50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
signevois21
Õppematerjali autor
kohale ühe isase kohta suhteliselt rohkem kui väikesed turniirid (joon 2). Kolmas hüpotees väidab, et isased väldivad mänguplatsidel grupiefekti abil vaenlasi, neljas hüpotees aga seda, et just emased eelistavad teatud paiku kui ohutuid, ja selle tõttu ei jää isastelgi muud üle kui koguneda samadesse kohtadesse. Lõpuks on mõned teadlased väitnud, et emased eelistavad turniire, kuna seal on isaste valik suurem ja järelikult ka rohkem geenikombinatsioone, mille hulgast oma järglastele isa valida. Polüandria kujunemise eeldused Polüandria on looduses palju kordi harvem nähtus kui polügüünia. See on kergesti seletatav eespool toodud põhjustega, mis omakorda tulenevad põhilisest sugudevahelisest erinevusest. Ent ometi polüandriat esineb. Millised tingimused seda soodustavad? Üldiselt on polüandriat uuritud veel liiga vähe, et teha väga põhjapanevaid üldistusi
kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid. Siiski dominantne isane märgistab teistest isenditest rohkem. Arvatakse, et emane märgistab üldjuhul vanemliku käitumise eesmärgi [], [] Joonis 3 Kapibaara perekond ( http://www.photoreview.com.au/features/stories/capybara2.jpg ) Joonis 4 Kapibaara koonul olev morillo ( http://www.rebsig.com/capybara/capy9.jpg ) Joonis 5 Imetav emane kapibaara ( http://www.rebsig.com/capybara/capy5.jpg ) KAPIBAARADE TOITUMINE Ta toitub ainult taimsest toidust. Otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ning muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees
Signe Vois KELA SÕ Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega.. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saa
Inimese ja ämbliku armu ja pereelu võrdlus Nagu teada on nii inimesed kui ka ämblikud lahksugulised, mis tähendab seda, et on nii emasorganism kui ka isasorganism. Inimeste ja ämblike paljunemises ja pereelus on palju sarnasusi kui ka erinevusi. Vastupidiselt inimestele saavutab enamike ämblikulaadsete puhul isane suguküpsuse varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rindmikku, emaste urgudesse s
võimaldab emast viljastada), 7),,Pereisad" (nt ogalik; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest) 8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel, see kes rohkem seemnerakke suudab emasesse sisestada, see tõenäoliseimalt on see, kelle järglased emane ilmale toob) Emaste valikuvõimalused: Passiivne valik emane ei tee midagi ise, isased võitlevad ja kes võidab saab emase endale; järelikult emane ongi parima mehe saanud. Aktiivne valik: 1)avalik valik emased valvavad isaste turniiriplatside ümber ja pärast saab võitjaga paaruda; sellepuhul isased teavad ise ka, kes võitjaks tuli. 2)varjatud valik spermakonkurentsi mõttes enim kasutatud; emased varuvad isaste spermat kuskile ja pärast
Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on n
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhus. Peaaegu kõik inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid