Jõukohase õppe alused konspekt (0)

Jõukohase õppe alused Jõukohase õppe alused. LÕK lapse õpetamine:   Õpetama peab viisil ja vahenditega, mis soodustavad kesknärvisüsteemi puudujääkide
korvamist ja psüühiliste protsesside arengu korrigeerimist;  Õpe   potentsiaalses   arenguvallas.   Arendav   õpe   erineb   tavaõppest   nii   sisult   kui
õpitoimingute   poolest: *Õpetamine   osaoskuste   kaupa. *Orientiiride (sümboolsete, verbaalsete) esitamine lapse abistamiseks (mida, kuidas ja
mis   järjestuses   teha), *Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine.  Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga.  Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne.  Õpitegevuse   motiveeritus   sõltub   kaudsete   eesmärkide   mõistmisest,   õpitegevuse
jõukohasusest ja konkreetsetest hinnangutest protsessile ja tulemustele. Kaasava hariduse põhimõtted lähtuvad kolmest peamisest argumendist: 1. Haridus on põhiõigus.
2. Keskenduma   ei   peaks   mitte   inimese   puudustele,   vaid   sellele,   kuidas   sotsiaalne keskkond inimest toetab. 3. Kuna erivajadusega ja erivajaduseta õpilaste vahele on keeruline täpset piiri tõmmata, siis ei ole põhjendatud ka eristav haridus. Kaasav   hariduskorraldus   tähendab   erivajadustega   õpilaste   kuulumist   eakohasesse
klassi kodulähedases koolis koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega. Kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane
õpe ja areng. Jõukohase õppe ja vajaduspõhise toe tagamiseks on oluline koondada ühiseks
meeskonnaks erinevad osapooled  (õpilane, õpetaja, lapsevanem, hariduslike erivajadustega
õpilaste   õppe   koordineerija   (edaspidi:   HEVKO),   tugispetsialistid),   kes   saavad  ühises
infoväljas  olles   välja   selgitada   ja   kõigile   osapooltele   teadvustada   õpilase   abivajaduse
olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt
kõik osapooled.
HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil:
• Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali.
• Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või
individuaalselt.
• Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid.
• Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed.
Kohandused õppe sisus:  Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides.  Teema   käsitluse   sügavus.   Peateemad   jäävad   samas.   Alateemade   seas   võiks   jätta
mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal.   Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises
klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?)  Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga  Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi  Lugemik asendada lihtsama lugemismaterjaliga Kohandused õppe protsessis:


 õppetöö  diferentseerimine  (tasemerühm   klassis):   klassis   samaaegselt   erinevate
õppemeetodite kasutamine  õppetöö individualiseerimine (indiv erisused): täiendav tööjuhendite selgitamine enne
tööd ning töö käigus, materjali esitamine raskusastme kaupa, õppeülesannete täitmine
väikeste   etappide   (operatsioonide   kaupa),   õpiku   harjutuste/   ülesannete
ettevalmistamine, täiendavate treeningülesannete andmine, enesekontrolli suunamine,
järeleaitamine, ettearendamine või –õpetamine, kodutööde täitmise juhendamine, tihe
koostöö lapsevanemaga. Toeta tööjuhendi mõistmist:  Suuna õpilane tööjuhendit teist korda lugema  Õpilane loeb korraldust häälega, selgitab oma sõnadega.  Õpetaja sõnastab tööjuhendi ümber  Õpetaja annab täiendavaid selgitusi  Õpetaja esitab näidise  Õpetaja osaleb ülesanne täitmisel; õpilane matkib õpetaja tegevust  Koostegevus õpetajaga Näit ja abivahendid!   Õpilasel   paremini   mõista   teoreetilist   õpet   (noobid   –   häälikud   ja   nende   tunnused,
lauseskeemid – laused ja nende tunnused).  Toetada   taju   ja   mälu   (kirjatähtede   tähekujud,   arvuread,   korrutustabel,   kirjalikud
tegutsemisjuhised ehk algoritmid jms).  Toetada   õpilase   suulist   ja   kirjalikku   kõnet   (lauseskeemid,   kirjeldusplaanid,   pildid,
kavad, tugisõnad- ja laused jne). Koostöös õpetamise võimalused   Üks õpetaja juhib tundi, teine on passiivne jälgija (vaatleb, kaardistab käitumist vms.)  Üks  õpetaja   viib  tundi   läbi,   teine   aitab  vajadusel  erivajadustega  õpilasi  ja   tegeleb
käitumisprobleemidega.  Õpetajad planeerivad tundi koos. Klass on jaotatud rühmadesse. Õpetajad õpetavad
erinevatele   rühmadele   sama   teemat.   Vajadusel   kasutatakse   erinevaid   meetodeid,
õppevahendeid, abivahendeid, eraldatud ruume.  Üks õpetaja töötab kogu klassiga, kuid teine juhendab erivajadustega õpilasi, selgitab
neile töökorraldusi, kasutatakse kohandatud õppevahendeid.  Kahe õpetaja pidev koostöö õppe planeerimisel, läbiviimisel ja hindamisel.  Üks õpetaja  viib tundi läbi suurema  rühmaga  ühel teemal,  teine  õpetaja  väiksema
rühmaga teisel teemal. Ruumipaigutus on läbimõeldud, et üksteist ei segataks.  Juhtumikirjelduse   alusel   koostada   analüüs:   ÕR/LÕ/IÕK   õpilase   õppe
jõukohastamise võimalused.