BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERI -MINE 1. ERIVAJADUSTE IDENTIFITSEERIMISE PROTSESS. Lasteaeda või kooli jõuavad lapsed erinevate eelteadmiste ja oskustega. Selleks, et õpetamine toimuks lapsest lähtuvalt, tuleb teha kindlaks, millisel tasemel laps hetkel on ja millised on tema eripärad õppimises. Alles selle põhjal saab otsustada, mida ja kuidas talle järgnevalt õpetada. Enamuse laste oskused-teadmised on piisavalt ühesugusel tasemel, et neid saaks õpetada enam-vähem ühtemoodi. Siiski
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku
Hindamine puuudutab kõiki lapsi. Suunitlus on erivajadustega laste hindamine põhiliselt. Hindamine (assessment) on: protsess, mille käigus kogutakse infot lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta (Sattler, 2001). Tegemist on PROTSESSIGA. Hindamine ei tähenda ühe testi läbiviimist. Tehakse mitu asja selleks, et lapse arengutaset või erivajadust täpsustada. Erinevate juhtude, erivajaduste puhul võib see protsess olla erineva pikkusega (vahel ka aastaid). Muidugi siis lükkub ka spetsiifiline abi kaugemale, millest on kahju. Kogutaksegi infot lapse erinevate arenguvaldkondade kohta ja ka võimete taseme ja iseärasuste kohta. Natuke peab oskama ka valmisoskuste taga näha jägmisena küpsevaid oskusi. Arengukeskkonna kohta info kogumine osutub tarvilikuks eelkõige erivajadustega laste hindamisel
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
See kiirendab nende tavaklassidesse integreerumist, mis on ju üks kaasava hariduse eesmärkidest. Kui laps saab hakkama tavaklassis, siis saab ta hakkama ka igapäevaelus. Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure. Sealjuures ei tohi unustada, et erivajadus võib olla ka eriline andekus. Sestap on oluline, et vajalikud tugisüsteemid oleksid olemas juba alates lasteaiast. Samuti peaks õpetajakoolituse lahutamatu osa olema eripedagoogika, et õpetajad oskaksid oma igapäevatöös sekkumist vajavaid olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1
ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning raskusastmetes, on: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteeluhäired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus (Strebeleva, 2001). Spetsiifilised probleemid sõltuvad erivajaduste liigist ja arengukeskkonnast, lapse arengu valdkonnad (kognitiivne, kommunikatiivne, sotsiaalne, motoorne ja eneseteeninduse areng) on häiritud erineval määral. Vt
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminek
BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:
Kõik kommentaarid