Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pietas" - 17 õppematerjali

pietas ehk pieteeditunne märgistas kohustust olla jumalakartlik – austada esivanemaid, isade õpetust, traditsioone.
thumbnail
4
docx

Vene ja Rootsi aeg

saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rootsi aeg Eestis. Usk ja kirik. Vaimuilm

(Selle poolest erineb Eesti huvitaval kombel Lääne-Euroopast, kus nõidumine oli valdavalt naiste "ala"). Eesti nõia kuritegu seisnes enamasti kaasinimeste kahjustamises nõidumise läbi, kõige sagedamini mürgitamisega nõiutud õlu abil. Väidetavate nõiduseohvrite hulgas oli ka kõrgemat päritolu inimesi. Järk-järgult levis Saksamaalt Eesti- ja Liivimaale 17. sajandi lõpul kujunenud luterlik usuvool pietism (lad. pietas `vagadus'), mis taotles usu sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutatava isikliku usuelamuse kaudu. Luterlik Rootsi riik püüdis pietismi levikut kõigiti takistada, näiteks vallandades ametist ja saates maalt välja uue vooluga kaasaläinud pastoreid ja ülikooli professoreid. Rootsi alamatel keelati õppimaasumine pietismi tähtsama keskuse Halle ülikoolis. Usuliikumise levikule piiri panna Rootsi võimudel...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antonio Vivaldi elulugu

Veronas mängiti tema tamerlanot ja Ladelaide(1735),Firenzes ooperit Ginevra,Principessa di Scosia. Ent järgmisel aastal just Ferra karnevali ettevalmistuste haripunktis. 1737.aasta 16.Novemril keelati tal esineda resideeriva paavsti nuntsius tal kardinalil Rufol nimel keelati siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike kui ka linnarahva ees. Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi kuurvürtsi Friedrich Criistiani Veneetsias viibimisega.Talle esineti 1740.aastal 21.Märtsil Vivaldi kontserte paljudele instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka suhteid parandada pieta juhtkonnaga. Itaalias old ka tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid Põhjustasid seda et Vivaldi jäi tahaplaanile. 1740.aasta lõpupoole lahkus Vivaldi lõplikult pietast.Ta lahkus 62- aastaselt lõplikult Veneetsiast kaugemale ,et saada tunnustust mujalt....

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustus Saksamaal

Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas ­ vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727)­ mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib...

Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Talurahva Usuelu 18. sajandil

sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool ­ pietism (ladina pietas ­ vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Suuremad muutused olid aga veel ees ja leidsid aset 19. sajandil (Vahtre, 2000). Pietismi levik Baltikumis Oma olemasolu esimese sajandi vältel püsis luteri usk suhteliselt kindlates raamides. Pietismi näol oli tegemist esimese katsega murda 17. sajandi keskpaigani kestnud ususõdades luteri kirikule peale surutud konservatiivsust, ja elavdada usuelu. Nimetus pietism tuleb ladinakeelsest sõnast pietas ­ vagadus, mistõttu eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka vastet vagadusliikumine (Laur, 2003) . 7 Pietismi teoloogiliseks eripäraks oli kriitiline suhtumine 1580. aastal ortodoksse luterluse aluseks saanud Konkordiraamatus sisalduvatesse Martin Lutheri usutunnistuslikesse kirjadesse. Kuna Luther ise luges Piiblit usu küllaldaseks aluseks, tunnistasid ka pietistid Lutheri kirju vaid niivõrd, kuivõrd olid need seotud Piibli endaga...

Eesti rahvakultuur
82 allalaadimist
thumbnail
9
docx

EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL

Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27). Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis. Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli 1 Pietism (ladina kl pietas ­ vagadus) ­ Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010). seas...

Eesti rahvakultuur
69 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu: eesti 18. sajandil

· klassitsistlik Tartu ehitati üles nullist, peale seda, kui venelased taganedes, kartes Karl XII tagasi naasmist kõik maha lõhkusid. · Pietism - Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Paljud koguduse olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või Põhjasõjas hävinud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool ­ pietism (ladina pietas ­ vagadus). Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. 1720-30-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Oma...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Antonio Vivaldi

Ennt järgmisel aastal oli just Ferra karnevali ettevalmistusteharipunk 1737. aasta 16. novembril keelati tal esineda resideeriva paavsti nu keelati tal siseneda Ferrarasse. See häbistas teda väga vaimulike ja k Vivaldi viimane muusika esitamine oli pietas seotud Saksi ku Veneetsias viibimisega. Talle esineti 1740. aastal 21. märtsil Vi instrumentidel. Kuid see ei suutnud ikka parandada suhteid pieta tekkimas uued kuulsad heliloojad ja ka tihedad reisid põhjustasid sed Surm vaesuses 1740. aasta lõpu poole lahkus Vivaldi lõplikult pietast. Ta lahkus 62-aastaselt lõplikult...

Muusika
53 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

Cloaca Maxima kõige tuntum. On tehtud kindlaks et algselt oli lihtsalt lahtine kraav. See oli vähemalt 3nda saj eKr. Tegelikult on rajatud norm kanalisatsioon alles Augustuse ajal. Paljudes kvartalites ei olnud kanalisatsiooni. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal- cloaca maxima. Sajandite jooksul arenes sellest maaalune kanalisatsioonisüsteem. Moraal ja religioon 1) Rooma ideaal: virtus, pietas , fides Peamised moraaliväärtuseed. Esimene neist oli virtus, mis tähendab võimet käituda inimesena, seaduste ja aureeglite kohaselt. Seda iseloomustab julgus ja see koosneb võimest ära tunda õiget, kasulikku, ausat, seda, mis on hea või halb. Järgmine tähtis voorus oli pietas, mis tähendab võimet meeles pidada austavat kohustust olla inimlik oma isamaa ja perekonna vastu. Pietas nõuab ka fidese olemasolu, see tähendab...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Erkki-Sven Tüür

TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad j...

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

Rüütelkonnal ei olnud koolide vastu enam mingeid kohustusi. Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. (Andressen 2003, lk. 66) 2.1. Pietistlik õpetus ja kasvatus Lääne-Euroopas hakkas sel ajal levima pietism (ld. Pietas – vagadus), mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu Euroopas sai tuntuks sealne professor August Hermann Francke (1663-1727) ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. (Andressen 2003, lk. 66) 18. sajandi algul hoogsalt arenema hakanud usuvool tõi Hallest kaasa Francke pedagoogilised ideed. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinate kasvatamine...

Haridus eesti kultuuris
13 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Rooma tsivilisatsioon

See kiht koosnes inimestest, kes: tahavad teha karjääri; ärimehed, keda patroon võib toetada oma võimuga; vaesed: poeedid, filosoofid, kelle ainuke sissetulek oli patrooni almus(милостыня); neile oleks olnud alandav töötada nagu lihtrahvas; need, kes lootsid saada rikka lastetu vanamehe pärijaiks; inimesed, kes vajasid muudel põhjustel eestkostjat. Moraal ja religioon 1) Rooma ideaal: virtus, pietas , fides Rooma ideaaliks on virtus, pietas, fides : distsipliin, respekt ja ustavus oma kohustustele. See „kolmainsus” domineerib kõikide elu aspektide üle. Virtus (võime olla mees) jääb ideaaliks Rooma riigi eksisteerimise lõpuni. Pietas tähendas riituste(обряды) järgimist ja inimeste vaheliste suhete säilitamist. mingit halba tegu, halba ennet, kuritegu heastada püüdma...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...

Vana-Rooma
19 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Antonio Vivaldi ja Johann Sebastian Bach

Nüüd pühendab ta ainult muusikale, kuid kirikupoolsete repressioonide kartus jäi. 1716 omistab Ospedale della Pieta koolile Maestro de Concerti tiitli. Selleta vaatamata eemaldati ta uuesti koolitööst. Edasi viis tee kolmeks aastaks Mantuasse. Sealt edasi Veneetsiasse tagasi Ospedalesse, kus jätkas vanas koolis. Vahepealsed aastad, olid täidetud aktiivse kontsert tegevusega. 1725, reisis Hollandisse ja seejärel Viini. 1730 taas, Ospedale della Pietas , kus proovib viimast korda kätt. Siin oli aastatega palju muutunud, samas vaenulikkus tema suhtes veelgi süvenenud. Valitseb täielik lootusetus. 1741 otsustas tagasipöödrumalt naaseda Viini. Jõudnud kohale, haigestub verisesse kõhugrippi, mis ta juba kuu aja peale hauda viis. Ta maetakse samal päeval kui suri. Ära saatjate hulgas olid linnaametnikud, maeti linnarahadega. Looming: Et Vivaldi oli erakodselt töökas, on ka tema looming väga arvukas ja värvikas/mitmekesine...

Muusikaajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun