Nimetu (0)

SOKRATES
Referaat
Juhendaja : õpetaja  
Koostas: 
 
 
 
 
ANTIIKAEG
●
Vana-Kreeka ja Vana- Rooma  anti kkultuuri ajastu. 
●
Kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. 
●
Hõlmas eelkõige Vahemeremaid.
●
9. sajandil eKr jõudis Vana- Kreekasse  foiniikia kiri.
●
Teine  oluline  keskaja  alguse  pi rjoon  on  Rooma 
keisrite  lõpuga  samaaegselt  loodud  Frangi  ri k  ja 
sel ele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine.
 
 
●
Antiigi  lõpuks  võib  Lääne-Euroopas  pidada  6.  sajandi 
keskpaika (550).
●
Siis lõppes: 
1) idagootide ri giga nende poolt veel säilitatud Rooma 
haldus,
2) majanduskri si tõttu Rooma linna senati töö 
3) sealse teatri tegevus 
4) hääbus senine hariduse andmine.
 
 
●
Antiigi  lõpuks  võib  Lääne-Euroopas  pidada  6.  sajandi 
keskpaika (550).
●
Siis lõppes: 
1) idagootide ri giga nende poolt veel säilitatud Rooma 
haldus,
2) majanduskri si tõttu Rooma linna senati töö 
3) sealse teatri tegevus 
4) hääbus senine hariduse andmine.
 
 
ELULUGU
●
Sokrates (469–399 e.m.a) oli vanakreeka  filosoof .
●
Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost.
●
Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. 
●
Ta sündis ja elas Ateenas.
●
Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale.
●
Noorena oli Sokrates isal abiks kiviraiduriametis. 
●
18 aastaselt kirjutati ta  Ateena  kodanike nimistusse ja  
temast sai  efeeb . 
 
 
SOKRATESE SURM
●
Sokratese  surma   draama   erutas  anti kses  Kreekas 
ägedalt meeli. 
●
See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, 
mil est vaid osa on säilinud meie päevini. 
●
Surres oli Sokrates 70-aastane. 
●
Platon ,  kes   viibis   kohtuprotsessi  juures,  oli   vaevalt  
täisealine. 
 
 
●
Sokratese  hukkamiseni  viinud  kohtuprotsess  ilmutab 
äärmist ebaõiglust.
●
Sokratese 
jaoks 
ebasoodsat 
kohtuotsust, 
häälteenamusel  põhinevat  hukkamõistu,  mõjutasid 
kahtlemata  otsustavalt kaks seika: 
1)  Süüdistuse  ebamäärasus,  mida  suurendas 
poleemika Sokratese isiku ümber. 
2)  Sokratese  esinemine  kohtu  ees,  mida  on 
iseloomustatud  trotsliku  ja  järeleandmatuna,  isegi 
jultununa. 
 
 
●
Sokratese kõnes ei leidu andekspalumise raasugi.
SOKRATESE TARKUS
●
Sokrates oli üks esimesi filosoofe, kes  arvas , et filosoof 
ei pea mitte loodust  uurima  ja arutlema maailma ehituse 
ning algelementide üle. 
●
Sokrates  leidis,  et  filosoof  peab  uurima  inimhinge, 
tunnetama  iseennast ning lahendama  elulisi  probleeme: 
filosooofia  olgu mitte abstraktne  targutamine  looduse üle 
vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada. 
●
Filosoofia  peab  andma  inimesele  selge  arusaama 
sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on 
 
 
inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.
SOKRATESE  DIALEKTIKA
●
Sokratese  filosoofilised  vestlused  olid  sihipärased, 
metoodilised.
●
Kui  räägitakse  Sokratese  meetodist,  siis  seda 
nimetatakse dialektiliseks. 
●
Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool.
 
 
●
Sokratese dialektiline meetod seisneb järgmises: 
1.  Ironiseerida  enesekindla  vestluskaaslase  üle, 
sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea.
2. Aidata  suunavate  küsimustega  teadmiseni  jõuda,  mis 
on võibolla temas endas peidus.
3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, 
seega  tuleb  teadmiseni  jõudmiseks  püüda  see  mõiste 
korrektselt määratleda.
4.  Määratluse  leidmiseks  kasutada  induktsiooni,  s.t 
üldistamist. 
 
 
VOORUS JA TEADMINE
●
Teadmiste  paatos  oli Sokratese silmis nii suur, et ta 
pidas eetiliste vooruste küllaldaseks  tingimuseks  
teadmist.
●
Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese 
vooruslikuks.
●
Kurjuse  põhjuseks on Sokratese arvates  teadmatus . 
●
See näib olevat kaheldav: on ju küll  olukordi , kus 
inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi 
vastupidi.
●
Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada 
tõeliseks, kui sellest ei tulene  moraalne  tegu, Sokrates 
väitis ka, et õiglus ja iga teine voorus seisneb 
tarkuses. 
 
 
●
Õiglased ja üldse kõik vooruslikud teod on  kaunid  ja 
head.
●
Ehk peaksime Sokratese arusaamas nägema hoopis 
uusaegse “mõistliku egoismi” lätteid.
●
Viimase järgi püüab inimene alati ainult iseendale 
head teha – isegi si s, kui ta näiteks kedagi päästes 
enda elu või tervise ohverdama peab.  
 
 
KUST ME TEAME SOKRATESE 
VAADETEST?
●
Sokrates  on  mitmes  mõttes  pöördepunkti  tähiseks 
Anti k-Kreeka filosoofia ajaloos.
●
Filosoofia  ajaloo  alases  kirjanduses  on  traditsiooniks 
nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka  teoreetilise  
mõtlemise  ajaloos  eelsokraatiliseks  ja  tollaseid 
mõtlejaid eelsokraatikuteks.
●
Temalt  pole  saanudki  teoseid  säilida,  kuna  ta  neid  ei 
kirjutanud – tema filosofeerimine oli üksnes suuline.
 
 
●
Seetõttu  on  see  meile  tuttav  üksnes  niivõrd,  kui 
kaasaegsed seda on üles tähendanud. 
●
Ni   sõltub  Sokratese-pilt,  mida  üks  või  teine  filosoofia 
ajalugu  pakub,  sellest,  mil iseid   allikaid   on  peetud 
teistest tõeväärtuslikemaiks.
●
Enamasti  peetakse  sellisteks  allikateks  siiski  Platoni 
teoseid.
 
 
SOKRATESE FILOSOOFIA
●
Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike 
õpetuste vastu. 
●
Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu.
●
Sokratese ei  esitanud  doktri ne, vaid lähenes kri tiliselt, 
kahtlevalt tavakeele mõistetele.
●
Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas 
filosoofias ja  teaduses : mõtlemine olgu kri tiline oma aluste 
suhtes. 
●
Sokrates ei esitanud positi vset doktri ni.
●
Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: 
ma tean, et ma midagi ei tea.
●
 Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna 
"filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, 
 
 
vaid püüdlemine  tarkuse  poole.
SEOSED KAASAJAGA
●
Sokratese  saatusega  on  veidi  sarnane  vene  endise 
oligarhi Mihhail Hodorovski saatus. 
●
Erinevalt Sokratesest oli Hodorovski ärimees ning teda 
ei mõistetud surma. 
●
Sokratesel  oli  võimalik  lahkuda   Ateenast   enne 
kohtuprotsessi  või  siis  põgeneda  sõprade  abil 
vanglast, kuid Sokrates välistas selle põhimõtteliselt.
●
Samamoodi olevat otsustanud ka Hodorovski.
 
 
KASUTATUD ALLIKAD
●
http://www.google.ee/imgres?hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=6fH4UrAX -
9BbZM:&imgrefurl= http://imageshack.us/photo/my -
images/832/sokrates.jpg/&docid=Wxs2T_vUOwashM&imgurl= http://imageshack.us/a/img
832/849/sokrates.jpg&w=280&h=372&ei=JWQ1UqDMIqeF4AT9uYCACw&zoom=1&ved
=1t:3588,r:1,s:0,i:82&iact=rc&page=1&tbnh=206&tbnw=157&start=0&ndsp=16&tx=105&t
y=83,
●
http://www.google.ee/imgres ?
hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=YYleBl_IHk9_CM:&imgrefurl= https://itunes.a
pple.com/dk/book/des-sokrates-verteidigung/id557312841%3Fmt
%3D11&docid=yETScIbCtvArBM&imgurl= http://a4.mzstatic.com/us/r30/Publication/v4/ac
/22/83/ac22831a-10a8-bda0-ca5d-e5f340714a12/9783849617783.225x225-
75.jpg&w=155&h=225&ei=JWQ1UqDMIqeF4AT9uYCACw&zoom=1&ved=1t:3588,r:83,s:
0,i:337&iact=rc&page=4&tbnh=180&tbnw=124&start=69&ndsp=30&tx=62&ty=76
●
http://www.scribd.com/doc/87845540/05-Sokrates 
●
http://www.sokrates.republika.pl/ 
●
http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikaeg
●
http://zzz.ee/index.php?title=Talk:Sokrates&action=edit ,
●
http://hum.ttu.ee/indrek/e_raamat/Meos_I_Antiikfilosoofia.pdf 
 
 
●
Saarinen , Esa. 2002. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokretesest  Marxini . Tallinn: AS BIT.
Tänan kuulamast!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19