Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine, • õigustamine,
maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal
Õpetama peab viisil ja vahenditega, mis soodustavad kesknärvisüsteemi puudujääkide korvamist ja psüühiliste protsesside arengu korrigeerimist; Õpe potentsiaalses arenguvallas. Arendav õpe erineb tavaõppest nii sisult kui õpitoimingute poolest: *Õpetamine osaoskuste kaupa. *Orientiiride (sümboolsete, verbaalsete) esitamine lapse abistamiseks (mida, kuidas ja mis järjestuses teha), *Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine. Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga. Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne. Õpitegevuse motiveeritus sõltub kaudsete eesmärkide mõistmisest, õpitegevuse
sümbolid, mille abil õpitakse. Võgotski rõhutab inimestevahelise suhtluse ja samuti ühiskonna rolli arengus. Võgotski väitel on keele ja mõtlemise vahel tihe seos. Lapse varaseim mõtlemine on kõne- eelne. Sotsiaalsed suhted lapse ja täiskasvanu vahel võimaldavad lapse esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega. Samuti annavad need suhted keskkonna, milles laps saab õppida jäädvustama neidsamu protsesse, mis hakkavad automaatselt verbaalsete mõtetena toimima. Võgotski arvates ei täida egotsentrilist kõne mitte mingisugust objektiivset, kasulikku ega vajalikku funktsiooni lapse käitumises. Kõne on ennda jaoks. Raskused on üheks tähtsamaks põhjuseks, miks tekib egotsentriline kõne. Egotsentrilist kõnet on vaja selleks, et leida väljapääs, planeerida edaspidist tegevust. Võgotski arvates elab lapses kaks hinge: esmane on seoseid täis lapsehing ja teine täiskasvanute mõju all tekkiv hing
Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime. Mille poolest erinevad keel ja kõne? KEEL KÕNE Sotsiaalne Individuaalne Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet
15. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia eineb teisest psühhikahäiretest sellest,et ta arvutatakse mitte haigusena, vaid isiksuse hälbinud seisundina,mille põhjused on stabiilsed kogu elu. 16. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare) 17. H. Eysencki isiksuse teooria üldmõisted. 18. Isiksuse dimensioonid H. Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. 19. Eksimine ja valeütlused. 20. Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil. 21. Mitteverbaalsed karakteristikud ütluste hindamisel. 22. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). 23. Praktilised juhised vale tuvastamiseks.
Tuleb olla oskuslik ning tunda siiralt huvi selle vastu, mis neil mureks on. Mina, kui klienditeenindaja, üritan alati leida lahendusi kliendi probleemidele ning vastuseid küsimustele ning kui tunnen, et minu teadmistest jääb vajaka, siis kindlasti ei jää ma vastust võlgu, vaid küsin omakorda abi inimeselt, kes on rohkem kursis antud teemaga. Telefonisuhtluses tuleb samuti järgida samu tavasid, mis kehtivad kõikide verbaalsete suhtlusvormide puhul, samuti on oluline, et teenindaja pakuks kliendile vabatahtlikult abi, ootamata, kuni seda küsitakse. Paljud organisatsioonid kasutavad telefonisuhtluse korraldamiseks vastavaid standardeid. On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu
kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine
a. nägemispuudest b. kõigist nimetatutest c. pervasiivsest arenghäirest d. vaimsest alaarengust e. düsleksiast 9) Keskkonna analüüsimisel tuleks ennekõike keskenduda a. lapse vanemate haridustasemele b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele 10) Laste uurimiseks tuleks sõltumata lapse olukorrast ja vanusest peaaegu alati piirata ... kasutamist. a. vaatluste b. verbaalsete ülesannete c. küsitlemise d. tegevuslike ülesannete e. testimise 11) Hindamisel tuleb arvestada teatud põhimõtteid. Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust
struktuuri poolest seoses erinevate kiusamise liikidega. Neljandaks, õpetajate kiusamine kooli personali (teised õpetajad, kooli juhtkond, koolitöötajad) ja lastevanemate poolt oli ulatuselt väike ja struktuurilt suhteliselt sarnane: alla 9% õpetajatest oli kogenud täiskasvanutevahelist kiusamist alusetute juttude levitamise ja põhjendamatute nõudmiste esitamise näol, kusjuures teiste verbaalsete ja suhetega seotud kiusamisliikide esinemissagedus jäi alla 5% ning füüsilistkiusamiskäitumist ei esinenud üldse. Uurimuse tulemused võimaldasid võrrelda omavahel täiskasvanute erinevate suhete tasandeid koolis kiusamiskäitumise liikide ulatusest lähtuvalt - kõige vähem esines kiusamist õpetajate- koolitöötajate vahelistes suhetes võrreldes teiste suhete tasanditega (õpetajad vastukaaluks teised
· tagasiside küsimine · suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) · teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) · verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Aktiivne, tähelepanelik kuulamine · kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Tähelepanelik, abistav kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb
Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Sekundaarandmed: Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid. 11.Iseloomustage vaatlust kui andmekogumismeetodit. Vaatluse eelised ja puudused andmekogumismeetodina. Loetlege erinevad vaatluste liigid ning kirjeldage lühidalt iga vaatlusliigi eripära, eeliseid ja puudusi
Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine 5. Vastuse valimine – aluseks on sündmuse tajumine
Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsust Areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga Mõõdetav verbaalsete testidega (üldine informeeritus, sõnavara, arvutusoskus) Testide liigid · Individuaalsed ja grupitestid · Lastele ja täiskasvanutele koostatud testid · Verbaalsed ja mitteverbaalsed testid Vaimse võimekuse minitest Valik küsimusi TÜ sotsiaalteaduskonda sisseastujatele mõeldud akadeemilisest testist (N=1254) Akadeemiline test · Akadeemiline test on kohustuslik sisseastumiseksam TÜ
Kui metafoorsus või piltlikkus pärismõistatustes on võtmeks vastuse leidmisel, siis keerdküsimuses viiakse inimene vastusest eemale. Arhiivitöö kinnitab tsentri ja perifeeria teooriat 4. Mõned osad ”perifeeriast” ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist, vaid on loomult kas mingid absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu pauseeritud esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm trikkide demonstratsioonid; sedakaudu jõuab mõistatusžanr kokkupuutesse lühijuttude ja mängudega (nn Armeenia raadio sarja kuuluv repertuaar on markantne näide mõistatuste ja anekdootide vaheliste hübriidnähtuste kohta). 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Piret Voolaid (?) Artiklid, mis olid kodulugemiseks 2.11.2015 loengut täiendav kodulugemine: Voolaid, Piret 2013. Täägin, järelikult olen olemas
Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on sellised inimesed andekad ja produktiivsed mõnel teisel alal ning seetõttu on otstarbekas käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi): · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse,
laps otsib vastastikust mõistmist ja tunnetele kaasaelamist. Laps hakkab arutlema eetiliste probleemide üle. Kasutab pikemaid lauseid, kõnes on rohkem inimest ja tema tegevust iseloomustavaid sõnu. See suhtlemisvorm on oluline kooliküpsuse tunnus: laps on valmis olema õpilase rollis. Millised on peamised suhtlemisvormid kahe lapse vahel erinevatel arengu etappidel? Praktilis-emotsionaalne: kuni 4 a. Isikulis-tegevuslikest motiividest kantud. verbaalsete kontaktide osakaal kasvab kuni 75% etapi lõpuks. Tegevuslik-situatiivne: 4-6 a. kujuneb koostöö, mängudes eelistatakse eakaaslalst täiskasvanule. Motivid tegevuslikud, isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. situatiivne kõne kuni 85%. Situatsiooniväline- tegevuslik: alates 7a. Juhtiv tegevus on mäng reeglite järgi. Motiivid isikulised, tegevuslikud ja tunnetuslikud. Peamine suhtlemisviis kõne, kujuneb normatiivne suhtlemine ja käitumine.
konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused · rakendusulatus (range of convenience) konstrukti rakendamise ulatus usklik vs mitteusklik, halb vs hea · rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability)
Õpilase osaks on olla nende dialoogi vaikne ärakuulaja (Ruus 2000). Empiiriline uurimus eesti koolinoorte koolikogemusest lubab väita, et praegu keskendub õpilaste hool oma olemise eest koolis kooli raamtingimustega toimetulemisele sooritada ettenähtud ülesanded, ületada oma igavus ja väsimus, tulla toime ajaprobleemidega, meeldida õpetajale jne (Kuurme 2004). Õpilased peaksid võimalikult palju saama koolis ise olla oma situatsioonide arhitektid, mitte aga õpetaja tegevuse ja verbaalsete õpisisude tarbijad. Omalt poolt leian, et selline hariduskorraldus ei kannaks vilja, sest tänapäeva kiire argielu juures poleks tavalisel inimesel aega tegeleda lapsega, et teda tema soovide kohaselt harida. Lisaks sellele on kool üks kohti, kus laps saab endale uusi sõprussuhteid luua ja seeläbi sotsiaalselt areneda. Toetan ka Deardeni argumenti, et kool kaitseb last, sest teadagi kasutatakse arengumaades lapstööjõudu, kellel puudub haridus.
keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega. Parempoolne keskendub aga põhiliselt ruumilistele oskustele. Nende oskuste alla kuulub näiteks suunataju, mõõtmine ja esemete käsitsemine. Kuigi aju eri piirkondadel on erinevad ülesanded, toimivad need alati koos. (Gurian, Ballew 2004: 21–22). Tüdrukud kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, samas kui poisid ainult ühte korraga. Parem ajupool, mis vastutab ruumilis-visuaalsete probleemide lahendamise eest,
konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused · rakendusulatus (range of convenience) konstrukti rakendamise ulatus usklik vs mitteusklik, halb vs hea · rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability)
tuttavaks saamine. Nõustamise algusetapid on väga olulised, sest sellest sõltub edasine koostöö. Esimene seanss kliendiga paneb paika nõustamise tooni ja ootused. Nõustamise ebaedu üks põhjustest võib olla nõustaja suutmatus luua ja säilitada kliendiga kontakti. Nõustamises on väga oluline saavutada aktsepteeriv ja usalduslik atmosfäär, mille raames klient saab oma probleeme lahata. Kontakti võib arendada nii verbaalsete kui mitteverbaalsete vahendite abil. Viimased on tõenäoliselt olulisemad. Tähtis on olla osavõtlik. Eesmärgiks on toetada kliendi eneseväljendamist ja vähendada kliendi ärevust. Nõustaja enesetutvustamine. Informatsiooni jagamine nõustamisprotsessi kohta. Inimesed tulevad nõustamisele äärmiselt erinevate ootustega. Nad võivad tulla ootustega, et neile seletatakse kiiresti lahti keerukad probleemid, jagatakse nõuandeid, lohutatakse, antakse rohtu, õpetatakse, või et
jaoks huvitav. Suhtlemistasandite tundmine võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid, ennustada kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda. Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest. Silmas tuleb pidada ka verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite omavahelist kooskõla, allteksti jne. Igapäevaelus muutume sageli probleemis orienteerumise etapil emotsionaalseks, sekkume tuliselt, toome arutellu sisse hoiakuid ja hinnanguid, käitume lapse või vanema tasandil. Siit on kerge sattuda arutama mitte probleemi, vaid suhteid ning oht konflikti minna suureneb tunduvalt. Igasugused tülid ja vaidlused kulgevadki lapse tasandil, kus emotsioonid vallutavad meie ratsionaalse ja loogilise mõtlemise.
Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle
tegevuse teenindamine. See on dialoog iseendaga. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed:mõjuks on sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. ¤ Kõnesegmentide ja keeleüksuste võrdlus opereerimine kahe süsteemi vahel lugema ja kirjutama õppimisel/õpetamisel. Lugema õpetamisel alustatakse alati 1-silbiliste sõnadega (silp on väikseim kõnesegment, silbist väiksemaid ühikuid kõnes ei artikuleerita)
II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik
II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik
Keele ja mõtlemise vahelised seosed - Lapse varaseim mõtlemine on kõne-eelne; esialgu mõistab laps täiskasvanut kontekstki ja käitumisest tajuvate kavatsuste kaudu - Sotsiaalsed suhted annavad esmase kontakti keelel põhinevate intellektuaalsete protsessidega - Sotsiaalsed suhted loovad keskkonna, milles laps need protsessid internaliseerib (tekib sisemine dialoog) - Internaliseeritud intellektuaalsed protsessid hakkavad toimima verbaalsete mõtetena Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel - Kõik vaimsed funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus Egotsentriline kõne - See kui palju laps räägib n-ö iseendale - On planeeriva ja reguleeriva funktsiooniga - On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks - Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka Lähima arengu tsoon
tuttavas ümbruses. ➧Mööbel peaks vastama lapse kasvule, sest füüsiline heaolu mõjutab otseselt lapse tähelepanuvõimet. ➧Ruumis peaks olema vähe segavaid asju, mis võivad lapse tähelepanu vajalikult infolt kõrvale juhtida. ➧Uuringule eelneb enamasti kontakt vanematega, kellega lepitakse kokku, mida ja mis eesmärgil uuritakse. Mõnikord võib olla vajalik vormistada vanema(te) nõusolek kirjalikult. ➧Laste uurimine sisaldagu näidisülesandeid. Lapsed ei pruugi ainult verbaalsete juhiste põhjal mõista, mida nad tegema peavad. ➧Ole valmis uuringu käigus muutma esialgset uurimisplaani, kui lapse jaoks on ülesanded kas liiga keerulised või liiga lihtsad. Eriti erivajadustega laste puhul ei või iial kindlalt ette teada, milline on lapse tase ja seetõttu peaks uuringu kavandama hästi paindlikuna. ➧Lapse tegevuse protokollimine peaks olema nii märkamatu kui võimalik, sest laps võib ka sellest tegevusest otsida vihjeid oma tegevuse
Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta
emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4
ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli
Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu. Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta
tekstiloomeoskused (tekstilähedane ümberjutustus, oma tegevuse kirjeldamine), õpetada mõistma ja kasutama laiendatud lihtlauset ja koondlauset (lastele on sel perioodil kalduvus kasutada ahellauset) ning mõnda lihtsamat liitlause tüüpi (nt. sihitislauset). Lapsed loevad etapi lõpul peamiselt sõnade kaupa, kirjutavad küll vältevigadega, kuid ei moonuta enam sõna häälikkoostist. Kuid verbaalsete instruktsioonide meeldejätmine ja nende järgi tegutsemine ning oma tegevuse verbaliseerimine on endiselt ebatäpne või ei õnnestu üldse. Seetõttu vajab õpiülesannete sooritamine pidevat pedagoogi kinnitust. Raskusi valmistab mitme tunnuse arvestamine õpiülesannete sooritamisel, toime tullakse kaheosalise ülesandega (nt. täita tähelüngad ja sõnalünk lauses). Soovitatav
töötajad peavad seda infot siiski ebatäpseks ja vähemkvaliteetseks ning saavad nad sellest kanalist rohkem infot kui tahaksid.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid
Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. Kultuurimõju kultuurivaheliste erinavuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad
infotöötlusest. · Mõtlemine muutub reeglipäraseks ja otseselt tajutavast keskkonnast sõltumatuks. Mõtlemist juhivad formaalloogilised "õige mõtlemise" reeglid. Teadusmõistete kujundamise alust suudetakse põhjendada, st mõisteid ja mõtlemise protsessi teadvustatakse. Teadus- ja tavamõistete võrdlus · Teke · Teke · Teiste märkide · Igapäevaelu otsese vahendusel. kogemuse · Täiskasvanute verbaalsete alusel.Analoogia seletuste alusel, nt koolis. otsese kogemusega. · Areng · Areng · Esitatud algselt · Konkreetsed, võivad verbaalselt (nt olla esitatud näidetena, definitsioonidena), mõistetena ei konkretiseeruvad hiljem. teadvustata, alles hiljem suudetakse verbaalselt kirjeldada. Tugevad ja nõrgad küljed
takistada kogu suhtlemisprtsessi. Müra allikateks on: Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. Kultuurimõju kultuurivaheliste erinavuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla
suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. • Teate tähendus (semantika) – see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. • Kultuurimõju – kultuurivaheliste erinevuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad.
Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele. Näited Videosalvestusi kui vaatlusmeetodi täiendust on Knoblauchi jt (2006: 10) andmetel kasutatud juba 1970. aastate lõpust peale. Kokkuvõttes võib öelda, et filmide kasutamine kvalitatiivsetes uuringutes on üks võimalus ületada erinevate sotsiaalteaduste piire. Siiski on filmianalüüse kvalitatiivsetes uuringutes Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega kui ainsa peamise meetodina. Tegevusuuringu (action research) all mõeldakse loomulikus keskkonnas läbiviidud väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on
Kujuneb välja ja realiseerub üksnes informatsiooni Formeerub väga erinevates tunnistuste edasiandmise käigus kujunemise staadiumites Tekitab teistele inimestele (eelkõige ülekuulajale) Ütluste andjal endal kujuneb ebaõige ettekujutuse tegelikkusest väärettekujutus tegelikkusest Seega on tegemist keerulise mitmetasandilise probleemiga, mis tuleb lahendada kriminaalasja uurimise käigus. 23. Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil. Valetamist on võimalik avastada mitmel moel. Heaks indikaatoriks vale tuvastamisel on see, kui "valetaja" väljendab ennast lohakalt. Niisugust enese nn sisserääkimist saab põhjendada eelkõige asjaoluga, et valetada on intellektuaalses mõttes keerulisem kui tõtt rääkida. Seetõttu tekivad valetaja ütlustes vastuolud, mis viitavadki ühemõtteliselt sellele, et tema jutus midagi ei klapi
samasust. Sellest põhimõttest lähtudes võttis Lewin inimese hingeelu nähtuste kirjeldamisel laialt kasutusele mõisteid ja seletusskeeme keemiast, matemaatikast, topoloogiast ning füüsikast. Seegi arusaam on tekitanud nii mõneski vastuseisu. Teiselt poolt võimaldas psühholoogianähtuste avamine reaalteaduste keeles ning pinnalaotusliku ja ruumilise kaardistamise vahendusel Lewinil ilmselt teha rakenduslikust aspektist väärtuslikke tähelepanekuid ja üldistusi, milleni ta verbaalsete kirjeldustega poleks küündinud Väljateooria põhimõisted Eluruum on konstrukt, mis võtabkokku kõik inimese psühholoogilist reaalsust kujundavad ja tema käitumist tingivad asjad. Eluruumi võivad kuuluda ihaldatud või peljatud objektide kujundid, ootused, eesmärgid, ulmad – kõik see, mis mingil moel võib inimkäitumist kujundada. Psühholoogiline ruum koosneb eri regioonidest, mille vahele võib eluruumi graafilisel kujundil piirid joonestada
1940-ndatel nõustaja ametinimetuse sätestamine, ametikirjelduse loomise aluseks olid APA standardid. Surve valdkonnale: nõustajad võrdluses kliiniliste psühholoogidega : vajadus eristavate kriteeriumite järele. Nõustamisel on kattuvaid alasid kliinilise, hariduse, tööstus-, kooli- ja personaalipsühholoogiaga. 70-ndatel jätkus eelmisel alanud psühholoogiliste nõustajate litsenseerimine. Tekkis nõustamisoskuste treeningute buum. Testiti verbaalsete oskuste efektiivsust. 20. sajandi esimesel poolel pälvis tähelepanu nõustamise kui protsessi uurimine. Earl Zinn esimesed nõustamisseansside audiosalvestused. Percival Symonds esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud. Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast. Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele.
Seega selgitatakse neile ka normatiivse käitumise sagedust. Tundub, et kõik inimesed hindavad omasuguste osakaalu üle. Ühesõnaga tuleb selgeks teha, et norm on see, kui alkoholi tubakat ja narkootikume ei tarvitata. Eestis sellist asja eriti palju ei tehta. Kuigi sellest räägitakse neile muuseas et tuleb õigel ajal öelda ,,ei". Ühesõnaga praktikat on ka vaja, mitte ainult teadmist. Et olla optimaalselt efektiivne, peab vastupanuoskuste treening noorukeid varustama verbaalsete ja mitteverbaalsete oskustega, mille poole nad saavad pöörduda, kui puutuvad erinevates olukordades kokku eakaaslaste survega uimastite tarvitamiseks. Noorukid peavad omandama mitte ainult need oskused, vaid ka kindluse, et nad suudavad neid kasutada, kui seda on vaja. Et seda saavutada, peavad treeninguprogrammid lisaks sellele, et nad õpilastele neid oskusi ja nende kasutamist õpetavad, andma võimaluse nende oskuste kasutamiseks nii klassis kui väljaspool seda
Teadusuuringutes on käesoleval ajal aktuaalseks teemaks püsiva delinkventse käitumisega isikute kognitiivsete häirete uurimine. Kuigi nende häirete väjendatus ei ulatu häire tasemele, mõjutavad need siiski oluliselt isiku sotsiaalse toimetuleku taset keerukamate sotsiaalsete suhete tasandil. Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 4. loeng 07.11.08. Emotsionaalsete seisundite käsitlus juriidilises kontekstis
Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Konstruktiivne kriitika (Bolton, 2002)
Lastele mis sulle kõige rohkem meelde jäi? · Tagasiside ettekujutus järgmisest kohtumisest. Emotsionaalne side (a la täna läks meil hästi jms) · Sagedased vead ootamatu teemavahetus (kui seda teeb klient, tuleb ta tagasi juhatada) Veel intervjuul: - Pikad ja keerukad küsimused ( pikk küsimus ei ole kohane ) - Küsimuse esitamine viisil, mille vastus on olemas (ega sa ei taha ju kommi?) - Verbaalsete ja mitte verbaalsete avalduste ignoreerimine. Ei vii kokku kehakelt ja sõnade keelt. (või ignoreerid ühte neist) - Üleolev suhtumine, mis võib väljenduda mitteverbaalselt. - Miimika, kehakeel - Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine (meie teame mis on oluline, mitte ei kuula mis on kliendi arvates oluline) - Välimus on oluline (kui palju ta endaga tegeleda viitsib) Esimesel korral tehakse tööd ärevusega ja kliendi ootustega, et saab kohe abi. Tuleb paika
egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Teiseks põhjuseks on väliskõne funktsionaalne arenematus — egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab tegelikult teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kirjeldatud seisundi tulemuseks on vähene iseseisvus ja vaimse tegevuse arenematus: vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kui aga ei suudeta veel tegutseda verbaalsete instruktsioonide järgi, pole võimalik ka ennast stimuleerida-reguleerida. Kolmandaks põhjuseks on lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta midagi muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. Lapse kõne ja tegevuse korrigeerimisel tuleb seega nimetatud puudujääkide mõju vähendada, taotleda praktiliste toimingute kommenteerimist, tulemuste fikseerimist, osatoimingu verbaalset stimuleerimist. 4
dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. 10 8. Kaasaegsed neurobioloogilised hüpoteesid kroonilise delinkvetnse käitumise põhjuste kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. ???????? Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi,
annaabi.ee 
