tulemusel tekkinud rakk ehk viljastatud munarakk), seda elujõulisem järglane tal on. Esimesed seksijad sattusid lõhestava valiku surve alla (rakkude eesmärgiks sai leida suurem rakk kellega liituda). Võitjateks jäid väikseimad rakud, kuna nad olid liikumisvõimelisemad (ajajooksul kasvas neile saba - sperm) ja nad küpsesid/paljunesid palju kiiremini kui suured rakud. · Sugupoolte vahelise huvide konflikti algpõhjus. Isaste ja emaste erinevad huvid. Emas sugupooled toodavad suuri munarakke, isas organismid väikseid, odavaid seemnerakke, mida võimalik suurtes kogustes toota. Emas sugupool on investor ja isas pool parasiit, mis püüab levitada oma geneetilist informatsiooni emassugupoole arvelt see ongi ürgema needus. Isase huvi paaruda võimalikult paljude emastega.
täielikult kaasasündinud või paraneb vastavalt kogemuste kasvuga? 2) kas isasogalik hakkab emast kosima juba esimesel kokkupuutel või peab ta enne õppima, et just see on sobiv käitumisviis emase suhtes? Mot: Puudutavad konkreetseid käitumisi vallandavaid otseseid mehhanisme, käitumise motiive, sh. nii sisemisi seisundeid kui ka väliseid stiimuleid. 1) millised stiimulid kutsuvad esile isasogaliku sigimiskäitumise? 2) kuidas see kajastub tema füsioloogias? 3) milline erinevus isaste ja emaste vahel sunnib isast nende suhtes erinevalt käituma? Funkt: Puudutavad käitumise otstarvet, mis on selle käitumise bioloogiline kasu. 1) miks etendab isasogalik emase kosimiseks siksak-tantsu, selle asemel, et teda kohe pesa juurde juhtida? 2) kas pea-alaspidi poos tegelikult ka hirmutab teisi isaseid, nagu ähvarduspoosi puhul peaks olema? Evo: Puudutavad erinevate käitumisviiside ja -aktide tekkimist ja väljakujunemist fülogeneesi jooksul, nende evolutsioonilist päritolu
wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Capybara- range.png ) KAPIBAARA SOTSIAALNE KÄITUMINE Maailma suurim näriline on väga sotsiaalne loom, nad püüavad igal hetkel üksteise seltsis olla. Keskmiselt on karja suurus 10 30 isendit, kui kuival perioodil moodustavad nad suuremaid gruppe, kus võib isendite arva ulatuda kuni 100-ni, sest siis on vee saadavus väiksem ning nad kogunevad iga võimaliku veekogu äärde. Karjas on isaste ja emaste suhe 1:2, st isaseid on poole vähem ja osad neist isastest on nö poissmehed. [], [] Päevasel ajal kapibaarad puhkavad ja on loiumad. Nad pidevalt ujuvad ja püherdavad vees, et võidelda kuumusega. Päikese loojudes hakkavad nad toituma aktiivsemalt, sest siis on nende jaoks piisavalt jahe, et eemalduda veekogude äärest. Erinevate gruppide vahel on keskmiselt 100 500 meetrised vahed ning nad ei häiri üldjuhul üksteist. Nad liiguvad pidevalt oma
väga suur ja liiga elujõuline sügoot. Raku suurus on oluline raku toitumises kõik rakud tahtsid suurte rakkudega ühineda; aga suured rakud ei tahtnud väikestega ühineda (kuid väikestel on oma eelised kiiremad, kasvavad kiiremini jne) Toimud lõhestav valik väikesed rakud said ühineda vaid suurte rakkudega Heteroseksuaalsus · Emassugupool toodab suuri (muna)rakke (toitained, energia), isassugupool väikeseid (ainult DNA) · Emane on investor, isane on parasiit huvide konflikt o Isase huvi: paaruda võimalikult paljude emastega (odavad ja palju sperme) o Emase huvi: paaruda vaid parimate isastega (munaraku tootmine kallis) Emased on defitsiidis, isased on omavahel konkurendid Isaste võitlusvõtted · Macho-isased suured, tugevad ja võitlevad omavahel (põdrad) · ,,Taluperemehed" territoriaalsed isendid (lõvid) · ,,Rahamehed" nt linnud, kes annetavad kala pulmakingiks
Käitumise aditiivsuse hüpoteesi paikapidavus Esiteks, vähemalt mitte iga käitumise puhul ei esine vastastikust kompenseerimist sisemiste ja väliste tegurite vahel. Sõltuvalt konkreetsest käitumismustrist on organismisisestel ja –välistel teguritel väga erinev suhteline roll. o näiteks puuris peetav hiir ilmutab harilikult väga vähe uurimiskäitumist, kuid alustab sellega kohe, kui ta viia uude puuri. Järelikult on siin määravaks väline tegur o laululinnu isane hakkab laulma ainult siis, kui testosterooni tase tema veres on piisavalt kõrge. Seda ei kompenseeri ilus kevadine ilm või muud välised ärritajad. Määravaks seega sisemised tegurid ja välistel ärritajatel on teisejärguline roll o aditiivsuse korral peaks välisärritaja täielikku puudumist kompenseerima piisavalt tugev sisemine motivatsioon (peaks esinema nn tühikäitumine), ja vastupidi, sisemise motivatsiooni täieliku puudumise korral korral peaks selle
olfaktoorseid signaalärritajaid. 17. Sensoorne ekspluateerimine, selle näiteid. Teatud ärritajad võivad osutuda palju efektiivsemateks kui teised seepärast, et mingil põhjusel on antud liigi isendite meeleelund(id) kujunenud juba ette eriti tundlikuks just sedalaadi ärrituste suhtes. Sellist sensoorse eelsoodumuse ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks. Nt pikad sabad lasevad isastel paista ennast suuremana ja emased eelistavad suuremaid isaseid. Väikesed loomad on ,,armsad", see tekitab täiskasvanud loomadel soovi nende eest hoolitsed, mitte neile haiget teha. KÄITUMISE VALLANDUMINE. 1. Käitumise vallandumispõhjuste uurimise meetodid. Neurobioloogiline ja musta kasti meetod. 2. Neurobioloogiline ja "musta kasti" meetod, nende komplementaarsus. Neurobioloogiline uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase.
Elukäigutunnus(life-history character) Elukäigutunnused on organismi elutsükliga seotud omadused, mis otseselt mõjutavad sündivuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi organismi kohasust. Kõige tähtsamad neist: 1. Organismi arenguks kulunud aeg. Kasvukiirus 2. Järglaste arv 3. Noorjärkude suremus 4. Täiskasvanute suremus 5. Intervall paljunemispingutuste vahel Sugu Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uued geenikombinatsioonid. Pea kõikidel liikidel on isaste ja emaste suhe 1:1. Fischeri reegel kui ühte sugupoolt hakatakse tootma vähem siis oleks isaste kohastumus suurem, kuna ühe isase kohta rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Kui isaseid vähem siis hakatakse rohkem isaseid tootma. Evolutsiooniline paratamatus. Haplodiploidia isaseid väga vähe, isaste arv hoitakse kontrolli all. Pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emane on diploidne ja isane on haploidne. Mesilastel, sipelgatel, termiitidel. Hermafrodism sood ühes kehas
Tetrapoodid läbivad embrüoloogilises arengus 5-varba staadiumi. Ajaloolised piirangud külmaverelistel eellastel paiknesid munandid kõhuõõnes, kuid imetajatel vajavad sperma arenemiseks madalamat temperatuuri asub skrootumis. Looteline areng kordab seda ajaloolist liikumist. Kui sellist ajaloolist pärandit poleks, oleks seemnejuha lühem ja see oleks võibolla isegi hea. Lõivusuhted trade-off kahte head asja korraga ei saa, kuna resurssid on piiratud. Polügaamia puhul peab isane valima, kas paljuneda siis kui on suur ja tugev (kulunud aeg) või siis kui on alles äbarik. Äbariku puhul on see hea, et siis äkki ei jõua enne ära surra, kui jätab endast maha järglasi. 14. Kui fenotüüp looduses ei varieeru, siis kuidas teha vahet, kas tegu on kohastumise või arengubioloogilise piiranguga? 1. adaptiivne ennustus vs embrüoloogiline teooria 2. mõõta tunnuse päritavust. Kui tunnus varieerub geneetilistel põhjustel, rakendub sellele LV ja ta pole täielik piirang
_ Potentsiaalse partneri atraktiivsus _ Väliskeskkond Välistemperatuur ja ilm Teised loomad/inimesed Aeg 49. Partneri valiku alused _ Ressursside rohkus _ Piisavalt toitu ja kaitset _ "Pulmakingid" _ Väline atraktiivsus _ Hea tervis _ Edukad vajalike toitainete leidmisel _ Kulukus _ Mida väljakutsuvam oled, seda silmatorkavam oled ka kiskjatele 50. Monogaamia ja polügaamia _ Monogaamia e. ainukooselu _ Polügaamia e. mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad
pikemad kui vähi keha), tema seljakilp on aga kare. Maitse poolest on need liigid nii sarnased, et maitsmiskatsetes pole suudetud vahet teha. Vähiliikide võrdlus Omadus Signaalvähk Jõevähk Vastupidavus vähikatkule Parem Puudub Kasvukiirus 23 suve 46 suve Paljunemisiga 23 suve 35 suve Juurdekasv kestumise Isane 10 mm Isane 5 mm kohta (10 cm pikkusel Emane 8 mm Emane 3 mm vähil) 10 cm isase kaal 40 g 33 g Kooriku kõvadus Kõvem kui jõevähil Pehmem kui signaalvähil Viljakus, marjatera 200 120 10 cm emase kohta Agressiivsus Jõevähist suurem Signaalvähist väiksem
Life-history 58. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused, paarisuhete tüübid(polügamia, monogaamia), fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest( haplodipolida, parasitoidsed herilased). Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uudsed geenikombinatsioonid. Peaaegu kõikides liikides on sugude suhe 1:1 , neid sünnib võrdselt. Fischeri sugudevahelise suhte reegel (1:1) -Kui ühte sugupoolt millegi poolest hakatakse tootma vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse suurem. Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid väga vähe. Seal hoitakse isaste arvu kontrolli all. See saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid. Hermafrodiidid kaks sugu ühes kehas. Enamik tigusid. Monogaamia looduses hästi levinud
mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise Liikide välja suremine: et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Lamarcki teoorias ei esinenud liikide välja suremist, vaid algelistest olestest arenenumate organismide arenemine. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste - isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Lamarck: elu võib tekkida pidevalt uuesti Sarnasus: Järeltulijad on alati veidi erinevad eelkäijast ,,seesmiste põjuste" e juhuslike mutatsioonide tõttu. (suguline paljunemine + mutatsioonid) Mõlemad eksisid selles, kui arvasid, et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal, päranduvad järglastele. (Darwini oma mõtete areng viis teda paraku selleni, et hilisem Darwin oli tegelikult lamarkistliku vaate pooldaja - st
81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid 87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised 4. O. Acarina lestalised 91. Kõik ämblikulised koovad saagi püüdmiseks võrgu vale 92. Harilik ristämblik hingab kopsudega, trahheedega 93. Ämblikuliste seedimine on kehaväline õige 94. Missuguse ämblikulise hammustus võib olla inimesele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk"
kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid: P partens vanemad F filia tütar, filiales poeg F1 I põlvkond F2 II põlvkond - peegel & lauake emane - kilp & oda isane X ristamine AaBbCc geenivalem Genotüüp tähekombinatsioonidena Fenotüüp paigutatakse genotüübi alla sõnadega Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbusus); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel. Üldiselt lähtutaksegi sellest, et alleeli tähistus tuleneb retsessiivsest tunnusest. Seega märgitakse kõrgekasvuliste ja kääbuskasvuliste taimede alleelset koostist
kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt – varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid: P – partens – vanemad F – filia – tütar, filiales – poeg F1 – I põlvkond F2 – II põlvkond ♀ - peegel & lauake – emane ♂ - kilp & oda – isane X – ristamine AaBbCc – geenivalem Genotüüp tähekombinatsioonidena Fenotüüp paigutatakse genotüübi alla sõnadega Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d – kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast “dwarfness”, kääbusus); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel. Üldiselt lähtutaksegi sellest, et alleeli tähistus tuleneb retsessiivsest tunnusest
Eristatakse kolme soo maaramise tuupi: 1) epigaamne -sugu maaratakse parast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab (nt vaike meres elutsev kidavagel Bonellia viridis). Kui vabalt ujuv touk kinnitub emase tagakeha kulge voi langeb merepohja, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tottu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ning elutsedes tunduvalt suurema emase emakas (emane ca 10 cm pikk, isane 1-3 mm) hakkab ta viljastama valmivaid munarakke. 2) progaamne -sugu maaratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsutoplasmat ja vaikesi, vahese tsutoplasmaga mune. Parast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sugaamne -sugu maaratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo maaramine ei olene sel juhul valiskeskkonnast.
Vastsestaadiumis on paljudel putukatel tagakehal jalad, valmikujärgus mitte. Tagakehas paiknevad sugu- e genitaalsed lülid. Tagakehale võivad kinnituda mitmesugused lisandid: ebajalad e tiklid, urujätked, sabaniit, muneti jt. 12 segmenti 1-7 = pregenitaalsed 8-9 = genitaalsed 10-12 = postgenitaalsed Tõukjalalistel kõhupoolel paarilised griffid. Hooghännalistel hüppehark e furca ja ventraaltuubus. Emastel kujuneb VIII segmendist ja järgnevatest muneti. Isaste tagakeha tipus olevad genitaalid väga keerulise ehitusega: nende struktuur sageli oluline liigi määramisel. 2. Putukate süstemaatika alused koos Eesti näidetega. 1. Mis on süstemaatika? Renessanss viimasel kümnendil. Elu mitmekesisuse uurimine Maal, sh. eluvormide vaheliste seoste otsimine ja uurimine. Seoseid näitlikustatakse evolutsiooni puudega. -Annab organismidele teaduslikud nimed (nomenklatuur). -Kirjeldab neid.
Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Definitsiooni kohaselt on õige vastus B. Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks. 45. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele? Haploidsed isased ja diploidsed emased esinevad ühiselulistel putukatel. C on õige. 46. Kas keskkonna kandevõime (K) on: A. Populatsiooni piiramatu kasvu tagatis; B. Populatsiooni piiratud kasvu asümptood (maksimaalne võimalik populatsioonitihedus). C. Malthuse võrrandi parameeter; D. Suurim heterotroofi kehasuurus, mis mingi konkreetse primaarse produktsiooni puhul võimalik; Kandevõime näitab liigi ressursikasutuse efektiivsust ja seega ka populatsiooni maksimaalset võimalikku tihedust. B on õige. 47
joonisel valgete, lehetoidulised perekonnad aga mustade ringidega. Jooniselt on hästi näha, et toiduspetsialistide kodupiirkond on keskmiselt suurem kui lehetoidulistel primaatidel, hoolimata nende toitumissalkade ja isendite toiduvajadusest. Lõpuks veel üks näide alternatiivsete hüpoteeside kontrollimise kohta primaatide uurimisel. Paljudel primaadiliikidel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Darwin (1871) seletas seda sellega, et kuna isased peavad üksteisega emaste pärast võitlema, siis saavutavad edu suuremad ja tugevamad isased. Kuna loodusliku valiku surve isaste kehamõõtmetele on suurem kui emastele, siis ongi isaste keha evolutsioneerunud suuremaks kui emaste oma. Sada aastat hiljem vaidlustas R.K. Selander (1972) aga selle väite ja pakkus välja omapoolse, alternatiivse hüpoteesi. Ta nimelt väitis, et erinev kehasuurus võimaldab eri sugupooltel paremini toituda erinevatest toiduobjektidest ja nii vältida paarilistevahelist toidukonkurentsi.
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus fak
jalapaar kõige pikem; kolm jalapaari. Võib esineda lennuaparaat (taandarenenud); tiibu kasutavad hüpete pikendamiseks või stabiliseerimiseks. Rindmik koosneb kolmest omavahel liikuvalt seotud lülist. Pikliku kujuga tagakeha liitub viimase rindmikulüliga jäigalt; tagakeha koosneb 8-10 lülist. 11. tagakehasegment on taandarenenud kaheks lühikeseks jätkeks, tundeelundid. Selts: Termiidilised (Isoptera) Termiitid on mitmekujulised; jagunevad: töölised, sõdurid, emased (,,kuninganna") ja isased (,,kuningas"). Töölised: pikkus alla 1 cm. Värvuselt valkjad. Pea ümmargune ja äärmiselt liikuv. Silmad tugevasti redutseerunud või puuduvad. Tundlad pikad, niitjad. Hästiarenenud haukamissuised. Rindmikulülid kergesti eristatavad. Tugevad jooksujalad. Tagakeha silindriline; tipul paiknevad 2-5-lülilised tundlikud urujätked. Kehakate väga õhuke. Suguelundid taandarenenud, ei anna järglasi. Sõdurid: töölistest veidi suuremad. Keha sarnane töölistele
Pikk keha, pikad jäsemed. 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uudsed geenikombinatsioonid. Peaaegu kõikides liikides on sugude suhe 1:1, neid sünnib võrdselt. Fischeri sugudevahelise suhte reegel kui ühte sugupoolt millegi poolest hakatakse tootma vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse poole, isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid on väga vähe. Isaste arvuti hoitakse kontrolli all, see saavutatakse sellega, et pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emase genotüüp on diploidne ja isasel haploidne. Mesilased, sipelgad, termiidid Herfmafrodiidid kaks sugu ühes kehas, enamik tigusid, samuti enamus taimi
Delphinus delphis esineb mandrilava kohal, eriti kohtades, kus on kõrge merepõhja reljeef, kuid põhiliselt avameres (Culik, 2010). 4.2 Seltsingulisus Delfiinid elavad tavaliselt suurte rühmadena hüppeid ja plätsatusi on näha ja kuulda märkimisväärselt kauguselt. Karja suurus ulatub paarikümnest kuni üle 10 000. Tihti tõusevad mitmed grupi liikmed koos pinnale. Rühmade suurus varieerub hooajati ja vastavalt päevaajale (Culik, 2010). Paaritumisajal on näha ka suguküpsete emaste ja isaste seltsinguid (Warnau, 2004). On tavaline, et delfiinid on seostunud ka teiste vaalalistega. Ujudes ja sukeldudes järgivad delfiinide rühmad ookeani põhja reljeefi, samuti teatud kalaliikide populatsioonide hooajalisi rändeid (Bahuguna, 2010). Hirmunult koonduvad loomad tihedalt kokku (Culik, 2010). 4.3 Sigimine Harilike delfiinide suguküpsus saabub vastavalt emastel 5 12 aasta vanuselt ning isastel 9 -13 aasta vanuselt (Warnau, 2004)
Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed.
järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks levikualaks on Valge mere kael. Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse
kus arenev organism kasvab. Näit. väike meres elutsev uss Bonellia elutseb tunduvalt suurema emase emakas. Kui vabalt ujuv tõuk kinnitub emase tagakeha külge, areneb ta emaseks, kui ta satub aga emase iminappa, siis sealt eralduvate ainete tõttu areneb ta isaseks. Hiljem satub ta emase suguelunditesse ja hakkab viljastama valmivaid munarakke. 17 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. Sellistel ussidel munevad emased kahesuguseid mune: suuri, mis sisaldavad hulgaliselt tsütoplasmat ja väikesi, vähese tsütoplasmaga mune. Pärast viljastamist arenevad esimestest emased, teistest isased. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool määratakse kõrgematel organismidel sugukromosoomidega ehk gono- soomidega. 19
säilitada ega pöörduda tagasi endistele turgutumisaladele. (Mikelsaar, 1984) Märgistamiskatsete andmed demonstreerivad peamiselt toitumisaladel viibinud lestade rändeid kudealade poole, kõikjal üldiselt läände, s.o. soolasema avavee suunas. Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti- septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi. Rannikukudulestade emased koevad esmakordselt 4 aasta vanuselt, isased 3 aasta vanuselt. Süvikukudulestad koevad veidi suuremates mõõtudes. Suguküpsemine algab nii isastel kui ka emastel augustikuus. Sugupooled ilmutavad käitumises erinevusi. Isased viibivad kestvamalt kudealadel ja hoiduvad sageli sügavamale. (Mikelsaar, 1950) Eesti vete lestavarude tuumiku seos Gotlandi süvikualaga ja selle pôhjaosaga on märgistamisega hästi tôestatud ja on ilmselt omane ka osale Soome vete lestadest.
Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1) epigaamne - sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab. 2) progaamne - sugu määratakse enne viljastumist. 3) sügaamne - sugu määratakse viljastamise momendil. See esineb enamikul erisoolistel isenditel. Soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Sugupool kõrgematel organismidel määratakse sugukromosoomidega ehk gonosoomidega. Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (X0 või XY), emane aga on homogameetne (XX). Lindudel, roomajatel ning kaladel ja liblikatel on heterogameetseks sugupooleks emased. Nende sugu-kromosoome e gonosoome isastel tähistatakse ZZ ja emastel ZW. Ligilähedane sellele soomääramise tüübile on ZZ-Z0 tüüp mõnedel liblikatel, kus emastel on ainult üks sugukromosoom (Z0) ja isastel mõlemad kromosoomid (ZZ). 18. Monohübriidne ristamine. Mendeli I ja II seadus. Tunnuse intermediaarne pärandumine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................
Semiootikale on oluline loom kui subjekt, kes oma omailmas otsuseid vastu võtab. Semiootika saab loodusteadustele abiks olla refleksiivsuse ja enda uurija positsiooni teadvustamisel, uurimistulemuste paremini esitamisel, uurimisel et nt millised seosed tulevad kaasa teatavate sõnade kasutusel. 26.02.15 Kõigil loomadel, hoolimata liigist, on teatud sotsiaalne lävimine, sotsiaalne struktuur, ka üksikeluviisilistel on ju vaja leida partner, on vaja suhelda, teine osapool ära tunda – alus, mille pinnalt semiootika ja etoloogia lõikuvad. Olulised lähtekohad: P. Marler Logical Analysis of Animal Communication – esimene artikkel, kus semiootika mõisteid on küllalt täpselt rakendatud loomade kommunikatsiooni uurimises Rahvusvaheliste seminaride seeria, millest võtsid osa väga tuntud kommunikatsiooniuurijad. Nende põhjal ilmunud kirjutistest ilmus kolm mahukat köidet, mis on Sebeoki poolt koostatud ja toimetatud.
kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat
suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda. Sarved on väga suured ja neid kannavad nii isased kui ka emased. Sellepoolest erineb põhjapõder teistest hirvlastest, kellel emased on sarvedeta. Sarve tüvi on pikk, algul taha, siis ette kooldunud. Sarve tipus on väike lame vertikaalselt asetsev kühvel ning sellel lühikesed üles ja taha suunatud harud. Silmaharu on suur ja tavaliselt vertikaalse, lühikeste harudega kühvliga. Sarved on väga varieeruvad, mõnel nõrgalt arenenud. Talvekarvastik on neil pikk, eriti kaelal, kus moodustab allarippuv ,,habe". Jäme karvasüdamik on õhuga täidetud. Sellepärast on karv väga kerge ja hõlpsasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
