Majandusarvestuse mõisted (3)

VARA
on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis:
(a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja
(b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).
KOHUSTUS
on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg,
(a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja
(b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
Omakapital (netovara)
raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
TULU
aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
KULU
aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;
KASUM ( KAHJUM )
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe;
INFLATSIOON
Hinnataseme tõus => raha väärtuse langus
MAJANDUSTEHING
tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
KASSAPÕHINE ARVESTUS
majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-del.
TEKKEPÕHINE ARVESTUS
majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu  toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
MAJANDUSAASTA ARUANNE
Aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest (bilanss, kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne + lisad) ja tegevusaruandest, audiitori järeldusotsus ja lisad. + Tegevjuhtkonna deklaratsioon (lahutamatu osa).
TEGEVUSARUANNE
Ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
BILANSS
on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne)
raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
RAHAVOOGUDE ARUANNE
on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid. Kajastatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid (äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.)
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi , reservide suurendamise- vähendamise ning muud)
KONTO
on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks .
Korrigeerimiskanded
on raamatupidamiskanded , mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks.
Ettemakstud kulud
on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel.
Ettelaekunud tulu
on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides.
KONTOPLAAN
mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu .
ALALINE KONTO
Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod ( passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod – nende saldod lähevad bilanssi .
AJUTINE KONTO
Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod – nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi.
RAAMATUPIDAMISÕIEND
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument.
SISEKONTROLL
juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
AUDIITORKONTROLL
Eesmärk - luua audiitorile vajalikud eeldused hinnangu tegemiseks raamatupidamise aastaaruannete või nendega semtud informatsiooni kohta.
Majandustehing
tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kirjandatakse raamatupidamisregistrites (-> jagunevad kronoloogilisteks ( krono . Jrk) ja süstemaatilisteks (kontode lõikes))
1) dok nimetus ja number;
2) kuupäev;
3) majanduslik sisu;
4) arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) nimed;
6) asu- või elukoha aadressid;
7) allkiri (-ad)
8) järjekorranumber
Kutseline raamatupidaja
füüsiline isik (aus, objektiivne, kompetentsus ja asjakohasus, usaldusv ., prof käitumine), kes on saanud erialase väljaõppe või omab raamatupidaja kutsetunnistust ja tegutseb oma kutsealal, sõltumata tegutsemise või lepinguvormist. Eesmärkide saavutamise 4 põhinõuet (usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet, kindlustunne)
KULUD
Muutuvkulud ja püsikulud, tasakaalupunkt; otsekulud ja kaudkulud; kulude jaotamine tootegruppidele; vastutuskeskused.
MAKSUSTAMINE
Tarbimise mõjutamine; säästmise mõjutamine; äriühingute ülesehituse kujundamine
Liigid: otsesed, kaudsed
KÄIBEMAKS
Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim , perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup).
TULUMAKS
Tulumaksuga maksustatakse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused, vastuvõtukulud, töötajatele tehtud erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tulumaksu määr on 21%.
SOTSIAALMAKS JA TÖÖSTUSKINDLUSTUSMAKSE
Tööandja peab töötasust ja muudelt tasudelt maha arvestama sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaks koosneb pensionikindlustusest ja riiklikust ravikindlustusest. Sotsiaalmaksu määr on 33% (millest pensionikindlustus on 20% ja ravikindlustus 13%). Tööandja maksemäär on vahemikus 0,25 – 1,4% ning töötaja maksemäär 0,5 – 2,8%.
MAAMAKS
Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5
HASARTMÄNGUMAKS
Hasartmängumaksuga maksustatakse:

• osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisel tehtud panustest laekunud summa
  
• õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat
  
• õnnemängu korraldamisel, mida ei korraldata mängulaual ega mänguautomaadil, tehtud panustest laekunud summa
  
• loteriiseaduses sätestatud loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa.
  

AKTSIISID
Erimaksud, mida võetakse teatavatelt tarbekaupadelt ( näiteks tubakas , alkohoolsed joogid, jne.). Määrad on tavaliselt väljendatud summana kaubaühiku kohta, kuigi mõnikord kasutatakse selle asemel protsendimäära väärtusest.
RASKEVEOKIMAKS
Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud:

• liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto
  
• veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong , mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
  

TOLLIMAKS
RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE MAKSE
KOHALIKUD MAKSUD
Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega.
EELARVESTAMINE
On kuluobjekti eelarve planeerimine ja täitmise kontrollimine; välised normatiivid puuduvad.
(3)Meetodid: ’’ülevalt –alla’’ ja ’’alt-ülesse’’; eelarvebaas; perioodiline ja pidev.
FINANTSANALÜÜS
on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsseisundi ning tegevustulemuste hindamise protsess.
Horisontaalne võrdlev analüüs
näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel
(võrreldavuse tagamiseks aruandeaasta ja möödunud aasta finantsnäitajad).
Vertikaalne võrdlev analüüs
uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat
(bilansis baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma , kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid).
Trendianalüüs
iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat)
valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100
Suhtarvuanalüüs
on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid
(võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.)
VARA LIKVIIDSUS
ettevōtte vara vōime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks.
ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS
ettevōtte vōime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi.
SUHTARVUANALÜÜS
- bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud
- rahavoo suhtarvud
- turuandmetele tuginevad suhtarvud.
A. Rentaabluse, tasuvuse suhtarvud (profitability ratios).
1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin )
2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus ( return on assets ,ROA; return on investment, ROI)
3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE)
4. Tulutoovuse baassuhtarv ( basic earnings power , BEP)
B. Varade kasutamise efektiivsuse näitajad ( asset utilization ratio ).
5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover )
6. Keskmine raha laekumisvälde ( average collection period )
7. Kaubakäive, tootmisvarude käive ( inventory turnover)
8. Põhivarade käive ( fixed asset turnover)
9. Koguvarade käive ( total asset turnover)
C. Maksevõime ja likviidsusuhtarvud (liquidity ratios).
10. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, maksevõime üldine tase ( current ratio)
11. Likviidsuskordaja , nn. happetest ( quick ratio, acid test ratio)
12. Superlikviidsuskordaja
D. Finantsvõimenduse suhtarvud, intensiivfinantseerimise suhtarvud (debt-utilization ratios)
13. Võlakordaja (debt to total assets)
14. Intressikulude kattekordaja ( times interest earned)
15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage)
MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD
Käibekapital
on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat.
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja
kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga.
Tootmisvarudega kaetuse kordaja
näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega.
Maksevõime kordaja
leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest.
Maksevalmiduse kordaja
näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma.
Tegevustulemuse analüüs
Tegevustulemuse e esmase efektiivsuse analüüs vaatleb kuidas ettevōte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel.
Debitoorse võlgnevuse käibesagedus
näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde
näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades).
Varude käibekordaja
näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust . Ettevōtte talitlustsükkel - päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine
debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja
näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil.
Lühiajaliste kohustuste käibevälde
näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega (päevades).
Ettevõtte finantseerimistsükkel on päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid.
Finantseerimistsükkel = talitlustsükkel - lühiajaliste kohustuste käibevälde
Koguvarade käibekordaja
näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta.
Kapitali struktuuri suhtarvud
Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemiststruktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi.
Võlakordaja
näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega.
Kapitaliseerituse kordaja
iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis.
Intresside kattekordaja
mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
Rentaabluse suhtarvud
Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist.
Käiberentaablus
näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.
Varade rentaablus
näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
Omakapitali rentaablus
näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle.
Aktsiakapitali analüüs
Suhtarve
kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel.
Altman'i "Z- score " mudel
Altmani Z-score'i mudeli kasutamisel Eesti tingimustes tuleb arvesse vōtta järgmisi momente:
1) mudel on saadud konkreetsete USA ettevōtete majandusnäitajate matemaatilisstatistilise analüüsi tulemusena;
2) aktsiate turuväärtuse ja kohustuste suhe ei ole enamiku Eesti ettevōtete puhul kasutatav. Ühe näitaja muutmine muudaks aga ka mudeli;
3) erinevad näitajad kajastavad ettevōtte majandustegevuse erinevaid aspekte;
4) kōik näitajad (peale ühe) on suhted koguvarasse;
5) näitajad on eraldi kasutatavad indikaatornäitajatena;
6) tervikliku mudeli kasutamine Eesti tingimustes ei oleks korrektne.
RAHAVOOGUDE ARUANDE ANALÜÜS
Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade
piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu.