Juhtimisarvestus (0)

Juhtimisarvestus .
Kõik juhtimisotsused põhinevad infol:
PLANEERIMINE
TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE
KONTROLL
Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist.
Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks.
Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele.
Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel.
Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku , toimunud tehingute kajastamine.
Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust.
Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!!
Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega . Just planeerimisega luuakse alus tulevasele juhtimisarvestusele.
Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada.

kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda.

Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud.

Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused.

Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja kulukandjate määratlemist.

Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod.
Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust.
Funktsionaalse arvestuse korral jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks.
Tootmiskulud : 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud
TOOTMISETTEVÕTTE KULUD
TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD
Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud
Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega .
TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS
TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS
Müüdud müümata
Kajastatud varana , muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil
Kasumiaruandes, kui toode on müüdud.
KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS
Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele.

püsikulud

muutuvkulud
Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega.
Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort .kulud, meistrite palgad jne.)
Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse otsekulud eraldi ja tootmise üldkulud, mis jaotatakse lähtudes valitud meetodist või jaotusbaasist.
Selliste lepingute järgi arvestust peetavate eraldatud olekute tõttu saab tavalisest rohkem kulutusi liigitada otseste kulude alla.
Kaudsete kulude osa ( jaotamisele kuuluv) on väiksem. Eriline joon on see, et klient teeb enamasti vahemakseid, mis on tingitud objekti suurest maksumusest ja lepingu pikaajalisusest.
Vahearuannete aluseks on alati vastav akt, mis kinnitab tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Sellised lepingud hõlmavad mõnikord rohkem, kui 1 majandusaasta .
Partiikuluarvestuse meetodit kasutatakse siis, kui tellitud artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kuluarvestust korraldatakse tavapäraselt. Partii valmimisel või täitmisel jagatakse kogu partii kulud ühikute arvele, saades ühikukulu. ´(rõivatööstus, jalatsitööstus)
Protsessijärgne kuluarvestus tuleb arvestada mitte tööde, vaid protsesside lõikes. Protsessikuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud toodete mahuga või toodete kogusega. Saades tegelemise ühikukulu. Eelneva protsessi ühikukulu on järgneva protsessi sisendkulu.
Üksiktoote kuluarvestus- kasutatakse siis, kui tootmisest tuleb korraga kaks või rohkem toodet ning igaühel neis on märkimisväärne müügiväärtus. Sealjuures ühte toodet ei ole võimalik eraldi toota.
Teenuse kuluarvestuse- meetod on kasutusel niisugustes valdkondades, mis pakuvad teenuseid, mille kuluühikuid on keeruline määratleda. Seetõttu kasutatakse sageli kulude koodühikuid. Millist kuluühikut ka ei valita toimub ühikukulu arvestus sarnaselt toodangukulude arvestusega. Perioodi kogukulud jagatakse teenuse koondühikute arvuga perioodis .