Poiste ja tüdrukute arengu ja õppimise eripärad (0)

 
TALLINNA  ÜLIKOOL 
Rakvere  Kolledž   
Haridusteaduste   instituut 
AP I 
 
 
 
 
 
 
 
 
Meeli  Tammar,   Marge  Rattus,  Selina  Koodi 
 
 
POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGU JA ÕPPIMISE  ERIPÄRAD  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja:  Lehte  Tuuling 
 
 
 
 
 
 
 
Rakvere  2016 
 
 
Sisukord 
 
Sissejuhatus ................................................................................................... 3 
1.  Teoreetiline taust ...................................................................................... 4 
1.1 Bioloogiline ja  psühholoogiline  aspekt ................................................... 4 
1.1.1. Aju ehitus .......................................................................................... 4 
1.1.2. Arengu erinevused ............................................................................. 5 
2.  Soolised erinevused .................................................................................. 5 
3.  Mängimise erinevused .............................................................................. 6 
4.  Füüsilised erinevused................................................................................ 6 
5.  Loovus ja musikaalsus. ............................................................................. 7 
6.  Väärtushinnangud..................................................................................... 7 
7.  Õppimine koolis. ...................................................................................... 8 
8.  Kokkuvõte ..............................................................................................10 
9.  Kasutatud kirjandus .................................................................................11 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
Sissejuhatus 
Tüdrukute  ja  poiste  erinevused  saavad  alguse  juba   sündides .  Üldjuhul  kestab  poiste 
sünd  tüdrukute  omast  poolteist  tundi  kauem,  mis  võib  olla  seotud  selega,  et  poiste  kaal  on  ka 
enamasti  suurem  kui  tüdrukutel.  Vastsündinud  tüdrukud  erinevad  vastsündinud  poistest 
füüsiliselt  ning  mõned  neist  erinevustest  muutuvad   suuremaks   paari  esimese  elukuuga: 
tüdrukud  soovivad  tõenäoliselt  puudutamist  rohkem  kui  poisid,  paljud  suudavad  iseseisvalt 
mängida  ja  end  varem  lohutada  kui  poisid,  nad  hakkavad  sageli  poistest  varem  roomama. 
Sündides  on tüdrukud  juba neli  kuni  kuus  nädalat  poistest  arengus  ees. 
Isade   tähtsus  on  oluline  ni  poistele  kui   tüdrukutele .  Ilma   isata   kasvanud  poisid  on 
enamasti  vägivaldsemad,  vigastavad  end  sagedamini,  satuvad  pahandustesse,  õpivad  koolis 
halvasti  ning  kuuluvad  hiljem  juba  teismeliste  jõukudesse.  Ilma  isata  kasvanud  tüdrukutel  on 
madalam   enesehinnang ,  nad  alustavad  suguelu   nooremalt ,  rasestuvad,  lasevad  end  partneril 
kolkida  ja  jätavad  kooli   pooleli .  Sageli  on  vastassoost  vanem  võtmeisik  kasvava  lapse 
enesekindluse  kujundamisel.  Tüdrukutel  aitab  isa  luua  arusaama  endast  kui  targast  ja 
huvitavast  inimesest  ning  võib  õpetada  neile  erinevaid  oskusi  ( kalapüük ,   autosõit   jne.).  Need 
poisid,  kele  ema  naudib  nendega  koosolemist,  tunnevad  end tüdrukute  seltskonnas  vabamalt. 
Õppimine  on  teatud  tüüpi  muutus  teadmistes,  hoiakutes,  väärtustes,  protseduurides, 
käitumisvisides,  oskustes  ning  nende  organiseerimise  visides.  Teisisõnu  on  see  mõtlemise  ja 
tegutsemise  tulemuse  salvestamine  mälus.  Õppimine  sõltub  näiteks  õppija  olemasolevatest 
teadmistest,  oskustest,  motivatsioonist  ( Kikas ,  2005).    Oluline  on  arvestada,  et  ni   õppimine 
kui  arenemine  toimuvad  poistel  ja tüdrukutel  erinevalt.   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
1.  Teoreetiline taust 
1.1 Bioloogiline ja psühholoogiline aspekt   
Käesolev   alajaotus  annab  ülevaate  poiste  ja  tüdrukute  õpitulemusi  mõjutavatest 
bioloogilistest  ja  psühholoogilistest  teguritest.  Aju  on  inimorganismi  toimimise  keskus,  mis 
mõjutab  lisaks  inimese  bioloogilisele  kujunemisele  ka  mõtlemist,  emotsioone  ja  reaktsioone. 
Seetõttu  alustame  poiste  ja  tüdrukute  õppimis-  ja  arenemismuutuste  teemat  aju  tegevuse 
lühiuurimisega. 
 
 
1.1.1. Aju ehitus  
Tüdrukute  ja  poiste  bioloogilised  erinevused  saavad  alguse  ajust.  Teadlased  on 
avastanud,  et  poiste  ja  tüdrukute  arengu  ja  kasvamise  hindamise  juures  tuleb  arvestada  aju 
ehituse  ja   funktsioneerimise   eripärasid.  (Gurian,  Balew  2004:  22).  Inimese  aju  jaguneb 
vasakuks  ja  paremaks  poolkeraks,  koosnedes  kolmest   kihist :  ülemisest  kihist  ehk  ajukoorest, 
keskmises  kihis  asetsevatest  limbilisest  süsteemist  (välimine  ja  sisemine)  ning  seljaajuga 
ühendatud  ajutüvest.  (Gurian,  Balew  2004:  21).  Suurem  osa  inimese  emotsioone  saab  alguse 
limbilises  süsteemis  asuvatest  mandelkehast,  mis  paikneb  ajutüve  kohal.  Erinevate  aistingute 
ning  mõtlemisega  tegelevad  aju  ülemises  kihis  ehk   ajukoores   asetsevad  neli  sagarat. 
Vasakpoolne   ajupoolkera   tegeleb  rääkimise,  lugemise  ning  kirjutamisega  ehk  verbaalsete 
oskustega.  Parempoolne  keskendub  aga  põhiliselt  ruumilistele  oskustele.  Nende  oskuste  alla 
kuulub  näiteks  suunataju,  mõõtmine  ja  esemete  käsitsemine.  Kuigi  aju  eri   piirkondadel   on 
erinevad  ülesanded,  toimivad  need alati  koos.  (Gurian,  Balew  2004:  21–22). 
Tüdrukud  kasutavad  korraga  mõlemat  ajupoolkera,  samas  kui  poisid  ainult  ühte 
korraga.  Parem  ajupool,  mis  vastutab  ruumilis-visuaalsete  probleemide  lahendamise  eest, 
areneb  aga  tüdrukutel  hiljem  ning  neil  on  poistest  raskem  ruumiliselt  orienteeruda.  On 
tõestatud,  et  tüdrukute  vasak  ajupoolkera  küpseb  poiste  omast  kiiremini.  Kuna  seal  asub 
kõnekeskus,  õpivad  poisid  tüdrukustest  hiljem  rääkima.  Eelkooliealiste  tütarlaste  sõnavara  on 
rikkam  kui  nendega  ühevanustel  poistel.  Tüdrukud  hakkavad  varem   lauseid   moodustama, 
need  on  pikemad  ja  keerukama  ehitusega.  Seda  kõike  soodustab  see,  et  tüdrukutel  on  sünnist 
peale  emadega  tihe  kontakt.  Poiste  sõnalises  arengus  ilmneb  tihti  lugemisaeglust,  kogelemist 
ja  teisi  kõnehäireid.  Arvatakse,  et   kõnehäired   on  seotud  ligse  telerivaatamisega  ja  vähese 
rääkimisega.  Samas  on jäle  poisid  sõnalise  arutluse  testides  tüdrukutest  natuke  paremad.   
4 
 
 
1.1.2. Arengu erinevused 
Õppetööd  mõjutava  faktorina  on  oluline  pöörata  tähelepanu  ka  aju  arengu  kiirusele. 
Tütarlaste  aju  areneb  poiste  omast  kiiremini.  Tüdrukute  suguhormoon   östrogeen   soodustab 
ajurakkude  kasvamist,   andes    eeliseid   verbaalsele  arengule.   Poisse   seevastu  tuleb  rohkem 
suunata  lugema  ja jutustama.   
 
 
 
     
2.   Soolised erinevused 
Tüdrukute  vähesemat  agressivsust  võib  pidada  kõige  suuremaks  sooliseks  erinevuseks, 
mida  võib  märgata  juba   varajases    lapseeas ,  kus  poiste  riiakus  ja  viha  selgelt  silma  torkavad. 
Poisid  muutuvad  agressiivseks  kahe-kolmeaastaselt,  kui  hakkab  kujunema  isiksus.  Poiste 
agressivsus  avaldub  rohkem  füüsilise  kahju  tekitamises,  tüdrukud  kasutavad  enam  sõnalist 
agressiivsust.   
Tüdrukud  ei  ole  ni  egoistlikud  ja  enesekesksed  kui  poisid.  90%  käitumishäiretega  lastest 
on  poisid.  Poistel  tõuseb  vihastades  testosterooni  tase,  mis  suurendab  agressivsust  ja 
mõtlematut  käitumist.  Vimaste  aastate  uuringud  on  näidanud  agressivsuse  kasvu  tüdrukute 
seas, mil e  põhjuseks  on nende  nõrgad  sidemed  emaga.   
Ka  valetamisoskus  on  omasem  poistele  enam  kui  tüdrukutele.  Erinevate  uuringute  järgi 
arvatakse,  et  poistel  on  lihtsalt  luiskamisgeene  rohkem  või  si s  nad  ei  õpi  korralikult 
valetamist  ära  ja  jäävad  sageli  selega  vahele.  Tüdrukud  aga  omandavad  valetamise  kunsti  ni 
hästi,  et  ka  teised  tüdrukud  või  sis  ka  naised,  ei  märka  seda.  Poiste  vale  on  rohkem  seotud 
nende  positsiooni  parandamisega,  ülbamise  ja  oma  ego  üles  upitamisega  –  kõike,  mida  ei  ole 
olemas,  saab  juurde  mõelda.  Vahel  ka  ligne  hirm  ja  lootusetus  paneb  poisid  kergemini 
valetama.   
 
 
 
5 
 
 
3.  Mängimise erinevused 
Kaheaastased  lapsed  valivad  meelsamini   sugupoolele   tüüpilisi  mänguasju  (poisid  autosid 
ja  tüdrukud  nukke),  teadmata,  kummast  soost  nad  ise  tegelikult  on.  Samaealiselt  hakkavad 
nad ka oma  sugupoolde  kuuluvaid  lapsi  mängukaaslastena  eelistama.   
Rühmasituatsioonis  käituvad  poisid  tüdrukutest  sageli  negativsemalt,  võtavad  teise  käest 
mänguasja  ja  keelduvad  jõuliselt  selest   loobuma .  Jonnihoogude  puhul,  mis  on  ühe-  ja 
kaheaastastel  lastel  tavalised,  suudavad  tüdrukud  end  paremini  kontrollida,  kuid  kolmandast 
eluaastast  peale  jonnivad  tüdrukud  poistest  vähem.  Poiste  puhul  on  tõenäoliselt  määravaks 
saanud  täiskasvanute  konkreetne  ning   asjalik   jutt  nendega  suheldes.  Seetõttu  on  poiste 
rääkimisstil  ka  napisõnalisem  ja  egotsentrilisem.  Poisid  katkestavad  sageli  teiste  vestlusi  ning 
püüavad  kõigest  väest  kiidelda  enda saavutustega  (Sinkkonen,  2007).  
Poiste  likumistarve  on  mängudes  tunduvalt  suurem  kui  tüdrukutel,  nende  mängud  on 
sageli  karmimad  ja  karusemad.  Poistele  on  väga  tähtis  ühiste  mängusõprade  arvamus, 
allutakse  kergemini  tugevale  isiksusele,  tüdrukud  aga  jäävad  sageli  endale  kindlaks. 
Mängulises  krisiolukorras  suudavad  poisid  edasi  tegutseda,  tüdrukud  aga tõmbuvad  endasse.   
 
4.  Füüsilised erinevused. 
Harilikult  ületavad  poisid  tüdrukuid  ni  lihaste  jõus  kui  ka  liigutuste  kiiruses  ja 
koordinatsioonis.  Enamasti  jooksevad  poisid  kiiremini,  viskavad  täpsemalt  pali  (juba  väike 
poiss  võtab  paliviske  seisangu  õigemini  ja  kindlamini  kui  tüdruk),  kõnnivad  täpsemalt 
poomil  jne.  Poiste  reageerimisaeg  on  lühem  ja   kindlam   kui  tüdrukutel.  Käelises  osavuses  on 
aga  paremad  tüdrukud,  kes  hakkavad  end  poistest  varem  ridesse   panema ,  tulevad  varem 
toime  nööpide  kinnipanekuga  ja  lahti  tegemisega  ning  paelte  sidumisega.  Tüdrukud 
sooritavad  paljusid  käelisi  ülesandeid  kiiremini  ka  korralikumalt  kui  poisid.  Osavus  ja  kiirus, 
6  ligutuste  peenus  ja  täpsus  saavad  alguse  ilmselt  tüdruku  kiiremast  arengust.  Need  soolised 
erinevused  võivad  tulevikus  mõjutada  huvide  ja vilumuste  kujunemist. 
 
 
 
6 
 
 
5.  Loovus ja musikaalsus. 
Nii  loovuses  kui  muusikalistes  võimetes  ei  ole  sugudevahelisi  erinevusi  märgatud.  Igas 
lapses  peitub  musikaalsus,  see  on  vaja  vaid  välja  arendada.  Kõik  lapsed  on  andekad! 
Eelkooliealiste  laste  joonistuste  võrdlus  näitab,  et  tüdrukute  joonistused  on  detailirikkamad  ni 
vabajoonistuses,  inimeste  joonistamises  kui  figuuride  täiendamises.  Uurimused  on  näidanud, 
et  poisid  on  tüdrukutest  poole  aasta  kuni  aasta  võrra   maas   seliste  tunnuste  poolest  nagu 
üleminek  peajalgselt  konventsionaalsele  figuurile.  Põhjuseks  võib  olla  poiste  tehniline  huvi, 
nad  pööravad  joonistamisel  rohkem  tähelepanu  üldisele  skeemile  ega   muretse   paberil  olevale 
kujutatu  väljanägemisele.  Tüdrukutele  on  aga  olulisem  esteetiline   väljendus .  Üldiselt  ongi 
joonistamist 
peetud 
tüdrukute 
meelistegevuseks. 
Poistele 
lubatakse 
rohkem 
agressivsusavaldusi,  neid  õhutatakse  aktivsusele,  initsiativi  ilmutamisele,  tüdrukutelt  aga 
oodatakse   südamlikkust,  tundelisust,  emotsionaalsust,  mis  väljendub  ka  joonistamise 
temaatikas.  Poisid  joonistavad  rohkem   ehitisi ,  masinaid,  kosmosepilte,  roboteid  ja  tüdrukud 
„ilusaid“  inimesi,  printsesse,  lili  ja  loomi.  Kuni  murdeeani  on  tüdrukud  oma  aktivsuselt  ja 
ettevõtlikkuselt  poistega  võrdsed.  Ent  sugulise  küpsemise  perioodil  jäävad  nad  seles  poistele 
ala.  Võib-olla  teadlikult.  Tüdrukud  pole  ni   uudishimulikud   kui  poisid,  nad  riskivad  vähem  ja 
püüavad  vältida  keerulisi  olukordi.  On  täiesti  loogiline,  et  naise  psüühikaski   domineerib   hoiak 
olemisviisi  säilitada,  mehel  seda  uuendada .   
 
6.  Väärtushinnangud 
Väärtushinnangute  uurimusest   selgub ,  et  tüdrukud   hindavad   enam  esteetilisi  ja 
sotsiaalseid  väärtusi.  Nende  soovid,  unelmad,  meeldivad  ja  ebameeldivad  mälestused  on 
sagedamini  seotud  inimestega.  Tüdrukud  eelistavad  üht  või  paari  sõbratari   suurele  
sõpruskonnale,  poistele  meeldivad  kollektivsed  mängud,  nad  kogunevad  suurtesse 
rühmadesse.  Kui  poisid  kalduvad  sõpruskonna  arvamust  rohkem  uskuma,  mida  on  ka  vaja 
nende  kasvatamisel  silmas  pidada,  sis  tüdrukud  jäävad  tavaliselt  oma  arvamusele  kindlaks. 
Alaväärsuskomplekside  al  kannatavad  tüdrukud  võrdselt  poistega.  Uurimused  näitavad,  et 
sageli 
saavad 
tüdrukud  keerulistes   olukordades   paremini  hakkama  ja  oskavad 
vastassugupoolega 
võrreldes 
kiiremini 
kohaneda. 
Enamikel 
juhtudel 
on  tüdrukud 
iseseisvamad.  Tüdrukud  armuvad  varem  kui  poisid.  On  tavaline,  et  tüdruku  esimene 
armastuse  objekt  on  filmikangelane,  tippmuusik  või  sportlane,   unistuste   prints   valgel   hobusel. 
Peamine  isiksuse  ala,  kus  on  leitud  soolisi  erinevusi,  on  närvilisus  ja  emotsionaalsus. 
7 
 
 
Eelkooliealised  tüdrukud  on  kartlikumad,  tujukamad  ja  muretsevamad  kui  sama  vanad  poisid. 
Poistel  on  aga   käitumisprobleemid   tavapärasemad,  nad  ei  talitse  end,  nõuavad  endale 
tähelepanu,  on täis  võitlusiha. 
Kümneaastased  poisid  on  närvilisemad  kui  tüdrukud,  neljateistaastaselt  on  aga  juba 
tüdrukud  märksa  närvilisemad.  Sageli  kiputakse  tüdrukuid  ligselt  helitama  ning  poisse 
sunnitakse  oma  pisaraid  häbenema  ja  tundeid  sissepoole  suunama,  kuigi  hela  kohtlemist 
vajavad  kõik  lapsed  võrdselt,  olgu  nad  sis  poisid  või  tüdrukud.  Poiste  sooline  küpsemine 
algab  tavaliselt  aasta-paar  hiljem  kui  tüdrukutel.  Tüdrukutel  algab  puberteet  keskmiselt 
üheteistkümnendal 
eluaastal , 
poistel 
seega 
kaheteistkümnendal-kolmeteistkümnendal. 
Tüdrukud  erinevad  poistest  ka suguorganite  ja sugutunnuste  poolest.   
Eesti  teismeliste  seas  tehtud  uuringute  põhjal  esineb  teismeeas  tüdrukutel  keskmiselt  10-
12  hirmu,  poistel  aga  2-3.  Kui  tüdrukutel  on  palju  sotsiaalseid  hirme,  si s  poistel  piirduvad 
nende   hirmud   sageli  seksuaalsusega.  Poistel  on   veendumus ,  et  nad  peavad  olema  alati  kõiges 
parimad,  olgu  siis  tegu  sportmängu  või  võistlusega,  sama  käib  ka  seksi  kohta,  Kui  nad  ei 
suuda  olla  parimad  või  sama   edukad   kui  teised,  tähendab  see  neile  katastroofilist 
läbipõrumist.  Olenemata  poiste  ja  tüdrukute  erinevusest,  on  siski  tänapäeval  vanemate 
ootused  poegadele  ja  tütardele  väga  sarnased.  Nad   ootavad   ja  soovivad,  et  nende  lapsed  oleks 
sotsiaalselt  vastutustundlikud,  iseseisvad,  mõningal  määral  ennast  maksma  panevad,  taibukad 
ja  südamlikud.  Lapsevanematele  on  tähtis,  et  nende  lapsed  suudaks  hakkama  saada  kõigi 
ülesannetega,  millega  nad elu  jooksul  silmitsi  seisavad.   
 
7.  Õppimine koolis. 
Poisid  on  juba  koolimineku  ajaks  tüdrukutest  vaimses  arengus  maas.  Eriti  puudutab  see 
poiste  peenmotoorika,  eneseväljendusoskuse  ja  kõne  arengut.  Tüdrukud  on  verbaalselt 
arenenumad.  Nad  hakkavad  varem  rääkima  ja  nende  sõnavara  on  kooli  minnes  suurem  kui 
poistel.  Tüdrukud  kohanevad  kooliga  kergemini,  õpivad  kiiremini  lugema  ja  kirjutama.  On 
teada,  et  tüdrukutele  on  tähtsad  teadmised  ja  hinded,  poistele  aga  see,  mida  teadmistega  peale 
hakata,  miks  on midagi  vaja  teada ja osata.  
Poisid  saavad  koolis  70%  halvimatest,  tüdrukud  60%  parematest  hinnetest.  Poisid  on 
lugemises  ja  kirjutamises  tüdrukutest  poolteist  aastat  taga,  neil  on  rohkem  õpiraskusi,  kuna 
nende  ajupiirkond  töötab  ebavõrdse  koormusega.  Arvutamisoskuselt  on  aga  poisid  tüdrukutest 
üldiselt  üle,  nad  on  matemaatilise  mõtlemise  ülesannetes  kindlalt  paremad.  Poisid  vajavad 
8 
 
 
tunnis  rohkem  tähelepanu,  aktivseid  tegevusi  ja  omavahelist  suhtlemist,  neil  on  vaja  rohkem 
aega  ja  ruumi.  Õpetamises  vajavad  poisid  rohkem  ülatusi  ja  see  peab  olema  igati  huvitav,  sest 
nad  tüdinevad  kõigest  palju  rutem  kui  tüdrukud.  Poistel  on  rohkem  probleeme 
keskendumisega,  nad  on  hajameelsemad  ja  ei  pane  sageli  räägitud   juttu   tähele,  seega  on 
tüdrukud  tunnis  kergemini   juhitavad ,  sest  neil  on  kergem  täita  kehtestatud  reegleid. 
Tütarlastega  töötamisel  mõjub  aga  hästi  meelelise  kogemuse  pakkumine  ja  sele   seostamine  
isiklike  suhete  ja  emotsioonidega  (Gurian,  Ballew  2004:  27).  Tüdrukud  on  usinamad  ja 
püüdlikumad,  nende  enesehinnang  sõltub  selest,  kui  hästi  nad  saavad  tundides  hakkama. 
Tüdrukute   väljalangevus   koolist  on  suhteliselt  väike,  poisid  moodustavad  selest  80%. 
Ainetundides  suudavad  tüdrukud  edukalt  tegeleda  ühel  ajal  mitme  asjaga,  poisid,  aga,  kui 
mõtlevad  tunnivälisele  probleemile,  sis  ei  näe  ega   kuule   nad  õpetajat  üldse.  Uuringud 
näitavad,  et õpiraskustega  tüdrukuid  on poistest  kaks kuni  vis  korda vähem. 
 
 
9 
 
 
8.  Kokkuvõte 
Inimese  funktsioneerimise  keskpunktiks  on  aju.  See  on  justkui  juhtimiskeskus,  milles 
toimub  kogu  inimkeha  süsteemi  juhtimine.  Aju  kaudu  antakse  töökäsklusi  ning  sinna  koguneb 
informatsioon  süsteemi  toimimise  ja välismaailma  reaktsioonide  vahel.    
Aju  elukestva  arengu   võtmeks   on  õppimine.  Teadlased  on  täheldanud,  et  meeste  ja  naiste  aju 
ehituses  ja  funktsioneerimises  leidub  erinevusi. 
Tõenäoliselt  tulevad  kahe  sugupoole 
psühholoogilised   eripärad  just  neist  bioloogilistest  iseärasustest.  Erinevustest  tingituna 
vajavad  poisid  tütarlastest  veidi  teistsugust  kohtlemist.  See  aga  ei  tähenda  ühe  eelistamist 
teisele.   
Poegade   õpetamisel  soovitatakse  kasutada  rohkelt  (füüsilist)  aktivsust  ning  pingutust 
nõudvaid  ülesandeid.  Õpihuvi  ja  –  motivatsiooni  soodustab  ka  teoreetiliste  teadmiste 
seostamine  igapäevaeluga.  Ni  poiste  kui  tüdrukute  puhul  jääb  õpetatu  kõige  paremini  meelde 
vahetu  füüsilise  kontakti  kaudu.  Olgu  seleks  sis  esemete  puudutamine,  teooriaga  seonduvate 
näitlike  õppevahendite  kasutamine  või  hoopiski  millegi  valmistamine.   
 
 
10 
 
 
9.  Kasutatud kirjandus 
 
•   http://www.lasteaed.net/uploads/t%c3%bcdrukute-ja-poiste-erinevused..pdf 
•   http://www.slideshare.net/snezhanna/poisid-ja-tdrukud-pivad-erinevalt 
•  Sinkkonen,  J. (2007). Kasvamine  poisina.  Tallinn:   varrak .  Preuschoff,  G. (2008). 
•  Tüdrukute  kasvamine.  Kirjastus:   ersen .  Biddulph,  S. (2008).  
•  Poiste   kasvatamine .  Kirjastus:  ersen.  Niiberg,  T. (2006). 
•  Meheks,  isaks  ja härrasmeheks.  Tartu:  AS  atlex .  Niberg,  T. (2008).  
•   Naiseks ,  emaks  ja daamiks.  Tartu:  AS atlex. 
•  Gurian,  Michael,  Arlette  C.  Balew  2004.  Poisid  ja  tüdrukud  õpivad  erinevalt.  Tartu: 
El  Paradiso. 
•  Kikas, E. (2005). Õpilase  mõtlemise  areng  ja sele  soodustamine  koolis.  Ots, E. 
(Toim.). 
•  Üldoskused  – õpilase  areng  ja sele  soodustamine  koolis  ( lk 5 – 46). Tartu:  Tartu 
Ülikooli  Kirjastus. 
11