OÜ

Q: MIDA VEEL ON VAJA TEHA PEALE ASUTAMIST?

Vastus leiad õppematerjalist: OÜ

Toome, Sigrit

OÜ (2)

Kutsekool - Majandus - Majandus

4 HEA

Esitatud küsimused

MIDA VEEL ON VAJA TEHA PEALE ASUTAMIST?

1.REGISTREERIMINE

Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused:

Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise;
Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse (24 h) või tavamenetluse (kuni 5 tööpäeva) kaudu
Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva)

1.1 Notaris registreerimine

Paljudel notaribüroodel on olemas asutamiseks vajalike dokumentide variandid ning seega piisab , kui äriühingu asutajad mõtlevad punktidele, mis on nendes dokumentides vajalikud (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid)
Notarite kohta leiad vajalikku infot ja kontaktid Eesti Vabariigi Notarite Koja kodulehelt www.notar.ee.

1.2. Elektroonselt registreerimine

Kui on soov kasutada elektroonilist asutamist, siis tuleb veenduda, et on olemas vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Täiendavat infot loe www.id.ee.

Lihtmenetlus

Ettevõtte registreerimiseks ettevõtjaportaalis on toodud detailne juhend:
https://ettevotjaportaal.rik.ee/help/help_est.html
Endal on vaja koostada vaid ettevõtte põhikiri (vt OÜ asutamiseks vajalikud dokumendid).

Kiirmenetlus

Kiirmenetluse puhul saab vastuse ettevõtte registreerimise kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval ning seda on võimalik teha portaalis https://ettevotjaportaal.rik.ee/ .
Elektroonilise registreerimise puhul puudub vajadus kasutada notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt.
Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui:

kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse;

kõik kandega seotud isikud kirjutavad kandedokumentidele alla kas isiklikult või juriidilise isiku puhul registrijärgse esindaja kaudu;

osaühing kasutab tüüppõhikirja ning näitab tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak 4. taseme järgi;

osaühing ei ole esmakannet või kapitali suuruse muutmist taotledes registreerinud osanike nimekirja väärtpaberite keskregistris;

äriühingu elektroonilisel asutamisel peab osakapital olema rahalise sissemaksena.

ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist;

riigilõiv ja osakapital on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldusi.

1.3. Valmisfirma ostmine

Üheks võimaluseks on osta juba registreeritud ettevõte ehk nn riiulifirma (firma, mis on küll äriregistris registreeritud, kuid sisulist majandustegevust alustatud ei ole). Varem, kui ettevõtte asutamine võttis ise tehes aega umbes 1 kuu, oli valmisfirma ostmisel eeliseks , et tehinguid /majandustegevust sai alustada juba vahetult pärast notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimist. Nüüd, kui firma loomine võtab interneti teel aega 24 tundi ning notarisse minek pole vajalik, pole valmisfirma ostmisel enam suuri eeliseid . See variant võib olla mõttekas nt juhul, kui vajatakse varem registreeritud ettevõtet. Igaks juhuks toome siinkohal ära ka valmisfirma omandamise protsessi ( koostanud Hannes Ojangu Finantsplaneerimise OÜ):

Firma omandamiseks sõlmivad firma registreerinud ettevõte ja ostja/ ostjad notariaalse ostu-müügi lepingu;
Samaaegselt astub tagasi firma senine juhatus ning määratakse uued juhatuse liikmed;
Uute juhatuse liikmete volitused hakkavad kehtima nende ametisse nimetamise hetkest;
Kuni uusi juhatuse liikmeid pole jõutud Äriregistris registreerida, tegutsevad nad endise juhatuse notariaalse volikirja alusel;
Uute omanike soovil on võimalik muuta kõiki firma kohta Äriregistrisse kantavaid andmeid (ärinime, tegevusalasid, osakapitali suurust, majandusaasta algust ja lõppu jms);
Firma ostmisega omandatavad varad , dokumendid, õigused ja kohustused fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise aktis.
Keskmiselt läheb selline tehing (firma ostmine ) maksma ca 5 000 - 15 000 krooni, sõltuvalt teenuse pakkujast ja ostetava äriühingu liigist.

Siit leiate firmad, kes tegelevad äriühingu asutamisega:
http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Firmade_loomine/
Valmis firma ostmise juures tuleb pöörata tähelepanu mõningatele asjaoludele. Nimelt ei saa kunagi olla 100% kindel, et ostetava firmaga ei ole teostatud ühtegi tehingut. Mõnikord võib tulla tagantjärgi ebameeldivaid üllatusi, missugused on seotud minevikus (enne ettevõtte omandamist) teostatud tehingutega.
Veel üheks asjaoluks on ettevõtte registreerimise aeg. Juhul, kui on kavatsus taotleda kasvõi struktuurfondide ettevõtlustoetusi (näiteks EAS-st alustava ettevõtja starditoetust), siis määrustikus on tihti nõutud, et ettevõte ei tohi taotluse (toetuse saamiseks) sisseandmise hetkeks olla vanem kui 12 kuud. Siinkohal on määravaks ettevõtte äriregistri esmakande aeg, mitte aga ettevõtte ostmise kuupäev.

1.4. Riigilõiv registreerimisel

Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv.
Kohtu registriosakonnas saab lõivu tasuda pangakaardiga, elektroonilise registreerimise korral saab tasuda riigilõivu internetipanga kaudu.

2.OÜ ASUTAMISEKS VAJALIKUD OTSUSED JA TEGEVUSED

2.1. Ärinimi ja kaubamärk

Ärinimi on konkreetsele äriühingule omistatav ainulaadne nimi, mis kantakse äriregistrisse ning mille olemasolu ametlikel dokumentidel, blankettidel ja ka nt kodulehel ettevõtja peab tagama. Seadusest tuleneb mitmeid nõudeid ja piiranguid, mida peab arvestama, otsides tegutsemiseks sobivat ärinime.
Kokkuvõtlikult on ärinime panekul järgmised tingimused:

Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi ning see peab sisaldama viidet ettevõtte tüübile (nt osaühing peab sisaldama ärinimes sõna „osaühing“ või lühendit OÜ),
Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Sageli viidatakse ärinimes tegevusalale (näiteks Kaarli Koristusteenused OÜ), kuid seda on soovitav teha vaid sel juhul, kui ettevõtte peamine tegevus ongi antud teenuse pakkumine. Kui plaanitakse lisaks põhitegevusalale pakkuda teist liiki teenuseid, võib tegevust sisaldav ärinimi muutuda problemaatiliseks.
Nimi peab eristuma äriregistrisse varem kantud nimedest ja kaubamärkidest., kuid kindlat reeglit nime eristatavuse osas pole, kuna see sõltub palju konkreetsest nimest. Nt ärinimed „Photolux“ ja „Fotoluks“ erinevad 3 tähe osas, aga seaduse mõistes on tegu sarnaste nimedega. Samas „Juust“ ja „Just“ erinevad 1 tähe osas, aga sobivad,
Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega,
Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus,
Kohanimede kasutamisel peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend,
Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist jms.

Veendumaks, et teie poolt valitud nimi sobib (ei ole veel kasutusel või liiga sarnane teise nimega), kontrollige nimevariante registrist. Selleks:

vt veebist https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py (mugavaim võimalus) või
esitage Äriregistrile paberkujul avaldus (võib sisaldada kuni 5 erinevat nimevarianti).

Ettevõtte võib lisaks ärinimele kasutada kaubamärki. Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või toote paremaks identifitseerimiseks.
Et mõista, kui erinevalt kaubamärki saab kasutada, mõned näited registris paiknevatest kaubamärkidest (sulgudes kaubamärgi taotleja /omaniku ärinimi): „Perenaise sai“ (AS Eesti Pagar), „ Club Hollywood“ (BDG Meelelahutuse AS), „Olümpia“ ( Reval Hotelligrupi AS), „Motorex“ (Eesti Näituste AS).
Kui teil on näiteks OÜ Hea leib ja soovite avada kohvikut, siis võite kohviku nimeks vabalt panna näiteks „ Maius “, ärinimi sellele takistusi ei sea. Võite otsustada, kas soovite nime „Maius“ registreerida kaubamärgina või mitte. Kui keegi teine registreerib selle kaubamärgi, siis ei ole teil õigus seda enam kasutada.

2.2. Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht

Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress.
Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti , mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires).
Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. (Vt ptk Majandustegevuse registris registreerimine)

2.3. Tegevusala

Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada . Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile.
Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil http://www.rik.ee/emtak .

2.4. Tegevusluba ja –litsents

Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents , millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne.
Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega.
Erinõuetega tegevusalade kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480

2.5. Osanikud

Ettevõtte osanikeks on füüsilised või juriidilised isikud, kelle osadest moodustub osaühingu osakapital. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Vastavalt osa suurusele ehk osalusele jaguneb häälte arv, st suurema osa korral on isikul rohkem hääli ehk suurem osakaal otsuste langetamisel.
Üldlevinud reegel osade jaotamisel on, et osalus vastab proportsionaalselt osanike panusele, milleks võivad olla nii teadmised, kontaktid, mittemateriaalne vara, raha. Osanikel tuleb selles osas kokkuleppele jõuda. Iga osanik tasub omakapitali vastavalt tema osalusele.
Võrdse hääleõiguse puhul peetakse 50:50 osade jaotust riskantseks, sest kui osanikud ei jõua üksmeelele, võib otsuse viibimine ettevõttele saatuslikuks saada.
Osade jaotumisel võiks jälgida võimalike jõujoonte tekkimist ettevõttes ning sellest tulenevate riskidega arvestada. Oluline on nt silmas pidada, mitmele osanikule saab 2/3 või rohkem osadest, sest vastavalt äriseadustikule on võimalik palju otsuseid vastu võtta just nimelt 2/3 häälteenamusega.
Kuigi Äriseadustik ning standardpõhikiri sätestavad teatud otsuste vastuvõtmiseks vajaliku häältearvu, on võimalik osanike lepinguga või muudetud põhikirjaga nõutavat häältearvu eri tüüpi otsuste korral muuta. Seda loomulikult seadusega lubatud ulatuses.

2.6. Osaühingu juhtimine

Enne ettevõtte registreerimist on vajalik teha mõned otsused seoses osaühingu juhtimisstruktuuriga.

Osaühingul on kohustuslik määrata juhatus, kelle ülesandeks on äriühingut juhtida ja esindada õigustoimingutes.

juhatuse valib osanike üldkoosolek (nõukogu puudumisel);
juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga;

Nõukogu olemasolu on kohustuslik vaid juhul, kui osakapital on vähemalt 400 000 kr ja juhatus pole vähemalt kolmeliikmeline. Alati võib nõukogu ka vabatahtlikult luua, määrates sellele kindla funktsiooni. NB! Üheaegselt ei tohi isik kuuluda sama äriühingu juhatusse ja nõukogusse!
Asutamisel vastutavad asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt valeandmete esitamise, sissemaksete ebaõige hindamise jm kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.
Ettevõttele kahjulike otsuste eest vastutavad juhatuse liikmed isiklikult, kui nad on vastava otsusega rikkunud oma kohustusi ja tegutsenud osanike või nende esindajate nõusolekuta.

2.7. Osakapital

Algkapital ehk algne osakapital on rahaliselt mõõdetav väärtus, mis asutamise hetkeks peab äriühingul varana olema.
Minimaalne osaühingu (osa) kapital on 40'000 krooni, kuid see võib olla suurem, vastavalt osanike vajadusele ja soovidele. Samas tuleb märkida, et kogu raha, mis ettevõttel algfaasis vaja läheb, ei tasu sisse maksta osakapitalina, sest seda summat on osanikel hiljem keeruline ettevõttest tagasi saada. Soovitus on lisaraha (ehk summa, mida vajatakse täiendavalt osakapitalile) ettevõttesse sisse maksta pigem näiteks omanike laenuna, mille hiljem, kui ettevõttel paremini minema hakkab, saavad omanikud lihtsamini ettevõttest tagasi.
Osakapitali sissemakse võib olla

rahaline sissemakse on lihtsaim viis algkapitali sisse maksta, see lihtsustab ja kiirendab asutamisprotsessi märgatavalt. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse;
mitterahaline , kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö, kuid võivad olla näiteks väärtpaberid. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas. Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse (kui põhikirjas on määratud mitterahalise sissemakse hindajaks juhatus) poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40'000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole osakapitalist. Juhul kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima ja kinnitama audiitor või ekspert;

Elektroonilise registreerimise kiirmenetluse korras aktsepteeritaksegi ainult rahalist sissemakset, kuna igasugune mitterahaline vara eeldab ekspertide hinnangut , audiitori otsust jms., mida ei saa teha elektroonselt.

2.8. Pangatoimingud

Ettevõtte loomise üheks eeltingimuseks on stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse, alles seejärel saab ettevõtte esitada kandeavalduse menetlusse.
Stardikontole makstud osakapitali kasutamiseks ja igapäevaste tehingute tegemiseks tuleb stardikonto peale ettevõtte registreerimist ümber vormistada arvelduskontoks. Seda saab teha pangakontoris.
Äriregistris ettevõtet registreerides on stardikonto avamiseks vaja minna pangakontorisse. Stardikontole tehtud aktsia - või osakapitali sissemaksete kohta väljastab pank tõendi, mis tuleb esitada Äriregistri ametnikule. Pärast ettevõtte Äriregistrisse kandmist saab juriidiline isik muuta stardikonto arvelduskontoks ja teha kontol kõiki igapäevaseid pangatehinguid.
Stardikonto avamiseks on vaja ettevõtte loomist tõendavaid dokumente ja ettevõtte asutaja või asutajate allkirja stardikonto avamisel. Samuti on võimalik, et asutajad määravad asutamislepingus või notariaalse volikirja alusel konkreetse isiku stardikontot avama. Kui asutajaid on rohkem kui üks piisab stardikonto avamiseks ühe asutaja allkirjast.
Arvelduskonto avamiseks vajalikud dokumendid:

Ettevõtte registrikaart. Ettevõtte registrikaardi saab vajadusel teenustasu eest ka pangas välja trükkida.
Ettevõtte esindaja(te) isikut tõendav dokument ( pass , juhiluba või ID-kaart). Kui ettevõtte esindajad on määranud, et ettevõtet tohivad esindada vaid juhatuse liikmed koos (ühisesindusõigus), siis peavad kontorisse tulema kõik juhatuse liikmed.
Juhul, kui kontot soovib avada isik, kes ei ole firma juhatuse liige, tuleb tal lisaks kaasa võtta notariaalne volikiri.

(Allikas: Hansapanga kodulehekülg)
Pangakonto saab ettevõte avada igas pangakontoris.
Praktilisema poole pealt on oluline kokku leppida, milliselt pangakontolt kavatsetakse osakapital üle kanda ja tagada, et ülekandeks vajalik summa oleks asutamise hetkeks saadaval ning ülekande limiit seda ka võimaldab. Tegu on siiski suhteliselt suure summaga, mis eraisiku konto puhul ei pruugi limiidi sisse mahtuda.

3.OÜ ASUTAMISEKS VAJALIKUD DUKOMENDID

Ettevõtte registreerimiseks on vajalik esitada järgmised dokumendid:

asutamisleping , kui ettevõte registreeritakse notaris või ettevõtte elektroonilise kiirmenetluse korral registreerimisel tüüppõhikiri, mille vorm on ette antud
põhikiri (va elektroonilise kiirmenetluse korral)
avaldus
sidevahendite andmed
panga tõend osakapitali sissemakse kohta
tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral)

3.1. Asutamisleping

Ettevõtte asutamisel notari juures vormistatakse eraldi asutamisleping, mille peavad kõik asutajad allkirjastama. Üldiselt kasutab notar oma lepingu põhjasid ning teil tuleb notarile edastada vaid vajalikud andmed.
Elektroonilise registreerimise korral ei ole vaja asutamislepingut notariaalselt kinnitada, ning elektroonilise kiirmenetluse korral digiallkirjastatakse tüüppõhikiri , mistõttu on sellel ka asutamislepingu tähendus.
Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot:

asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala;
asutajate nimed ja elu- või asukohad;
osakapitali kavandatud suurus;
osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus;
juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.

3.2. Põhikiri ja osanike leping

Kui asutada ettevõte notari abil, siis üldiselt annab notar põhikirja standardvormi ette.
Elektroonilises kiirmenetluses kasutatakse põhikirja tüüpversiooni, mis on kompaktsem ja lihtne täita, kui oled eelnevalt põhipunktid läbi mõelnud. Tüüppõhikirja lihtsust iseloomustab fakt, et selle pikkus on tavaliselt 2-3 lk.
Põhikirjas on kohustuslikud komponendid:

osaühingu ärinimi ja asukoht;
osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina;
osade eest tasumise kord;
osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused ;
kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord;
reservkapitali suurus;
juhatuse ning nõukogu olemasolu korral selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;

Põhikirjas ettenähtud kohustuslikud tingimused on sätestatud äriseadustikus. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, kui seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused, kuid need ei tohi olla seadusega vastuolus. Vastuolu korral kohaldatakse seaduses sätestatut.
Üldiselt jäetakse põhikiri väga üldiseks ning praktikas on saanud tavaks osanike lepingu sõlmimine, mis sätestab täpsemalt osanike vahelised suhted, häälteenamuse nõuded näiteks ettevõtte osade võõrandamise korral, kasumi jaotamise korral jne. Eesmärk on võimalike ummikseisude kiire ja õiglane lahendamine ning konkreetsete osanike huvide kaitsmine. Soovituslik on osanike lepingu punkte kirjeldada põhikirjas, sest ainult põhikiri on aluseks äriregistri kannetele, mis on kehtivad kolmandate isikute suhtes.
Omanikevaheline leping sätestab (Allikas: Jürgen Valter, Rimess OÜ):

ühingu ja selle omanike eesmärgid,
ühingu juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri,
reinvesteerimise ja kasumijaotamise põhimõtted,
ostueesõiguse kasutamise põhimõtted omanikeringi muutumisel,
ärisaladuse hoidmise nõuded ja konkurentsikeelud ning sanktsioonid,
intellektuaalse omandi küsimused,
kolmandate partnerite ja finantseerijate kaasamine,
konfliktsituatsioonide lahendamine.

3.3 Avaldus

Avaldus on juhatuse poolt esitatav dokument, mille alusel kantakse ettevõte äriregistrisse. See sisaldab punkte ettevõtte üld- ja kontaktandmetega, osakapitali infot, samuti isiku- ja kontaktandmeid asutajate ja juhatuse liikmete kohta. Avalduse peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed. Elektroonilise kiirmenetluse korras ei ole avaldust vaja eraldi täita.
Tavakorras esitatavale avaldusele lisatakse muud asutamisdokumendid, sh asutamisleping ja põhikiri, pangateatis osakapitali kohta jne.

3.4. Asutamisel oleva ettevõtte tehingud

Kui olete asutamas oma ettevõtet, näiteks osaühingut, võib tekkida küsimus, kas saab teostada tehinguid alles asutamisel oleva ettevõtte nimel. Üldiselt on vastuseks , et ei saa. Näitena: asutamisel ehk enne äriregistrisse kandmist pole ettevõttel võimalik tehinguteks kasutada nö tava pangakontot, on avatud ainult stardikonto (kiirmenetluse korral deposiitkonto), mida kasutatakse omakapitali hoiustamiseks ning tehinguid selle konto kaudu teha ei saa. (Vt ptk Pangatoimingud )
Vastavalt Äriseadustikule on võimalik erandkorras teostada tehinguid enne ettevõtte kandmist äriregistrisse.
Äriseadustiku kohaselt:

Enne ettevõtte äriregistrisse kandmist asutatava ettevõtte nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt;
Nimetatud kohustused lähevad üle äriühingule äriühingu äriregistrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha;
Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle äriühingule, kui osanikud kiidavad selle tehingu oma otsusega heaks;
Kui äriühingu varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühingu äriregistrisse kandmisest.

4.MIDA VEEL ON VAJA TEHA PEALE ASUTAMIST?

4.1. Käibemaksukohuslaseks registreerimine

Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri ületamisega kalendriaasta algusest.
Käibemaksu tuleb arvutada alates registreerimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad / aparaadid , tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada.
Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf

4.2. Raamatupidamise korraldamine

Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise-eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused:

võtta tööle raamatupidaja ;
kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks;
kasutada raamatupidamisfirma teenuseid.

Olulisemad aruanded, mida raamatupidaja peab esitama on:

maksudeklaratsioonid (iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon ja 20-ndaks käibedeklaratsioon, seda juhul kui ettevõte on registreeritud käibemaksukohuslaseks)
majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.

4.3. Töötajate arvele võtmine Haigekassas

Tööandjal on kohustus võtta oma töötajad Haigekassas arvele seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle asumist. Kui töötaja jääb õigeaegselt Haigekassas arvele võtmata, jäävad kõik töötajale raviteenuste osutamise ja hüvitiste väljamaksmisega seotud kulutused tööandja kanda. Töötajate arvele võtmiseks vajalikud andmed saab Haigekassale edastada järgnevalt:

kasutades elektroonilist andmevahetussüsteemi http://www.haigekassa.ee/tooandjale/edastamine/e_leping/ >, mis võimaldab võtta töötajaid ravikindlustatuna arvele ja arvelt maha ning saada jooksvalt infot oma töötajate ravikindlustatuse kohta;
posti teel, saates dokumendid klienditeenindusbüroosse, aadress vt täpsemalt http://www.haigekassa.ee/kontakt/ .
e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud dokumendid haigekassa klienditeenindusbüroosse, e-mail vt täpsemalt http://www.haigekassa.ee/kontakt/ ;
viia dokumendid haigekassa klienditeenindusbüroosse, kontaktaadress vt http://www.haigekassa.ee/kontakt/ .

4.4. Tegevusluba

Enne ettevõtte asutamist tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka tegevusluba – seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel: http://www.just.ee/litsentsid/ .
Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse.

4.5. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine

Majandustegevuse registri MTR-i ( http://mtr.mkm.ee/ ) eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle.
Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris. Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on:

reisikorraldus;
elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus;
kaevandus ;
raudtee -ehitus;
valuutavahetus;
vedelkütus;
vastavushindamine ;
elektrikontroll;
alkohol ;
tubakas;
väärismetall;
kaubandus ja teenindusettevõtjad ( jaekaubandus , hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus , kaubanduse korraldamine).

Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343 .

4.6. Audiitorkontroll

Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal.
Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 101 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

101 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sigrit Toome Õppematerjali autor

osaühingu konspekt ( alustavale ettevõtjale)

oü majandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Osaühing

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanuds- ärikoolitus LM 41 Koostas: Getter Klaas OSAÜHING Paide 2009 Registreerimine Soovides ettevõtlusega tegelemiseks asutada osaühingut, on järgmised võimalused: · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed, notar koostab dokumendid ise; · Elektrooniliselt registreerimine - koostada firma asutamiseks vajalikud dokumendid ise ning registreerida elektroonselt ettevõtjaportaalis, kas kiirmenetluse või tavamenetluse kaudu · Osta juba registreeritud ettevõte- Valmis firma ostmise juures tuleb pöörata tähelepanu mõningatele asjaoludele. Nimelt ei saa kunagi olla 100% kindel, et ostetava firmaga ei ole teostatud ühtegi tehingut. Mõnikord võib tulla tagantjärgi ebameeldivaid üllatusi, missugused on seotud minevikus (enne ettevõtte omandamist) teostatud tehingutega. · Lihtmenetlus Ettevõtte

Majandus

doc

Äriühingu asutamine: Porfoolio

Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Äriühingu asutamine Porfoolio Juhendaja: A.Gubaidulina Rakvere 2010 1.4 Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht...............................................................4 2.6 Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid:........................................6 3.2 Tegevusluba ja –litsents....................................................................................................8 4. Pangatoimingud......................................................................................................................8 4.1 Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis.......................................10 4.3 Valmisfirma ostmine.......................................................................................................12 6.1 Kes ja millistel tingimustel saab .ee domeeni registreerida?..................

Majandus

doc

FIE

1.Registreerimine FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. FIE-d on nt paljud talunikud, taksojuhid jne. Äriregistrisse kandmisel tuleb tasuda ka registreerimistasu. Kuni Äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime kasu

Majandus

odt

Osaühing

Kirjutad enda kooli. OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel...............................................

Analüüsimeetodid äriuuringutes

ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon,

Majanduse alused

docx

"Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada"

SISUKORD Osaühingu loomine on kerge SISSEJUHATUS Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiend

Majanduse alus

doc

FIE-füüsilisest isikust ettevõtja

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus 2. kur FIE-Füüsilisest isikust ettevõtja Referaat Juhendaja: Elo Kadastik Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Registreerimine...........................................................................................................4 2.FIE asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused.........................................................6 3.FIE asutamiseks vajalikud dokumendid......................................................................9 4.Mida veel on vaja teha peale asutamist?................................................

Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine

doc

FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTTJA (FIE)

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM 32 NIMI FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTTJA (FIE) Referaat õppeaines Majanduse õpetus Juhendaja : Paide 2009 REGISTREERIMINE FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Sama

Ettevõttlus

Rohkem sarnaseid