõnavara
  
• Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi
  

KUULAMISTÕKKED

Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata.
Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne – teie või vestluskaaslane.
Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb.
Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda.
Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna.
Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud.
Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures.
Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu.
­Nõuandmine. Ettepanekuid tehes ja probleeme endamoodi lahendades läheb kõige olulisem kõrvust mööda ja vestluskaaslane tunneb end üksildasemana, kui enne, sest teda ei viitsinud ära kuulata.
Väitlemine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest alati on talle vastuväide varuks .
Oma õiguse tagaajamine. Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks.
Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale , kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks.
Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida.
Lisa:

Kontakti loomine: vajadusel võib julgustada ja toetada „ahah“, „ mhmh “... või kasutada nn „ukseavajaid“: „Mind huvitab , mis täpselt sind paneb muretsema “, „Ma tahaksin sellest lähemalt kuulda“.

Peegeldamine : „Ma sain sinust nii aru, et…“, „Kas ma mõistsin õieti, et…“

Tunnete ümbersõnastamine: “See on Sinu jaoks heidutav?“, „See näib sind kurvastavat?“
Mida öelda, kui …
Ta on emotsioonid haripunktis: 
„Ma mõistan ( tunnen , näen, haistan, kuulen ) et mu jutt pahandab sind“
Tal on piinlik:
„Sa ei mõelnud, et see võib mind häirida“ „Sul polnud kavas mind kahjustada“
 Kui end kirglikult kaitseb:
„Sinu jaoks pole see nii tähtis“ Sinu arvates on see pisiasi“
 Ta süüdistab teisi:
„Sulle ei meeldi, et ma sellest sinuga juttu teen
KOKKUVÕTE
Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni.
Hea kuulamisoskus on õpitav!
KASUTATUD KIRJANDUS:

Ajaleht Postimees , 15.11.2005.a.

Bolton R., 2007, Igapäevaoskused, Väike Vanker