Vene ja Rootsi aeg
kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade
omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra
järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu
võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest:
mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud
koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa
tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis
omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla
täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi
säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele.