kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus
"Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen
Perekond vabaneb pärisorjusest 1815. aastal Vabakirja sisu · Tasuks kauaaegse ustava teenistuse eest · Aidamees Johann Reinholdsohn on koos järeltulijatega kõigist pärisorjuse paelustest lahti · Poja liignimeks on fikseeritud Kreutzwald · Perekond võib endale elukohta valida · Alla kirjutatud Kaarli mõisas 26. aprillil 1815. a Rakveres 1815-1818 Rakvere kreiskool (rekonstruktsioon) Esimesed koolid - Rakvere 1815: 11-aastane, Rakvere elementaarkool 1817: Rakvere kreiskool õppekeeleks saksa keel õppemaks kulud õpikutele, korterile, kostile Pere ei jõua poega lõpuni koolitada Äriõpilane Tallinnas 1818 Tallinn, Joh. Hau guass 1820. aastaist Kreutzwald iseendast " ... Mind anti ühte Tallinna kaubamajasse õpilaseks (1818). Aasta pärast leidis minu peremees, et mul kaupmeheametiks põrmugi annet ei olevat (jumal õnnistagu tema äratundmist!) ja soovitas mu isal mõnda teist eluteed minu jaoks valida."
J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast. Haridus: Rakvere elementaarkool, kreiskool, Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat) Luulekogu "Viru lauliku laulud" Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. "Kalevipoeg." Algidee Friedrich Rober Faehlmann'ilt, eeskuju Elias Lönnroti "Kalevala'st"
Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
1816.a. Eestimaal Talurahvaseadus 1816.aastal kinnitas keiser Aleksander I seaduse, mis vabastas Eestimaa talupojad pärisorjusest. Seadus kohustas asutama iga 1000 elaniku kohta ühe eestikeelse vallakooli. 1830. a. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine Ilmub keisri käskkiri, mis sulgeb Tallinna vene õppekeelega kreiskooli ja avab selle baasil 1831.a. kaks elementaarkooli. 1837.a. Tartus avatakse eesti elementaarkool poeglastele. Kool jätkab järgmisel aastal segakoolina. Koolihariduse algus Kärdlas. Vabrikutööliste lastele hakatakse õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksakeelt. Kool on algselt mõeldud nii tüdrukutele kui ka poistele. Tööd alustas ka vabriku erakool. 1832.a. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine- Õpetajaid hakati välja koolitama 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks sai: edendada teadmisi eesti rahva
rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Põhikool. Neist suurem, Tapa gümnaasium, rajati 1919
eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid. Kui gümnaasium reorganiseeriti, läks elementaarkool triviaalkooli nime alla ülikooli alluvusse. Aastal 1638. kool suleti. Ametlike koolide kõrvale asutati mitmes linnas era- ehk kirjutuskoole, mille peamine ülesanne seisnes kirjutamisoskuse andmises. Juba aasta pärast Tartu gümnaasiumi avamist pöördus kindralkuberner Gustav II Adolfi poole palvega muuta vast avatud kool ülikooliks. 1632
väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk: koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue haridusseaduse ja koolikorralduse alused. Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt linnades Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (3) LINNADES elementaarkool – 2 aastat / madalam aste; maakonnalinnas maakonna e. kreiskool – 3 klassi; kubermangulinnas kubermangu gümnaasium – 3 klassi; õpperingkonnas ülikool. (Tartu Ülikool 1802) Avalike õppeasutuste vähesuse tõttu tegutsesid linnades ka eraõppeasutused. Kõik koolid olid ettenähtud eranditult ainult poeglastele. Tütarlastele asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kaheklassilised tütarlaste koolid Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (4)
Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus. Valitsemine linnavolikogu ja linnavalitsuse kätte, eesotsas linnapea. Valimistel varanduslik seisus. Vaimuelu 19. saj Haridus: Sisse seati 4astmeline ühtluskool: vallakool, kihelkonnakool, gümnaasium, ülikool Maal, elementaarkool linnas maal ja kihelkonnakool linnas Õpetajate ettevalmistamiseks: elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus, kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistus Valgas J.Cimze seminar. Tartu Ülikool: Taas avati 1802. aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E
W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre) · Maakohas - Vallakool ning sellele järgnes kihelkonnakool · Linnas - Algaste oli elementaarkool ning sellele järgnes kreiskool. · Gümnaasiumid tegutsesid Tartus ja Tallinnas ning olid ülikooliks ettevalmistamiseks · 1802. aastal avati taas Tartu Ülikool ning see oli Läänemere kubermangude kooliringkonna keskuseks. · Õpetajate koolitamiseks tehti Tartus seminar ning Valgas (Cimse seminar) Aleksandrikooli komitee tähtsus; Komitee loodi üle Eesti, et koguda raha eestikeelsete koolide rajamiseks. Oli esimene eestlaste suurorganisatsioon
Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, elementaarkool, gümnaasium ja ülikool linnas. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Koolisundlus oli 2 talve. Eestikeelne kirjasõna: · 1806 ,,Tarto Maarahwa Näddali-Leht" Otto Wilhelm Masing · 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen ja ka ,,Kalevipoja" esimene vihik Faehlmanni poolt (väljasureva eesti keele mälestuseks) · Kalendrid
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
tõekspidamistele, nt kõigil on võrdne võimalus haridust saada, et haridus on kohustuslik, et on ühisõpetamine poistele ja tüdrukutele jne. Fikseeriti ka usu ja poliitika osa hariduses, räägiti ka koolide haldussüsteemist. 1947 ilmus ka kooliseadus, mis kehtestas Jaapanis uue koolisüsteemi. Seni oli Jaapanis olnud nn 2-rööpmeline koolisüsteem (eliidile ja lihtrahvale), asemele tuli aga nn 1-rööpmeline süsteem (kõikide jaoks ühine kool). Selle osad olid: 6-aas- tane elementaarkool, 3-aastane keskkool, 3-aastane keskkõrgkool (üleminekukool) ja 4- aastane ülikool. Alg- ja keskharidus (9 aastat) oli kohustuslik kõikidele. See oli üldine süsteem, kuid nüüd on lisandunud veel rida erakoole, mis süsteemi ei mahu, nt 5-aastased tehnilised kolledzid pärast keskkooli. Koole on ka eriti andekatele ja erinevaid segakoole, mis aitavad spetsialiseeruda erialadele. Elementaar- ja keskkoolide hooldamine on munitsipaali hooleks, ülikoolid on prefektuuride hoole all
kodanikud, valitsemine oli sakslaste käes (valitses saksa keel, kombed, meelsus). Kõrgemale jõudnud eestlased püüdsid end näidata sakslastena, nim. kadakasakslasteks. Tööstuslikpööre · tööstuse kasv (põllumajandus vähem) · transpordi areng · linnaelanikkond suureneb, eestlasi rohkem linnades Vaimuelu Koolivõrk Maakoolid Linnakoolid vallakool (P+T) lugemine, katekismus, kirikulaul, elementaarkool (P+T) geograafia, vene keel, usuõpetus, laulmine kihelkonnakool (P+T) kreiskool (P) tütarlastekool (T) kirjutamine, saksa keel, ladina keel, füüsika, saksa ja prantsuse keel arvutamine, joonistamine, antropoloogia, vene seadused käsitöö võimlemine, aiatöö, ajalugu ilukiri, joonestamine
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu. Samuti hoolitseda vaeste eest ja nekrutit varustada. Ühisvastutus - teede ja magasiaida korrashoid, koolide ehitamine jms tööd vallas. Talurahva koormised: Mõisa - teotöö ja raharent Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. 8. Vaimuelu Eestis XIX.saj I poolel Haridus: Sisse seati 4-astmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal, elementaarkool linnas 2) kihelkonnakool maal, kreiskool linnas 3) gümnaasium 4) ülikool Tartu Ülikool (taasavamine): Taasavati 1802.a, esimene rektor G.F.Parrot 4 teaduskonda: arstiteadus, õigusteadus, usuteadus ja filosoofia. Õppetöö ladina ja saksa keeles Enamus õpilasi ja õppejõude Saksamaalt Tuntuimad: 1) Astronoom W.Struve 2) Füüsik M.H.Jacob 3) embrüoloogia rajaja K.E. von Baer Rajati Professorite Instituut Ülikooli hoone arhitekt - J.W.Krause Kirjasõna:
asusid õppejõududena tööle teistesse Venemaa kõrgkoolidesse. Oluliseks hariduse templiks kujunes tartu Ülikool lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele. TÜ autonoomia püsis kuni 19.sajani teise poole venestamisreformini. 1892 aastal muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform 19 sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati 4 astmeline ühtluskool: linnades: elementaarkool kreiskoolgümnaasiumülikool Maal: vallakool kihelkonnakool Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu Ülikool. Tartus, Tallinnas tegutsesid ülikoolid kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreisikoolid-matemaatika, loodusteadused, geograafia. Elementaar koolid- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1840 aastate
Eestlastest esimesed kõrgharitlased: Kreutzwald ja Faehlmann. Ka baltisakslaste seas tekkis eesti keele ja kultuuri huvilisi, keda on nimetatud estofiilideks, rajasid Õpetatud Eesti Seltsi 1838.a, see tegeles eesti keele arendamisega (andis välja kooliraamatuid), eesti ajaloo uurimisega. 1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool (selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli enamasti saksakeelne. Järgmiseks maakonnakeskustes kreiskoolid, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, kõige kõrgem ülikool. Kreiskoolitasandilt alates õppetöö kindlalt saksakeelne. Kihelkonnakoolide õpetajate saamiseks rajati seminarid. Cimze seminar (nimi rajaja järgi) tegutses Valgas. Vallakoolide õpetajatele ka seminarid, Alaste ja Jädivere omad. Toimus teoste välja andmine mõlemas kirjakeeles. 1843.a ilmus E.Ahrensi grammatika, mis
● Rahvusliku haritlaskonna kujunemist soodustavad tegurid: ○ Koolivõrgu kujunemine - ü htluskool- (peale vallakooli sai edasi õppida ükskõik millises kihelkonnakoolis) ○ Estofiilide tegevus ○ Kool muutus kohustuslikuks (esialgu 3 klassi) ● Ühtluskooli astmed: Aste Maal Linnas Õppetöö keel 1. Vallakool Elementaarkool eesti keel 2. Kihelkonnakool Kreiskool eesti keel 3. - Gümnaasium saksa keel 4. - Ülikool saksa/ ladina keel Talurahva omavalitsuse kujunemine (... daatumid) ● Vallakohus: ○ 1 mõisnik ○ 1 peremeeste seast valitu (peremehed valisid endi seast)
Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine KOOLISÜSTEEM VANA-KREEKAS JA ROOMAS 18-20 EFEEBITEENISTUS 16-19 RETOORIKAKOOL 18-20 EFEEBI -TEENISTUS 16-18 GÜMNASION 12-16 GRAMMATIKAKOOL 7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED 7-16 MUUSADE KOOL/ PALESTRA 7-12 ELEMENTAARKOOL 1-7 KODUNE KASVATUS SPARTA ATEENA ROOMA: Muusade kool LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist, ujumist, kreeka viievõistlust. Muusade kool. Tüdrukute õpetamine. Gümnasion: Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia.
hariduspoliitika. 1946. ja 1950. aastatel külastas Jaapanit USA haridusmissioon, mis oli spetsiaalselt loodud, et Jaapani haridussüsteemi reformida. Reambula sätestas, et hariduse üldiseks eesmärgiks peab olema tõe ja rahu edendamine, mitte inimeste kasvatamine riigi lojaalseteks alamateks. Seni oli Jaapanis olnud nn 2-rööpmeline koolisüsteem (eliidile ja lihtrahvale), asemele tuli aga nn 1-rööpmeline süsteem (kõikide jaoks ühine kool). Selle osad olid: 6-aastane elementaarkool, 3-aastane keskkool, 3-aastane keskkõrgkool (üleminekukool) ja 4-aastane ülikool. Alg- ja keskharidus (9 aastat) oli kohustuslik kõikidele. See oli üldine süsteem, kuid nüüd on lisandunud veel rida erakoole, mis süsteemi ei mahu, nt 5-aastased tehnilised kolledzid pärast keskkooli. 1971 tegi Hariduse Kesknõukogu ettepaneku uueks haridusreformiks, sest senine haridussüsteem oli küllastunud. 1980ndate andmetel astus 94% noortest pärast keskkooli lõpetamist
sulased 5) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised: Mõisakoormised: teotöö/rent, nädalategu, abitegu, naturaalandamid, rahamaks vakuraha Riiklikud koormised pearaha, nekrutiandmine Kogukondlikud koormised teede koristamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine: Seati sisse 4-astmeline ühtluskool: - vallakool maal, elementaarkool linnas - kihelkonnakool maal, kreiskool linnas - gümnaasium - ülikool Õpetajate ettevalmistamiseks: - elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus - kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistamiseks Valgas J.Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W.Struwe, M, Jacobi, K.v.Baer: Taasavati 1802 4 teaduskonda algas saksakeelne õppimine + ladinakeeles usu- ja teoloogia Esimene rektor G.E
tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid. Kui gümnaasium reorganiseeriti, läks elementaarkool triviaalkooli nime alla ülikooli alluvusse. Aastal 1638. kool suleti. Ametlike koolide kõrvale asutati mitmes linnas era- ehk kirjutuskoole, mille peamine ülesanne seisnes kirjutamisoskuse andmises. Juba aasta pärast Tartu gümnaasiumi avamist pöördus kindralkuberner Gustav II Adolfi poole palvega muuda vast avatud kool ülikooliks. 1632
4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11.Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel 1) haridus ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine · Seati sisse neljaastmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal ja elementaarkool linnas 2) Kihelkonna kool maal ja kreiskool linnas 3) Gümnaasium 4) Ülikool · Õpetajate ettevalmistamiseks: 1) elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamine seminar Tartus 2) Kihelkonnakoolide ettevalmistamine Valgas J. Cimze seminar 2) Tartu Ülikool taasavamine, G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö, õppejõud W.Struwe, M, Jacobi, K.v.Baer · Taasavati 1802 aastal. · 4 teaduskonda: juura, teoloogia, filosoofia ja meditsiin.
tegevuse lõpetas, siis hakkas ka saksa kodanikkond vähenema ja koos sellega rahapuudus suurenema. Tervishoid, hoolekanne. Võrul oli olnud linnaarst (alates 1833. aastast, mil sai esimeseks linnaarstiks Friedrich Reinhold Kreutzwald); haigla, apteek ja kolm avalikku sauna. Haridus ja kultuur. Võru koolide register oli olnud keerukas õppeasutusi kord suleti, kord liideti, kord reorganiseeriti ja avati ka uusi. 1880ndail töötas poeglaste elementaarkool,18 tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani segakool, mil tütarlastele avati eraldi kool;19 kabinettsüsteemiga Võru kreiskool, mil 1887. aastal nimetati linnakooliks;20 Võru linna tütarlastekool. 1880ndate algul oli Võru linnas paarsada õpilast. Sakslaste seltsidesse võeti kadakasakslasi, aga sakslased ise eestlaste kui alamrahva seltsidesse ei astunud. ,,Ressource`i" (asus Jüri tn 42) kuulus jõukam saksa seltskond korraldati balle ja teisi pidusid
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
sajandil tänu Forseliuse tegevusele 1739. s kehtestati Liivimaal korraldus, et 712aastased peavad käima koolis ja õppima lugema 1765. a võttis Liivimaa Maapäev vastu Zimmermanni koolihariduse kava kool peab olema igas suuremas mõisas; kuna seda ei tahetud järgida, pidi kindralkuberner (George Browne) seda kordama Haridus 19. sajandil: Venemaal läbi viidud koolireformi laiendati siia kehtestati 4astmeline ühtluskool: I aste: maal kihelkonnakool, linnas elementaarkool (saksakeelne), talulastele eelnes vallakool või koduõpe või LõunaEestis õigeusu maarahvakool II: igas linnas kreiskool III: kubermangu pealinnas gümnaasium (Tallinn, Riia) IV: ülikool Tartu Ülikool taasavati 1802. a, sest Paul I kartis, et Suure Prantsuse revolutsiooni ideed levivad Venemaale esimene rektor Parrot silmapaistvad teadlased: Struve (täheteadlane), Baer (embrüoloogia rajaja)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
