Ajaloo konspekt - Eesti 17 ja 18 sajandil (0)

Eesti 17 ja 18 sajandil

Eesti kuulus 17 saj Rootsi riigi koosseisu. Eesti kuulus 18 saj Vene riigi koosseisu ( peale Põhjasõda 1700-1721)
Haldusjaotus:

Eestimaa kubermang
Liivimaa kubermang
KESKUS
Põhja – Eesti
TALLINN
Lõuna-Eesti ja Põhja - Läti
RIIA
MAAKONNAD 17saj
Läänemaa, Harjumaa , Virumaa, Järvamaa
Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Saaremaa, Riia ja Võnnu mk
MAAKONNAD 18saj
Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa
Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Võrumaa, Viljandimaa , Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk

Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER.
Resideerub Tallinnas ja Riias.

• Kogub makse
  
• kontrollib sõjaväge
  
• esindab valitsejat
  

Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan

• Eestimaa
  
• Liivimaa rüütelkond
  
• Saaremaa
  

Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND
Rahvastik

• Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest
  
• 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000
  
• 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% )
  
• Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni
  
• Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile
  
• 17 ja 18 saj elasid Eestis:
  eestlased, sakslased , rootslased , venelased
  
• umbes 5% inimestest elas linnades
  

Talupojad 17 saj

• Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi – maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks
  
• 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse
  
• 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal
  
• 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused – viidi läbi reduktsioon
  
• Reduktsioon: eramõisate riigistamine
  

Reduktsiooni tulemusena:

• kasvasid järsult riigi tulud
  
• kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle (k.a. Eramõisate)
  
• halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted
  
• Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord
  

Talupojad 18 saj

• peale põhjasõja lõppu toimus restitutsioon – maad anti mõisnikele tagasi
  

1739 Roseni deklaratsioon :

Siinne talupoeg on pärisori ja mõisnik võib teda kohelda oma heaksarvamise järgi

Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule

Koormised ei ole talupoegadel seadusega piiratud

• Talupoegadel oli õigus kohtulikule kaitsele
  
• Talupoegadel ei kuulunud ka 18 sajandi lõpuni nekrutikohustuse alla, st. Ei võetud sõjaväkke
  
• 1765 a. Andis Liivimaa kindralkuberner Browne välja talurahvaseadus (nn positiivsed määrused)
  

Talupoegade müük väljapoole kubermangu piiri keelustati

Talupoeg sai õiguse vallasvarale

Mõisakoormised tuli nomineerida

Seati sisse koolikohustus
1783 asehalduskond:

Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks

Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi