Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kuritegevus kadus. Neg: hakati esitaa sotsiaalseid nõudmisi; liikumine väljus usulistest raamidest6)1804.A talurahvaseadused.Mis olid seaduste vastuvõtm põhjused?Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub.7.Too välja 5 olulist momenti seaduste sisust. Teokoormiste norm, Kodukari õiguse piiramine;Talude pärandatav kasutamisõigus;Õigus omada vallasvara;Vallakohtute loomine.8.Mis olid seaduste vastuvõtmise tagajärjed?Talupojad ei vabanenud mõisnike alt- pärisorjad;Tp said talusid edasi pärandada; Teokoormiste fikseerimina muutis tp. Elu kohati kergemaks9.Mis olid pärisorjuse kaotamise põhjused?see takistas majanduse arengut-töö mõisapõllul ei olnud enam nii tulus;Kriis mõisamajanduses-kulud olid suuremad kui tulud;Aleksander I tahtis tp
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust
orjad(sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest lahti ostetud. 15 saj kaovad) Teokohustus- algul talgutesarnane töö, hiljem iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise; Talupojad=Pärisorjus- maa kuulus sakslastele; teoorjus(abitegu, korvaline tegu); rahamaksud(maksud põllumajandus saadustest); sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine
reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik made hindamine ja kaardistamine, mida tegid adramaarevisjonid.politseilisi ülesandeid hakkasid riigi määratud ametnikud- kresifoogtid. 1696 kehtestati Liivimaal majandusreglement, millega: ei tohtinud suurendada talupoegade koormisi, ei tohtind talupoega väljatõsta ja maad mõisastada, tuli aboteo üle arvestust pidada, piirati kodukari õigust kuni kolme paari vitsteni, anti talupojale õigus esitada kaebusi. 1695-1697 Suur nälg, suri 20% elanikest, puihkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Vilja vedu rootsi ja soome suurenes, mis näitas et rootsi võim oli võõrvõim , mis käsitas baltikumi kui rootsi riigi viljaaita. 1739 aastast pärineb Liivimaa maanõuniku parun Roseni seletuskiri Vene ,monarhile talupoegade õiguste kohta Baltikumis, mis on tuntud kui Roseni deklaratsioon
paremini töötada. Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi esimesel poolel kaotatigi. Talurahvareformide ajastu 1802 võetakse vastu esimene talurahvaseadus ("Iggaüks...") Talupojad saavad õiguse omada vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud. 1804 määratakse kindlaks Eesti ja Läti talupoegade koormised. Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819. Talupoeg polnud enam mõisniku omand ta oli nüüd talurahvaseisuses. Vabastatud talupoeg sai perekonnanime Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja tasuma selle eest teorendiga.
riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata. Seega võib öelda, et kasulik oli Rootsi aeg kroonumõisate talupoegadele, kuid erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei paranenud. Aadlike jaoks muutus elu Rootsi ajal märgatavalt. Algselt proovis Rootsi allutada aadlikke
luterlusse pöörata, mis omakoda tähendas palju uute sõnade tuletamist ja loomist. 1637. Aastal ilmus Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. Jõudis kätte aeg, kui Rootsi tahtis ka Saaremaad enda valdusesse, see saavutati Rootsi-Taani sõja käigus, mille lõppedes loovutas Taani Brömsebro rahu käigus oma valdused ning algas Rootsi aeg. Fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus, talupoeg vabastati mõisniku kohtumõistmise alt, aga endiselt kehtis kodukari õigus (arrest või ihunuhtlus) ning pärisorje ei tohtinud ei osta, müüa ega vahetada. Rootsi riik pärisorjust ei kaotanud, sest ei tahetud minna tülli kohalike mõisnikega. Venemaa nägi võimalust laiasid Eesti alasid endale saada ning ründas Tartut ja Ida-Eestit sõjaga, mille aga jällegi lõpetas seekord Kärde rahu (1661). Nüüd asus troonile noor Rootsi kuningas Karl XI. Arenes ajakirjandus, Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht, 1655 otsustas Eestimaa vaimulike
4. Mõisnike omavoli piirati ja talupoegade õigusi ja kohustusi reguleeriti 1802. aasta ja 1804. aasta talurahvaseadustega 5. Vene keskvalitsus käis rüütlitele peale, et nad leevendaksid talupoegade olukorda 6. Liberaalsed mõisnikud olid pärisorjuse kaotamise poolt 7. Talurahva seas oli pidevalt rahutusi ja nende haridustase oli tõusnud 1802. aastal kinnitati Eestimaa talurahvaregulatsioon ,,Iggaüks", millega mõisnikud kitsendasid veidi oma õigusi. Talupoegade koormiste määra ja kodukari piire aga ei täpsustatud. Sellepärast koostasid rüütelkonnad 1804. aastal nii Eesti- kui Liivimaal uued talurahvaseadused. Nendega määrati kindlaks talude kohustused oma mõisate ees. Naturaalandamid vähenesid, kuid mõnel pool kasvas teopäevade arv. 1804.-1805. aastal olid Eesti ja Liivimaal talupojarahutused (nt Kose-Uuemõisas), sest talupojad ei saanud vakuraamatutest aru ja arvasid, et mõisnikud kiusavad neid ilma loata.
sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka Liivimaa majandusreglement, mis kehtis ainult kronumõisatele. Nimelt piirati kodukari õigust, keelati talupoegade võõrandamine, peremeeste karistamise õigust. Lisaks viidi majanduskohustused kooskõlla reaalusega, talude pärimisõigus kehetstati ja kõigil oli õigus kaevata mõisnike peale. Kui 1680. aastal tuli troonile Karl XI, kes sai päranduseks tühja riigikassa, alustas reduktsiooniga ehk erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisega, siis hakkas tasapisi kogu valitsemiskord muutuma absolutistlikuks. Tol ajal anti talupoegadele õigusi juurde, kuid
eratalupojad ehk pärisorised talupojad.Nemad sõltusid täielikult mõisnikest,kelle heaks tegid teotööd ja tasusid mitmesuguseid rahalisi makse ning naturaalandameid.Riigitalupoegade olukord oli mõnevõrra kergem,kuna neil tuli täita üksnes kindlaksmääratud riiklike koormisi. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel,et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud.1804.a. määrati kindlaks talupoegade koormised.Piirati mõisnike kodukari õigusi.1816a. Eestimaal said talupojad vabaks ,1817a. Kuramaal said talupojad vabaks ja 1819.a.said Liivimaal talupojad vabaks.Maa jäi mõisniku omaks,talupoeg pidi maad rentima, nad said endale perekonnanimed. 5.Vastavalt seadusele võeti vastu Eestimaal 1816.,Kuramaal1817.ja Liivimaal 1819.aastal.Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse.Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks
· 1765 Igasse kihelkonda rajati kool · 1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) · 1797 Esimest korda kasutati hobuajamiga käitatavat viljapeksumasinat · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · 1802 I talurahvaseadus · 1804 II talurahvaseadus · 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal · 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal · 1849 avaldati uued talurahvaseadused · 1856 Mõisnikel keelati kodukari õigus · 1857 Perno Postimees loomine I Eesti keelne ajaleht · 1863 Passiseadus, mis lubas talupoegadel riigi piires rännata · 1865 Asutatakse laulu ja mänguseltsid Tartus ja Tallinnas · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1878 Sakala lehe asustamine Isikud 1. Karl XI Rootsi kuningas 1660 1697, alustas 1680 maade tagastamist riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2
5. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765.aastal esitas Browne Liivimaa Maapäevale Katariina II käsul nõude parandada talupoegade olukorda. Ettepanekuid hakati nimetama positiivseteks määrusteks: Talupoeg sai õiguse vallasvarale. Määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir. Talupoeg võis kaevata mõisniku peale, kui too rikub määrusi. Määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18.sajand oli tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teadmiste tähtsust ning astusid välja pärisorjuse vastu. Eesti- ja Liivimaal hakkasid esimesena nõudma talupoegade olukorra parandamist balti-saksa haritlased. Nad püüdsid tegeleda talurahva valgustamisega (nt toetati rahvahariduse edendamist; jutlustel anti talupoegadele kasulikke näpunäiteid)
TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus ? Talupojad olid pä risorjad , suurenes teotöö koorem . Mõisnikul oli kodukari õ igus. Pärisorjus sätestati, kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal. 7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu? Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea).
ja viis ellu taganemisplaani, säilitades vene armee võistlusvõime. Paljud süüdistasid teda kui võõramaalast ja nõudsid ta lahkumist. · Talurahvaseadused 19. sajandil (1802/1804; 1816/1819; 1849/1656/1865) 1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m: · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga · vallakohtud · teokoormiste fikseerimine L/m: · vallasvara pärandatav õigus · talude pärandatav õigus · teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks
Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida.
Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal Liivimaa majandusreglemendis. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati. Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus. fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ka õigus kaevata rentniku peale. Eelnev käib üksnes kroonumõisate kohta. Eramõisad jäid samaks. Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon. Talurahva peamised protestivormid olid ülestõusud, väljarändamine, usuvahetus, palvekirjad ja hernhuutlus
pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud; 10% aadlikud LINNAD 17. - 18. SAJANDIL - linnade olukord 17. - 18. sajandil Väiksemad linnad mõisnike kätte;
Talurahvaõiguse kodifikatsioon- Ordu või eesti talurahva õigus; Saare- Lääne talurahvaõigus. Õigus, mis oli talurahva vahel, vanad tavad, suulises vormis. Kriminaalõigus oli reguleeritud talurahvaõigusega, mis oli kirjalik. Tähtsaks kujunes Sachsen-Spiegal, mis on kohaliku Sachseni õiguse mitteametlik ülestähendus. Koosnes kahest osast- maaõigusest ja lääniõigusest Peale Jüriöö ülestõusu (1343) eestlaste olukord halvenes. Tekkis kodukari- mõisnike distsiplinaarõigus talupoegade üle. Võisid peksta talupoegi. 4. Liivimaa maapäev Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani.Maapäeva kui institutsiooni täpset algusaega on raske paika panna, sest Liivimaa maaisandate, nende vasallide ja linnade kogunemisi oli olnud juba vähemalt alates 14. sajandi algusest. Liivimaa hansalinnad korraldasid alates 14
1804 Liivimaa kubermang arvestatud suurusi, müük ja tekkisid rahutused, talupojad 1805 Eestimaa kubermang vahetus keelustati (maast ei soovisid ikka vaba maad saanud lahutada), kodukari õigus parandati, vallakohus Talupoeg sai pärisorjusest Talupoeg ei saanud jätkuvalt vabaks, isiklik vabadus, maad, pidi renti maksma, 1819 Liivimaa kubermang LIIKUMISVABADUS oli piiratud, pettumus oli nii suur, et 1816 Eestimaa kubermang ei võinud minna linna ega teise väljaastumisigi ei toimunud,
3) Talupoeg peab üleval mõisnikku. 3) Mõisnik peab üleval talupoega. 5. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena: a) talupoeg sai õiguse vallasvarale; b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir; c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast.
Maailmas hakati pärisorjust kritiseerima, seda peeti barbaarseks, ebainimlikuks ja majanduslikult kahjulikuks keskaegseks kombeks. Venemaa oli 19. sajandil üks viimaseid riike, kus pärisorjus kehtis ning riiki naeruvääristati seepärast. 3. Aleksander I ning talurahvaseadused Eestis 1802 ,,Iggaüks" seadused, 1804. Aasta seadused mis oli erinevate seaduste sisu ja eesmärk? 1802 seadused: Mõisnikud kitsendasid oma õigusi, aga koormiste määra ja kodukari piire ei täpsustatud 1804 seadused: Määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees 4. Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest 1816 (Eestimaa) ja 1819 (Liivimaa). Aleksander I kinnitas talupoegade vabastamise põhimõtted, talupojad pidid saama vabaks järgmise 14 aasta jooksul. 5. Millised muutused kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? Millised olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid.
poliitilised privileegid Majandus · oluliseks sai teraviljakaubandus · peamiselt veeti Venemaale viina, samuti viidi sinna härgi · väljaveos olulised vili, metsamaterjal, lina; sisseveos olulised sool, tubakas, ka lukskaubad · 1734 Räpina paberivabrik · hakkasid tekkima manufaktuurid · 1739 Roseni deklaratsioon · talupoeg pärisori · mõisnik võis pärandada, vahetada, müüa · piiramatu kodukariõigus · maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisas tööd ASEHALDUSKORD 1762 võimule Katariina II impeeriumi ääremaade senised privileegid tuleb kaotada ja allutada ühesugusele keisrivõimule. · 1764 ringsõit Eestis · 1765 George Browne positiivsed määrused: · talupoja õigus vallasvarale · koormiste ülejäägi vaba turustamise õigus · piirid mõisakoormistele · talupojal õigus mõisniku peale kaevata
Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus. Liivimaa majandusreglement kehtestati 1696.a. Seoses reduktsiooniga määratleti talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement. Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks, sai pagemine.
2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)? Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu (va põhilised tööriistad, tööloomad, lehmad ja viljaseeme) · Koormused määrasid mõisnikud- lubati kehtestada kindlad koormised aga mitte ületada kehtivaid · keelati talupoegade avalik müük · piirati kodukari ülemmäära 3. Milliseid maakorraldustöid tehti Eestis 18 saj vene impeeriumi võimu all olles ja milline oli sellel ajal maamõõdu asutuste süsteem Venemaal? Venemaa maamõõdu asutuste süsteem: · 1765. a Senati Maamõõduekspeditsioon/ 1794. a nimetati see Senati Maamõõdudeparteimanguks- maamõõdutööde üldjuhtimine · Maamõõdukantselei- tegelike maamõõdutööde juhtimine ja teostamine · Loodi ametid: kubermangu maamõõtja (igas kuberm
60 000 Eesti talupoega läks usuvahetuse ajal keisri usku. 1849 anti Liivimaal ja 1856 Eestimaal uus talurahva seadus. · Talumeestel avanes võimalus talusid päriseks osta ja kuni selleni neid rentida. · Mindi üle raharendile. · Päriseks ostmisega kaasnes krunti ajamine. 1858 oli Mahtrasse oli kokku tulnud tuhatkond talumeest, kes hakkasid mõisateole vastu. 1860 olles saanud isiklikult vabaks, said talupojad loa Vene riigipiires liikuda. 1865 kaotati täielikult kodukari õigus. See oli õigus karistada talupoega ilma kohtuta. 19. sajandi lõpuks esimesed eesti soost mõisnikud. 1840 aastatel toodi Eestimaale kartul. 1870 esitati Narva Tallinn Paldiski raudtee. Ärkamisaeg Taustast · 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel, algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. · Pärisorjuse kaotamine 1816 ja 1819. aasta seadustega.
Pilet nr 9 Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjumine 17. sajandi algul lõpetas edutult ka Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaissega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule lubab rääkida talupoeagade pärisorjustamisest. Mõisnikel oli kodukariõigus õigus talupoega füüsiliselt karistada. Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6 kogu
■ Põltsamaa portselan, peeglid. ● Asehalduskord: ○ 1762. aastal Katariina II; ■ 1764. aastal ringsõit Eestis; ■ 1765. aastal Liivimaal Briwne nn positiivsed määrused: ● õigus vallasrahvale; ● ülejäägi vaba turustamine; ● piirid mõisakoormistele; ● kodukari (peksukaristuse) piiramine; ● õigus mõisniku peale kaevata. ○ 1783. aasta asehalduskord: ■ 1783. aastal Paldiski, Viljandi ja Võru (1784) maakond; ■ mõlema kubermangu ette ühine asehaldur, raed ja rüütelkonnad laiali; ■ pearahamaks, hingeloendid (rahvaloendus); ● 1784. aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur:
-14.saj. Koosnes 3-st raamatust: eraõigus, kriminaalõigus, lääniõigus. Lääniõiguse kodifikatsioon- ``Valdemar Eriku lääniõigus``. 2) Talurahvaõiguse kodifikatsioon omavahelisi suhteid reguleeris suuline tavaõigus aga talupoja ja teise seisusesse kuuluva isiku vahelisi suhteid reg. kirjalik talurahvaõigus ( Eesti või Ordu Talurahvaõigus; Saare- Lääne Talurahvaõigus). Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline). ERAÕIGUS: a) Perekonnaõigus keskajal- riigi tekkega suur roll kirikul, kes võttis abielude sõlmimise oma kätte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik võttis nende hoolitsemise enda kanda. b) Pärimisõigus lääniõiguse alusel ei saanud vasall esiti pärandada, vara kuulus maahärrale. 13.saj. keskel olukord muutus, tekkis pärandamise võimalus. Tava järgi võis talupoeg
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
* 1765 võttis kindral kuberner Browne Maapäeval, Katariina II ettepanekul, hääletusele uue patenti, eesmärgiga talupoegade olukorda parandada. -) Maapäev polnud selle poolt, et Katariina II sekkuks talurahva ja maaomanike vahelistesse suhetesse, kuid Browne võttis selle siiski vastu. -) Seda seadust tuntakse kui positiivsed määrused või Browne patent. *) Talupojal oli selle järgi õigus vallasvarale. *) Mõisakoormistele seati ülempiirid. *) Mõisniku kodukariõigust piirati kolmekümne vitsahoobini. *) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata. -) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda. * Asehalduskord kestis 1783-96. -) Asehalduse ajal toimusid osad haldusmuutused *) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat. *) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast
8. sajandil kolm päeva nädalas. 1284 aastal Eestis üks kord nädalas. Koloon ei tohtinud mujale minna, ei tohinud mujalt naist võtta, ilma maaomaniku loata (võis lahutada, järeltulijad jagati võrdselt), nõuda kolooni tagasi. 30 aastane aegumistähtaeg. Juba 5. sajani lõpus Anastaciuse seaduse järgi. Kui keegi vaba võtab kolooni koha, siis 30 aasta pärast on sunnismaine koloon. Sama käis ka vastupidi, nii sai nt teise maavaldaja alla minna. Maavaldajal õigus sunniks, meie jaoks kodukari õigus. Koloonidel olnud mõningane kaebeõigus, kui ebaausalt koheldud, nt rohkem renti võetud. Ei tohtinud maast lahutada, eraldada kolooni maast, koos kolooniga pidi müüma. Maavaldaja ei tohi pereliikmeid lahutada, nt poolt peret mujale elama panna- Teooriad: Koloonid orjad, kes said väikse talupidamise peculiumi raames. Teine, et kolonaat polnud Rooma tekkega, vaid sisse imporditud. Kolmandaks, et koloonid sõjavangid ja barbarid (rahvaste ränne), said Rooma väikekodanikuks. Kõik
keskel; ei julgetud makse koguda. Pilet nr.8 Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjumine 17. sajandi algul lõpetas edutult ka Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaissega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule lubab rääkida talupoeagade pärisorjustamisest. Mõisnikel oli kodukariõigus õigus talupoega füüsiliselt karistada. Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6
mõisnikule Mõisnik võis talupoega osta, müüa, vahetada, kinkida, pärandada Talupoja varandus kuulus mõisnikule Mõisnik võis piiramatult määrata koormisi Talupoja karistamine on mõisniku, mitte riigi asi George Brown 1765 a positiivsed määrused: + Talupoeg sai õiguse vallasvarale + Mõisakoormised täitnud talu võis ülejäägi vabalt turustada + Piirati kodukari õigust mõisnik ei tohtinud ihunuhtlust üle 30 kepihoobi määrata Kaubandus + Välja: vili, puit, lina, kanep + sissE: sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad Tööstus + Viinaköögid, saeveskid (vaseveskid kaovad, telliselöövid, lubjaahjud + 1743.aastal Räpina paberivabrik vanim praegu töötav vabrik, kasutab vanapaberit, kaltsupaber
· Keelati koormiste tõstmine. · Piirati talupoegade müüki. · Koormised täitnud talupojalt ei võinud talu ära võtta. · Hästi majandav talupoeg sai õiguse talu edasi pärandada. Sarnane sedus võeti vastu liivimaal 1804a. Erinevused: · keelati talupoega müük. · Keelati taluperemeeste karistamine · Igale talule määrati kindlad koormised vastavalt võimekusele mis kirjutati vaku raamatusse. · Mõisnike kodukari õigust piirati. 2 aresti kuni 15 kepi hoopi. · Talupojad jäid pärisorjadeks kuid mõisnike omavoli vähenes. Need seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Rahvas ootas enamat ja mõisnikud pidasid neid liiga piiravaks. Järgnesid talurahva rahutused, mis suruti maha sõjaväe poolt. Keiser jätkas aadlile surve avaldamist. Järgmised talurahvas seadused võeti vastu eestimaal 1816 ja liivimaal 1819a. Pärisorjus kaotati. ! kuid....
talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele. Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu) 1816 EESTIS/1817 KURAMAAL /1819 LIIVIMAAL : Kaotati pärisorjus. Maa läks koguulatuses mõisnike kätte. 20 Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks). Kehtestati kubermangu elanike arv (et talupojad ei hakkaks oma kodukohtadest, kus olid halvad elamis tingimused, välja rändama).
Samad seisukohad olid ka Eestimaa ülemkohtu vastuses. Seega võttis keskvalitsus talupoegadelt ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu. Agraarsuhete reformimise katsed 18.sajandil. Olukord paranes mõnevõrra Katariina II võimuloleku ajal. Katariina II ülesandel nõudis Liivimaa maapäev 1765. aastal, et talupoegade olukorda tuleb parandada, anda neile õigus muretseda endale vallasvara. Samuti nähti ette viia koormised kooskõlla talusuurusega, piirata kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni põhimõtetele, lükkas need ettepanekud tagasi, kuid tänu ähvardustele kuberneri poolt töötas maapäev välja oma ettepanekud. Seal märgiti, et kui talupoeg ei ole mõisnikule võlgu, võib ta vabalt käsutada oma vallasvara. Sellest tuli eraldada nn. raudvara, mis kuulus talu juurde. Viimase hulka loeti talu põhilised tööriistad ja tööloomad (hobused, lehmad) ning viljaseeme.
aasta positiivsed määrused, mis puudutasid ainult Liivimaad. Kindralkuberner George Browne hakkas Katariina II korraldusel sekkuma Liivimaa talurahva olukorra reguleerimisse. 1765. a algas Liivimaal maapäev, kus Kindralkuberner nõudis talurahva olukorra parandamist: Nõudis, et talupojal peab olema omandiõigus vallasvara üle (Kõik, mis talupoeg on ise endale saanud). Mõisnik ei tohtinud määrata talupojale surmanuhtlust. Kindlat mõisakoormised. Mõisnike kodukari õiguse piiramine (KARISTAMINE). Pearaharahutused: Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust. 9) Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil:
Selle kaugem eesmärk oli tõestada, et vaba talupoja töö on palju efektiivsem kui pärisorja töö. Kõik see projekt jäi aga kahjuks vaid paberile. Kindralkuberner Georg Brown- koostöös Katariina II planeeris Liivmaa talurahva olukorra paranemist. Talupoeg sai sõnaselgelt õiguse omada vallasvara, küll aga oli see vaid siis, kui kõik koormised olid õiendatud ja talupoeg polnud völgu. Samuti keelati koormiste tõstmine. Määrati ka kindlaks mõisnike õigus kodukari osas (ihunuhtlus). Selle akti tegelik ellurakendamine jäi siiski iga mõisniku enda teha ja igal pool need kindlasti ei rakendunud. Samuti ei puudutand see kuidagi Eestimaad. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. 9. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18. sajandil. Kaugkaubandus. Maakaubandus. Käsitöö ja tööndus
· Mõisnik võis talupoega osta, müüa, vahetada, kinkida, pärandada · Talupoja varandus kuulus mõisnikule · Mõisnik võis piiramatult määrata koormisi · Talupoja karistamine on mõisniku, mitte riigi asi Sellises olukorras üritasid talupojad sageli põgeneda (Venemaale, Rootsi) Mõneti parandasid talurahva olukorda George BROWNE 1765 a positiivsed määrused: · Talupoeg sai õiguse vallasvarale · Mõisakoormised täitnud talu võis ülejäägi vabalt turustada · Piirati kodukari õigust mõisnik ei tohtinud ihunuhtlust üle 30 kepihoobi määrata ASEHALDUSKORD 1783-1796 Aastail 1762-1796 oli Vene troonil Katariina II, kes muuhulgas taotles vene impeeriumi piirialade eriõiguste kaotamist. Peale pikki vaidlusi kohalike baltisakslastega hakkas uus kord 1783 aastal kehtima: · Tekkisid Viljandi ja Võru maakonnad · Linnaõigused said Võru ja Paldiski (kokku oli nüüd Eestis 12 linna) · Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur
vabade linlastena (Kui talupoeg jättis oma peremaha või tal olid võlad siis ta polnud vaba linlane). Õiguslik areng - Maad läänistati koos inimeste ja nende maksudega. Teokohustuse määramine oli juba vabadusi piiravaks kohustuseks. Talupoja sõltuvus isandast tulenes ka sellest, et ta oli isanda kohtuvõimu all. Juba 13.-14. sajandil läänistati maad välja koos kohtuvõimuga talupoegade üle. Isandale kuulusid ka korrakaitsevõim ja kodukari. Külakogukond- Küla kui haldusüksus, kus vallutuseelselt eesotsas oli külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid olid lähedased. Lisaks olid ametimehed nagu Kubjas - Kelle ülesandeks oli kümnise kogumine ja vastuvõtmine, politseivõim. Kilter - Töölesundija ja töö ülevaataja mõisas. Hirsnik - Talupojast kohaliku kohtu liige, keda määras mõisnik või talupoegade kogukond. Lõppotsuse langetas mõisnik. Adramaa- 13
Sillakohtutele tuleb tugevam riigivõimukandjatepoolne järelevalve. Koormised tuli ka normeerida 1. augustiks. Eramõisate omanikud pidid teatama viimati toimunud maapäeva (1765) seisuga, millised koormised olid talupoegadel olnud. Midagi täiendavat juurde kirjutada ei tohtinud. Kõige kibedamatel tööaegadel ei tohi talupoegi ülemäära oma talu töödest eemale tuua (külvi- ja lõikusaeg). Üheks oluliseks nüansiks oli ka kodukari e ihunuhtluse andmise reguleerimine. Pannakse paika ihunuhtluse ülemmäärad, millest enamat ei tohtinud rakendada. Siia alla kuulus ka talupoegade üldised karistused. Talupoega võidi vangistada 24 tunniks (v.a siis, kui tegemist oli ilmselge süüteoga, mida niikuinii oleks karistatud). Puudutati ka talupoegade koolikohustust. Positiivsete määruste kohta võib öelda, et oma ajas olid nad üpriski positiivsed.
Iseloomulik Wildele oli humanistlik mõtteviis, kaastunne pärisorjuses vaevleva talurahva suhtes, soov teda vaimuvalguse läbi aidata. Kuid teisalt näeme Wildet ka pärisorjuse kriitikuna: pärisorjus takistab majanduse ja inimeste arengut, on vastuolus looduse seadustega, mis on inimesele kaasa andnud loomupärase vabadusiha. Vaja on reforme, mis muudaksid õiguslikke suhteid: talupoegadele tuleb garanteerida omandiõigus, kaotada kodukari, määrata kindlaks koormised. Talupojale tuleb anda maad, nii suureneb tema huvitatus tööst. Viinapahes süüdistas W mõisnikke. Arsti- ja ravimiteadusliku ajakirjana oli LÕ muide esimene omataoline tolleaegses Vene impeeriumis. Varasem ajakirjanik Eestis Gustav Adolph Oldekop 1755-1838 Sündis 21. novembril 1755 Haapsalus, õppis Tallinna toomkoolis ja hiljem Halle ülikoolis. 1780 omandas teoloogiakandidaadi kraadi. 1781-1820 oli pastoriks Põlvas, seejärel elas surmani (26
annaabi.ee 
