Referaat - "Kuulamine ja suhtlemine" (2)

Kadrina Keskkool
Kuulamine ja suhtlemine
Referaat
....
....
Juhendaja õp: ...
.... 2011
Kuulamine
Sissejuhatus
Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad.
Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust – mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Sisekõrv – sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund .
Keskkõrv - on ühuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva.
Kuulmine :

Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained

panevad trummikile võnkuma

kuulmeluukesed võtavad võnked vastu

võimendavad need ning annavad edasi teole

teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid

need omakorda kuulmisrakkude kiud

helivõnked muutuvad närviimpulssideks
kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse
Suhtlemine
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.
Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks : 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati.
Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine.
Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises.
Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com
Kuulamine
Kuulamine on kompleksoskus – teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest – püüd mõista ja teisest aru saada.
Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks.
Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks:

• Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist , toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine.
  
• Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
  
• Empaatiline ehk sisseelav kuulamine - on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus .
  

Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab.
Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule , mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda
passiivne kuulamine – tähelepanu pööratakse vaid teate üksikutele kohtadele, mis kuulajat mingil põhjusel huvitavad. Passiivne kuulamine on nagu kõrval seismine , kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud.
Aktiivne kuulamine nõuab palju energiat ja vaeva ning seda ei saa pidevalt kasutada.
Passiivse kuulamise võib samuti jagada kolmeks:

• Ignoreerimine - Partneri juttu eiratakse taielikult. Keskendutakse ainult oma mõtetele ja arendatakse oma teemat, sõltumata sellest, mis partner ütles.
  
• Kuulamise teesklemine - Miimika , kehaasendi ja häälitsustega “ahahh”, “voi nii”, “oo!” jm. püütakse partnerile jätta muljet, et teda kuulatakse. Tegelikult rändavad mõtted oma rada.
  
• Valikuline kuulamine - Keskendutakse nn. “punastele lippudele”, üksikutele sõnadele või väljenditele, jättes kõrvale konteksti või jutu sisu tervikuna .
  

Kuulamistehnikad

• Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine.
  
• Küsimine, enamasti täpsustamine.
  
• Kolmes vormis:
  

suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab

avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot

suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne

• Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi:
  

ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata

kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni

julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine

paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt

• Ümbersõnastamine, aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale:
  

sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale.

tunnete, ka seisundi ümbersõnastamine- võimaldab kuulajal väljendada oma arusaamist rääkija tundeseisundist, aga ka suhtlemise käigust

kokkuvõttev ümbersõnastamine- tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded

• Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt:
  

• Kui ma sinust õieti aru sain, siis …
  
• Te arvate siis, et …
  
• Mulle näib, et Te tunnete
  
• Sinu hääletoon peegeldab, et
  

Kuulamiseks oluline:

• Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana.
  
• Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast.
  
• Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga .
  
• Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga .
  
• Keskendu vestluskaaslase jutu sisule . Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna.
  
• Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid.
  
• Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada.
  
• Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said.
  
• Kuula iseennast . See oskus eelneb võimele kuulata teisi. Kui miski segab kuulamist, siis ära püüa seda varjata, vaid ütle partnerile. Nii on olukord selgem ja valestimõistmine välistatud.
  
• Täida võimaluse korral kõneleja palve kui oled selle põhjalikult ära kuulanud.
  
• Ära sega vaikselt kuulamist ära vaikimisega. Vaikides saab kuulamise asemel ka oma mõtetega tegeleda.
  
• Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja igavus on enamasti näost näha. See solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata.
  
• Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta.
  
• Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist.
  
• Ära hakka vastu vaidlema enne kui oled teise lõpuni kuulanud.
  
• Ära esita liiga palju küsimusi. Küsi vaid siis, kui öeldut on vaja täpsustada. Ära kasuta suletud küsimusi. Küsimuste rohkus muudab kuulamise ülekuulamiseks- saad teada vaid seda, mida Sina oluliseks pead, mitte aga seda, mis on oluline rääkijale.
  
• Ära ütle lihtsalt „Ma saan väga hästi aru, mida Sa praegu tunned “, vaid väljenda sisuliselt, millest Sa aru said.
  
• Ära ole partneri emotsionaalsete sõnade ja väljendite suhtes liiga tundlik. See võib takistada jutu tegelikust mõttest arusaamist.
  
• Ära kiirusta nõuannetega. Nii teevad need, kes kunagi ei aita. Kasuta nõuannete asemel peegeldavat kuulamist, et teada saada, mida partner tegelikult soovib.
  
• Ära kasuta kuulamist rääkimise vältimiseks, oma tunnete ja seisukohtade varjamiseks. Ära põgene suhtlemisest kuulamise abiga.
  

Minu kui kuulaja analüüs:
Minu arvates olen ma hea kuulaja mõningate vigadega. Ma vastan üldjuhul igale küsimusele mis mult küsitakse, kui ma seda teha ei oska siis vabandan, või lihtsalt annan kehakeelega märku, et see küsimus ei ole mulle sobiv. Ilmselgelt analüüsin ma ennem küsimust, kui vastan ja vaatan ka seda, kellele ma midagi räägin. Ma suudan hästi keskenduda rääkijale, ning üleliigse taustmüra summutada . Ma saan suurepäraselt aru rääkija tunnetest, näiteks ma tajun ära kui partner on nukker, rõõmus, kurb, sisemiselt pettunud , sest inimese hääletoon räägib rohkem, kui välisilme. Kui mult palutakse teenet teatud inimese poolt, siis üldjuhul kui mul on võimalik, siis ma ka seda täidan. Selge on ka see, et suvalist inimest ma aitama ei hakka, aga sõpru ma kunagi hätta ei jäta. Rühmas kuulan ma ka alati ära teiste arvamuse, ning siis avaldan endaoma. Vaidluse käigus kuulan ära selle, kellel midagi öelda on, ning siis esitan omapoolse argumendi või vastuväite. Minu, kui kuulaja viga on see, et ma olen liiga uudishimulik ja vahel kisun liiga isiklikuks, ehk siis ma esitan liiga palju küsimusi korraga. Tänu sellele, et ma olen väga aktiivne, ületab minu rääkimine kuulamise, ning tihtipeale unustan ma ennast rääkima, ning see mõjub paarilisele kurnavalt, ärritavalt. Vahel teen ma ka ennalitke järeldusi ning ärritun kergesti teatud sõnadele, kuigi need ei pruugi tähendada alati halba. Samas oskan ma anda väga hästi nõu, ning mul on palju tuttavaid, kes mind lähemalt teavad, ning nad usaldavad mind. Nad tihtipeale tulevad oma murega minujuurde selleks, et lihtsalt rääkida, mitte abi otsima . Sisemiselt olen ma kinnine inimene, ning mind on lihtne usaldada , sest ma oskan kuulata ja seda ka endateada hoida.
Kasutatud materjalid

Juhan Sõerd „Psühholoogia kõigile“

Mihkel Nurm „Hea suhtleja on tegelikult hea kuulaja“

Andres Vinn, Anneli Hanson „Juhtimise alused“ 2006

Aive Antsov „Aktiivse kuulamise oskus võib lahendada tööalaseid probleeme.“ 2005 mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/.../aktiivne_kuulamine.doc –

www. rajaleidja .ee/84482/

http://mentorile.weebly.com/uploads/6/9/6/5/696590/suhtlemine_ja_kuulamistokked.pdf

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/NOUANNE/nouandjast_noustajaks.pdf