Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andrateder
Õppematerjali autor
· Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5
See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis aadresseid ta meile pakub. Usun, et kõigest hoolimata jääb siiski vikipeedia põhiliseks. Linn Mis on linn? Linn on nii majanduslik, poliitiline, füüsiline kui ka kultuuriline nähtus.
Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas maailmas 29 mln inimest linnades, sajandi lõpul kaheksa korda rohkem- 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Paljud külad muutusid linnadeks ja linnu ehitati isegi tühjale kohale
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse küla elanike vajadusi. Sellistest teenindus- ja kaubanduskeskustest kujuneid esimesed linnad. Need tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug –Aasiasse, Ameerikasse. Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad: ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --->
ASUSTUS 1. Millised tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? LOODUSLIKUD- pinnamood (tasastel aladel elab rohkem inimesi); kliima (õige rohkem elab inimesi soojas kliimas/parasniiskes); taimestik; mullad; loodusvarad ÜHISKONDLIKUD- ajaloolised (minnakse ajalooliselt tihedasse kohtadesse elama); majanduslikud; sotsiaalsed; poliitilised (Bangladesh väga tihedalt asustatud Euroopas-Sinine banaan(nt London, Amsterdam, Milan, Ruhr, Frankfurt)!!! ) Eesti tööstusajastu linn ….. 2. Analüüsida kaardi põhjal rahvastiku paiknemist Eestis, Hiinas, USA-s. 3. Too näiteid piirkondadest, mille rahvaarv on viimasel ajal väga kiiresti kasvanud või kahanenud. Põhjendage. Väga kiiresti on kasvanud Ida- ja Lõuna-Aasia, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“
Põhja riikides töötab 63% töötajatest tertsiaarses sektoris, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48%. Sekundaarses sektoris töötab Põhja riikides 33% , Lõuna riikides 5% ja maailmas keskmiselt 17%. Primaarses sektoris töötab Põhja riikides 4%, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48% töötajatest. (andmed 2000. aasta paiku) Asula on kompaktsete (kooselavate) perede (talude, elamute) paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn (300 omavalitsusega ja 14 vallasisest asulat), alev, alevik või küla. Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused või nimetuse. Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed
Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid