9. nädala seminar - ÕPIK LK 233-234 testid, ÕPIK LK 235 ül 9.1, 9.3 (0)

Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle.
Perioodiline süsteem – jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes.
ÕPIK LK 233-234
TEST
T-9.1
Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO . Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad.
T-9.2
Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni.
T-9.3
Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast .
Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana .
T-9.4
Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO .
T-9.5
Firma kohta on teada järgmised andmed:
Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk)
Kaubavaru (01.01) 8000 11
Ostud (10.06) 13 000 12
Ostud (5.11) 5000 13
Juhul kui 31. Detsembril on kaubavaruna laos arvel 9000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus 113 000 krooni.
Sest FIFO puhul jäävad lattu viimased 5000 + 4000 (see on võetud keskmisest reast , hinnaga 12 kr/tk). Kaubavaruks jääb 5000 * 13 + 4000 * 12 =65 000+ 48 000 = 113 000
T-9.6
Kasutades T-9.5 toodud andmeid, kuid rakendades LIFO-meetodit, on lõppvaru maksumus 100 000 krooni.
Sest kui lõppvaru peab olema 9000 tk, siis LIFO korral on lõppvaru see, mis on esimesena sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni.
T-9.7
Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO.
T-9.8
Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas.
ÕPIK LK 235
ÜLESANDED
Ü-9.1
Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist:
Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk)
1.jaanuar Algvaru 100 80 –
6.jaanuar Ost 60 90 –
13.jaanuar Müük 70 – 200
21.jaanuar Ost 150 90 –
24.jaanuar Müük 210 – 220
27.jaanuar Ost 90  100 –
30.jaanuar Müük 30 - 250

Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne , näidates ära järgmised read:
Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum . Kasuatada:

• LIFO-meetodit
  
• FIFO-meetodit
  
• Kaalutud keskmise meetodit
  

Oletame, et olete firma finantsdirektor. Millist meetodit ja miks kasutaksite, et:

• Vähendada tulumaksu
  
• Näidata suuremat kasumit
  
• Tagada tulude-kulude õige vastandamine
  

Kasumiaruanne:
FIFO (pidev)
LIFO (pidev)
Kaalutud keskmine (pidev)
Müügitulu
67 700
67 700
67 700
Müüdud kaupade kulu (omamaksumus)
26 900
27 500
27 177,73
Brutokasum
67 700 – 26 900 = 40 800
67 700 – 27 500 = 40 200
67 700 – 27 177,73 = 40 522,27
Müügitulu leidmine:
Siin on müügitehingud nüüd_
Kogus Müügihind Müügitulud
13.jaanuar 70  200 14 000
24.jaanuar 210  220 46 200
30.jaanuar 30  250 7 500
Leian müüdud kaupade kulu (omamaksumus)_
I LIFO (pidev)
Siin müün siis maha selle, mis viimasena tuli.
13.jaanuar esimene müük, kus müüakse maha 70 tk. Kuna alustan mahamüümist viimasest sissetulnud varust, siis müün kõigepealt maha selle varu, mis osteti 6. Jaanuar, sest muid oste enne 13. Jaanuari pole. Seega:
60 tükki hinnaga 90 kr/tk 5 400
Ja kuna 10 on puudu, siis võtan need algvarust
10 tükki hinnaga 80 kr/tk 800
24. jaanuar toimub teine müük, maha müüakse 210 tükki. Alustan jällegi sellest, mis viimati sisse osteti.
Seega võtan 150 eelmisest ostust .
150 tükki hinnaga 90 kr/tk 13 500
Ja puudu on veel 60 ühikut varu, seega võtan selle algvarust, kuna vahepeal on kõik juba kulutatud.
60 tükki hinnaga 80 kr/tk 4 800
Järgnevalt näen, et ka kolmas müük toimub ja see on 30. Jaanuaril ja maha müüakse 30 ühikut varu.
Enne 30. Jaanuari toimub ost 27. Jaanuaril, mil osteti 90 ühikut varu ja sealt võtangi selle 30.
Seega:
30 tükki hinnaga 100 kr/tk 3 000
Kogu müüdud kaupade kulu = 6 200 + 18 300 + 3 000 = 27 500
***Alles jäi 90 ühikut varu (30 algvarust hinnaga 80 kr/tk ning 60 viimasest ostust hinnaga 100 kr/tk).***
II FIFO (pidev)
Esimene müük toimub 13. Jaanuar ja maha müüakse 70 ühikut kaubavaru.
FIFO puhul toimub mahamüümine nendest varudest, mis on esimesena sisse ostetud, seega tuleb hakata algjäägist pihta.
70 ühikut algvarust hinnaga 80 kr/tk 5 600
Järgmine müük toimub 24. Jaanuar ja maha müüakse 210 ühikut.
Võtan järelejäänud algvarust
30 ühikut hinnaga 80 kr/tk 2 400
Seejärel esimesest ostust (mis tehti 6. Jaanuar, koguseks 60 tk)
60 ühikut hinnaga 90 kr/tk 5 400
Nüüdseks kokku 90 ühikut, puudu veel 120 ja selle võtan 21. Jaanuari ostust.
120 ühikut hinnaga 90 kr/tk 10 800
Viimane müük toimub 30. Jaanuar, maha müüakse 30 ühikut, mille võtan 21. Jaanuari järelejäänud ostust (järgi jäigi täpselt 30)
30 ühikut hinnaga 90 kr/tk 2 700
Kogu müüdud kaupade kulu = 5 600 + 18 600 + 2 700 = 26 900
***Alles jäi 90 ühikut varu (viimane ost, mis toimus 27. Jaanuar hinnaga 100 kr/tk).***
III Kaalutud keskmine (pidev)
Müügi toimumise hetkel on laos:
Kogus Hind Summa
Algvaru 100 80 8 000
6. jaanuari ost 60 90 5 400
21. jaanuari ost 150 90 13 500
27. jaanuari ost 90  100 9 000

Leian müüdud kauba kulu_
***13. jaanuaril toimus müük (70 ühikut kaupa).
= 83,75 on keskmine
Leian müüdud kulu, mis on 70 (müüdud kogus) * 83,75 (eelnevalt leitud keskmine) = 5862,50
Kaubavaru jääk on 160 – 70 = 90
Lõppjäägi maksumus on seega 90 (lõppjääk) * 83,75 (leitud keskmine) = 7537,5
***24. jaanuaril toimus teine müük (210 ühikut kaupa).
= 87,66 on keskmine
Leian müüdud kulu, mis on 210 (müüdud kogus) * 87,66 (eelnevalt leitud keskmine) = 18 407,81
Kaubavaru jääk on 240 – 210 = 30
Lõppjäägi maksumus on seega 30 (lõppjääk) * 87,66 (leitud keskmine) = 2629,8
***30. jaanuaril toimus kolmas müük (30 ühikut kaupa).
= 96,92 on keskmine
Leian müüdud kulu, mis on 30 (müüdud kogus) * 96,92 (eelnevalt leitud keskmine) = 2907,6
Kaubavaru jääk on 120 – 30 = 90
Lõppjäägi maksumus on seega 90 (lõppjääk) * 96,92 (leitud keskmine) = 8722,8
***Arvutan müüdud kauba kogukulu
5862,5
18 407,81
2907,42
FIFO (perioodiline)
LIFO (perioodiline)
Kaalutud keskmine (perioodiline)
Müügitulu
67 700
67 700
67 700
Müüdud kaupade kulu (omamaksumus)
26 900
28 700
27 822,5
Brutokasum
67 700 – 26 900 = 40 800
67 700 – 28 700 = 39 000
67 700 – 27 822,5 = 39 877,5
Müügi toimumise hetkel on laos:
Kogus Hind Summa
Algvaru 100 80 8 000
6. jaanuari ost 60 90 5 400
21. jaanuari ost 150 90 13 500
27. jaanuari ost 90  100 9 000

Varusid koos algvaru ja ostudega on kokku 100 + 60 + 150 +90 = 400
Maha müüdi 70 + 210 + 30 = 310
Seega varude lõppjääk on 400 – 310 = 90
I LIFO (perioodiline)
90 ühikut kaubavaru hinnaga 80 kr/tk (←80 sest LIFO puhul on kaubavaru algvarus) 7 200
Müüdud kauba omamaksumus on:
(Algvaru+ostud) – kaubajäägi maksumus = (8 000 +5 400 + 13 500 + 9 000) – 7 200 = 35 900 – 7 200 = 28 700
II FIFO (perioodiline)
90 ühikut kaubavaru hinnaga 100 kr/tk (←100 sest FIFO puhul on kaubavaru lõppvarus) 9 000
Müüdud kauba omamaksumus on:
(Algvaru+ostud) – kaubajäägi maksumus = (8 000 +5 400 + 13 500 + 9 000) – 9 000 = 35 900 – 9 000 = 26 900
III Kaalutud keskmine (perioodiline)
90 ühikut kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise
= 89,75
89,75 * 90 (varude jääk) = 8077,5
35 900 – 8077,5 = 27 822,5

Et vähendada tulumaksu, siis valiks LIFO-meetodi, kuna sellel tuli brutokasum kõige väiksem, seega peaks siis kõige vähem tulumaksu maksma.

Et näidata kõige suuremat kasumit, tuleks valida FIFO-meetod, sest tema brutokasum tuli kõige suurem.

Et tagada tulude-kulude õige vastandamine, siis tuleks valida LIFO-meetod, sest LIFO tagab selle kõige täpsemalt.
Ü-9.3
Firma kohta on teada järgmised andmed ( kroonides ):
Perioodi müügitulu 400 000
Perioodi kaubaressurss (soetushinnas) 120 000
Lõppvarud (LIFO-meetodi rakendamisel) 65 000
Lõppvarud (FIFO-meetodi rakendamisel) 35 000
Arvutada brutokasum nii LIFO- meetodi kui ka FIFO-meetodi rakendamisel.
FIFO
LIFO
Müügitulu
400 000
400 000
Kaubaressurss
120 000
120 000
Lõppsaldo
35 000
65 000
Müüdud kauba omamaksumus:
FIFO
LIFO
120 000 – 35 000 = 85 000
120 000 – 65 000 = 55 000
Kui lõppvaru on LIFO’l suurem, siis hinnad on langenud.
Brutokasum:
FIFO
LIFO
315 000
345 000
8