Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemise aluste eksam 2012 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida annab hea suhtlemisoskus ?
  • Kuidas vabaneda stressist ?
  • Kui kaua kestab läbipõlemise protsess?
  • Millal kasutatakse vestluses pause?
  • Kuidas püüavad inimesed tagada et nende juttu ei katkestataks?
  • Kumba on raskem muuta kas negatiivset või positiivset esmamuljet?
  • Miks mehed ja naised suhtlevad ja käituvad erinevalt?
  • Miks mehed ei ole tavaliselt emotsionaalsed väljapressijad?
  • Millised on läbipõlemise emotsionaalsed tundemärgid?
  • Millised teemad võivad kaasa tuua raske kõneluse?
  • Miks inimesed vaidlevad ja miks sellest kasu pole?
Suhtlemise aluste eksam . 17.05.2012
  • Mida annab hea suhtlemisoskus ?

    Hea suhtlemisoskusega inimene:

    • võidab sõpru kogu eluks

    • teda hinnatakse tööl

    • lapsed austavad ja usaldavad teda

    • tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud


  • Nimeta 5 kuulamistõket.
    1) Võrdlemine.
    *minu lapsed on küll arukamad
    *mina teenin küll rohkem
    *ega ma temast kehvem pole?
    2) Mõtete lugemine
    *mida ta tegelikult mõtleb?
    *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud...
    * kalduvus oletada...
    *küllap olen ma tema arvates loll ...
    3) Vastuseks valmistumine
    *mida järgmisena öelda?
    *harjutatakse oma mõtet või juttu
    *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii...
    4) Sõelumine
    *kuulatakse ainult osa jutust
    *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus )
    *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika)
    5) Siltide kleepimine
    *vestluskaaslane on lollpea, napakas või võhik => huvi kaob
    *väide on ebamoraalne, silmakirjalik, hullumeelne => huvi kaob
    *!Järeldused tuleb teha siis kui olete sõnumit kuulnud .
    6) Unelemine
    *vestluskaaslase lausekatke vallandab terve tulva seoseid
    *situatsioon => vestluskaaslane teatab , et on vallandatud =>enda vallandamine, kuna mängis kaarte => kunagised kaardimängud poistega jne.
    *”Ma teadsin , et sa mõistad mind”
    7) Samastumine
    *kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse oma isikliku kogemuse kaudu => hakkad rääkima enne, kui teine on lõpetanud
    ‘oma põnevatest juhtumistest ollakse nii hõivatud, et pole aega kuulata
    8) Nõuandmine
    *vaid mõne lause järel on “selge”, mida teine öelda tahab ja nõuandeid on nagu varnast võtta => ei mõisteta, mida teine tunneb ning seetõttu jääb ka tema hingehäda arusaamatuks
    *vestluskaaslane tunneb ennast üksildasena
    9) Väitlemine
    *vaidlemine, jagelemine
    *vaidlemise alaliigid :
    _iroonia, alandamine
    _allahindamine (komplimendile vastatakse rahulolematu porinaga:oh, see väike asi)
    10) Oma õiguste tagaajamine
    *moonutatakse tõde
    *pistetakse karjuma
    *tuuakse ettekäändeid või süüdistusi
    *otsitakse välja varasemad eksimused
    *!!!Mulle peab jääma õigus, ma olen eksimatu!!!
    11) Teema vahetamine
    *Teemat vahetatakse kuna vana tekitab tüdimust või ebamugavust
    *kõik pööratakse naljaks => vastatakse teravmeelsusega ning keeldutakse teemasse süvenemast
    12) Takkakiitmine
    *eesmärk: teistele meeldida => väljapääs kõigega nõus olla (näiliselt tuge pakkuda)
    *just-just, ma tean....
    *muidugi oled...jaaa, tõesti, ...täitsa lõpp...
  • Nimeta stressi füüsilisi süptomeid. (7)
    *Isu muutus
    *Astma
    *Käte ja jalgade või naha külmus
    *Peapööritus
    *Suukuivus
    *Higistamine
    *Näolihaste tuksed ja tõmblused, (tikid)
    *Sagedased külmetushaigused
    *Kõrgenenud või lämbuv hääl
    *Kiire väsimine ja pikaajaline väsimus
    * Migreen
    *Lihaspinge või kerged valud rinnas
    * Unehäired
    *Suguelulised probleemid nt impotentsus
  • Nimeta stressi käitumuslikke sümptomeid. (4)
    * Antisotsiaalne käitumine, (ründad kedagi, lööd maha)
    *Väitmine, et ollakse liiga hõivatud selleks , et lõõgastuda
    *Huvi kadumine seksi vastu
    * Töövõime alanemine
    *Ebaratsionaalne aja kasutamineenese eest mittehoolitsemine
    *Toetavatest suhetest tagasitõmbumine
  • Kuidas vabaneda stressist ? (kontrolli, kumb valik!!!)
    *Usalduslikud vestlused
    *Efektiivne aja kasutamine
    *Eesmärkide seadmine
    *Füüsiline treening
    * Regulaarne puhkus
    *Tervislik eluviis
    * Toetavad suhted
    Stressi vähendamine:
    *Loo pos keskkond
    *Mõtle, kas antud problem on oluline ka 5 või 10 a pärast
    *Treening ja lõõgastus
    *Stressi vähendamine tool ja kodus
  • Kirjelda läbipõlemise reaktsioone (2)
    *Füüsiline väsimus
    Kehaline väsimus ja uneprobleemid . Inimene ärritub kergesti
    raske on end korralikult välja magada . Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastu-panuvõime haigustele.
    * Intellektuaalne väsimus
    Kontsentratsiooniraskused ja unustamine, toimingute ja töö-ülesannete edasilükkamine . Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda.
    *Emotsionaalne väsimus
    Inimene süüdistab ennast ja tunnistab , et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sageli tekib paanika , emotsionaalne tühjus , küünilisus või tundetus.
    *Sotsiaalne väsimus
    Läbipõlenu ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Valdav on üksildustunne, inimene vaataks nagu ennast ise kõrvalt.
    *Hingeline väsimus
    Elutahe väheneb, elu eesmärk ja mõte kaovad, ei suudeta enam tekitada uut energiat. Teadvuses kerkivad alternatiividena esile surnukuur/ hullumaja .
  • Kui kaua kestab läbipõlemise protsess?
    Läbipõlemise protsess eelneb läbipõlemise seisundile. Inimestel on läbipõlemise protsessi pikkus erinev. See võib kesta mõnest nädalast mõne aastani.
  • Millal kasutatakse vestluses pause?
    Pausid ja häälitsused „hmm…” ja „ee…” on samuti osaks parakeelest ja edastavad hulga sõnumeid. Kui rääkija on närviline või püüab välja mõelda, mida öelda, suureneb täitesõnade või – häälitsuste kasutus oluliselt. Me kasutame pause ka näitamaks, millal on kaasvestleja kord rääkida, või rõhutamaks seda, mida me äsja ütlesime.
  • Kuidas püüavad inimesed tagada, et nende juttu ei katkestataks?
    Te võite täheldada, kuidas inimesed, kes ei taha oma juttu katkestada lasta, püüavad vältida pause lausete lõpus. Mõnikord teevad nad seda järgmise väite juurde kiirustades ja mõnikord „täitehäälitsusi” kasutades.
  • Kas distansi suurenedes silmside tugevneb või nõrgeneb?
    Inimesed, keda paluti vestelda kolme minuti jooksul 3 meetri kauguselt , hoidsid silmsidet kauem kui need, kes vestlesid palju mugavamalt kauguselt, umbes 1,8 meetrit. Kui katsealused seisid teineteisele nii lähedal, et tundsid end ebamugavalt (60 cm kaugusel), hoidsid nad palju vähem silmsidet kui ülejäänud kahe tingimuse puhul.
  • Kumba on raskem muuta, kas negatiivset või positiivset esmamuljet?
    Negatiivset on raskem muuta. (Näide katseisikutega, kellele anti inimest kirjeldavate omadussõnade loetelu )
  • Vahele
  • Millises keskkonnas muutuvad inimesed suurema tõenäosusega agressiivseteks? (3)
  • Mürarikas keskkond. Asjasse puutuv tegur on kontrollmäär, mida inimesed müra üle omavad või arvavad omavat.
  • Kuum kliima. Mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt kuumadel suveõhtutel linnasisestes oludes.
  • Kitsad olud väikeses ruumis. Tunglemine
  • Miks mehed ja naised suhtlevad ja käituvad erinevalt?
    *Erinev ajuehitus .
    *Läbi aegade erinevad soorollid .
    *Ajaloo jooksul oodatav käitumine ühiskonnas.
  • Miks mehed ei ole tavaliselt emotsionaalsed väljapressijad?
    Mehed ei pea seda tegema, kna nad on alati olnud jõupositsioonil ühiskonnas. Mees teeb ettepanekuid olukorra lahendamiseks: puhkus jne.
  • Too näiteid emotsionaalse väljapressimise taktikatest.(3)
    Vanemad: Pärast kõike seda, mida ma sinu heaks teinud olen...
    Ma jätan su oma testamendisat välja...
    Abikaasad : Sa ei hooli minust tõeliselt!
    Kui sa mind armastaksid, siis teeksid seda minu heaks.
    Lapsed: Ma jooksen kodust ära – olen kindlasti adopteeritud.
    Sa armastad mu õde rohkem kui mind.
    Sõbrad: Kui asjad oleksid vastupidi, siismina küll ei keelduks sind abistamast.
    Tööandjad: Ma hoolitsen selle eest, etsa isegi ei mõtleks enam ametikõrgendusele.
    Töötajad: Minu vallandamise korral otsi endale hea advokaat !
    Vean kihla, et ajakirjandus võtaks mind rõõmuga kuulda.
  • Nimeta läbipõlemise kolm põhjust.
    Ülekoormus .
    Reeglid ei allu inimese kontrollile .
    Ebapiisavalt tasustatud .
    Ebaõiglus.
    Kogukonna lagunemine
    Isiklike põhimõtete ja tööalaste nõuete kattumatus, väärtuskonflikt.
  • Millised on läbipõlemise emotsionaalsed tundemärgid?
    * Frustratsioon ja viha.
    *Hirm ja ärevus.
    (*Viha toidab negatiivset reaktsiooni teiste inimeste suhtes ning küünilist suhtumist töösse. )
    (Süüdistad teisi oma probleemides, inimene on vaenulik .)
  • Millised teemad võivad kaasa tuua raske kõneluse?(too OMA näiteid)
    * seksuaalsus (mulle meeldivad hoopis oma soo esindajad )
    * rass ( mustanahalistel sissepääs keelatud)
    *sugu (ikka veel ei lubata mõnedes kultuurides naisi valima , sportima)
    *poliitika (lahkarvamused mingi otsuse tegemisel)
    *usk (minu usk on ainus õige ja sinu oma ei ole mingi usk)
    *!!!Hirm tagajärgede ees
  • Miks inimesed vaidlevad ja miks sellest kasu pole?
    • Probleem on teises inimeses!

    • - nad on isekad

    • - nad on naiivsed

    • - nad püüavad meie üle kontrolli saada

    • - nad on ebaratsionaalsed

    • Teised arvavad, et probleem on meis!


  • Vasakule Paremale
    Suhtlemise aluste eksam 2012 #1 Suhtlemise aluste eksam 2012 #2 Suhtlemise aluste eksam 2012 #3 Suhtlemise aluste eksam 2012 #4 Suhtlemise aluste eksam 2012 #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hely76 Õppematerjali autor
    Suhtlemise aluste eksam, 20 küsimust ja vastust.

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioonipsühooloogia-loengud
    132
    docx

    Organisatsioonipsühooloog ia loengud

    SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips

    Organisatsioonipsühholoogia
    Nõustamispsühholoogia
    17
    docx

    Nõustamispsühholoogia

    kuigi oled väsinud ja ülekoormatud". Ümbersõnastamine ei ole lihtne ja väsitab, ei tohi olla suhtumist ega hinnanguid. Kasutatakse tunnete peegeldamist ­ aidata tundes selgusele jõuda ja seda tunnistada. Näitad, et midagi halba ei juhtu selle tundmisega. Näitad, et sina mõistad tema tundeid. Vahel klient tahabki, et nõustaja väljendaks, et mõistab tema tundeid. Peegeldamine reguleerib suhtlemise käiku, aitab lõpetada. Tehakse kokkuvõtteid ­ aitab struktuuri luua, organiseerida kohtumist. Samuti aitab lõpetamist ette valmistada. Vahekokkuvõtteid tehakse jooksvalt vastavalt vajadusele (nt tähelepanu hajumine). Lõppkokkuvõte nõustamist lõpetades. Kuula, mis on kliendi nö stamp väljendid (nt ,,ma tean, ma mõtlen") ja ütle ,,Sa ütlesid, et sa tead"). Uuri, millega klient enda mina seostab.

    Nõustamine
    Organisatsioonipsühholoogia
    40
    docx

    Organisatsioonipsühholoog ia

    Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse

    Organisatsioonipsühholoogia
    Kliiniline psühholoogia konspekt
    45
    docx

    Kliiniline psühholoogia konspekt

    Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

    Kliiniline psühholoogia
    DEPRESSIOON
    132
    doc

    DEPRESSIOON

    DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se

    Arengupsühholoogia
    Perevägivallast
    52
    odt

    Perevägivallast

    Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

    Kirjandus
    Pedagoogiline suhtlemine
    14
    docx

    Pedagoogiline suhtlemine

    PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime,

    Pedagoogiline suhtlemine
    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses
    49
    docx

    Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

    on sugulise kire vägivaldne rahuldamine isikuga, kes pole suuteline osutama vastupanu. Vägistamine on kõige sagedasem kuritarvitamise vorm. Vägivald kehavigastuste tekitamise eesmärgil. Battering rape 2) Vägivald domineerimise eesmärgil. Forced-only rape Esinemissagedus: 70% ohvritest teadis varasemalt kuriteo sooritajat 50% olid tuttavad (naaber, klassikaaslane) 12% abikaasa, elukaaslane 8% sugulased Eestis registreeritud vägivallajuhtumid, mis said karistatud: 2010: 81; 2011: 91; 2012: 143; 2013: 135 Enamus ohvreid on naised. Suhtumine seksuaalvägivalda (süüdlased)- naine ise süüdi- ise flirtis jms. Seksuaalvägivalda mõjutavad tegurid: Hüpermaskuliinsus: liialdatud mehe soorolli järgimine- vägivald on mehelik, oht ja risk mis vägivallaga kaasnevad on erutavad. Hüperfeminiinsus: liialdatud naise soorolli järgimine- naine peab kuulama mehe sõna, vägivald on põhjendatud, kui mees seda arvab.

    Inimeseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun