Referaat. PORTUGAL (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

VANA – ROOMA

Referaat

10D

Tallinn 2015

Sisukord

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 1
VANA – ROOMA 1
Referaat 1
10D 1
Tallinn 2015 1
Sissejuhatus 3
1. Etruskid 4
2. Religioon 4
3. Kristluse teke 4
4. Kristluse levik 5
5. Kristlased ja Rooma 5
6. Valitsemine 5
7. Valitsemine vabariigi ajal 5
8. Riiklik korraldus keisririigi ajal 6
9. Vaatamisväärsused 6
7
10. Vana-Rooma kui maailmalinn 8

Sissejuhatus

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik, mis eksisteeris vanaajal ning sai alguse Itaalia linnast Roomast . Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid:

• Britannia (Inglismaa),
  
• Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland , Luksemburg , Šveits, osa Saksamaast)
  
• Hispaania ,
  
• Alad lõunapool Doonaud ( Baieri , Austria, Ungari, Albaania , Bulgaaria, Serbia , Horvaatia, Sloveenia ),
  
• Daakia ( Rumeenia ),
  
• Makedoonia ,
  
• Ahhaia (Kreeka),
  
• Väike- Aasia ,
  
• Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan , osa Iraaki , Gruusia , Armeenia ja Aserbaidžaan),
  
• Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist),
  
• Kogu Põhja-Aafrika rannik ( Maroko , Alžeeria, Tuneesia , Liibüa ja Egiptus )
  

Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas . Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad . Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal.

Etruskid

Etruskid elasid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Nad ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusiki linnad läksid aja jooksul Rooma kätte.
Etruskide seas oli naistel kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu . Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks.

Religioon

Religioon oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius , kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt , nt Jupiter – Zeus , Mars – Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno –Hera.
Preestrid olid riigiametnikud . Nad jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester . Keisri austamine jumalana võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest.
Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustati lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis.

Kristluse teke

Rooma võimu all oli Palestiina , kus usk oli monoteistlik . Nad uskusid messiasse, kes on päästja või lunastaja , kes toob Jumala riigi maa peale. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse hukkamise järel see usk süvenes, Jeesust hakati pidama Jumala pojaks, keda usuti olevat vabastanud inimkonna nn pärispatust.

Kristluse levik

Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid , nende seas kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus . Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast Jeesuse surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, saades esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, saades kõige mõjukaimaks kristluse levitajaks Roomas. Ta rändas Süüriasse, Väike-Aasiasse ja Kreekasse .

Kristlased ja Rooma

Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keisrile rituaalse austuse avaldamise keeldumises nähti märki allumatusest. Seetõttu oli kristlus Roomas ka keelatud. 46 pKr hakati kristlasi Roomas taga kiusama . Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis.

Valitsemine

Valitsemine vabariigi ajal

Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid . Magistraad jagunes kuueks:

• konsulid,
  
• preetorid ,
  
• tsensorid ,
  
• diktaator ,
  
• rahvatribüünid,
  
• kvestor .
  

Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid.
Preetorid võisid konsuleid asendada , neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad.
Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu võimuga. Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma.
Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Neile kuulus veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele.
Kvestor oli rahaasjade ajaja ehk riigikassa.

Riiklik korraldus keisririigi ajal

Keisririigi ajal jätkus senati istungite korraldus ning magistraatide valimine, kuid loobuti rahvakoosolekutest.
Tegelik riigijuht oli keiser . Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja , tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.

Vaatamisväärsused

Vana-Rooma üks suurimaid ehitisi on Colosseum. Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian.Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud, kuid 223. astal asendati see kiviga. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti .Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks.Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest, kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi.
Joonis 1Colosseum
Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud .
Joonis 2 Circus Maximus
Rooma Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik .
Joonis 3 Panteon
Vana-Rooma kuulsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel lisaks:

• Appiuse tee
  
• Akvedukt
  
• Caracalla termed
  
• Tituse võidukaar
  
• Basilika Ulpia
  
• Foorum Romanum
  
• Trajanuse sammas
  

Vana-Rooma kui maailmalinn

Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago . Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses Puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises Puunia sõjas (218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal . Tema juhtimisel purustati Rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas Puunia sõjas Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Samal ajal kui võitlus Kartaagoga veel kestis, hakkas Rooma riik oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlikest suurriikidest langes esimesena tema löögi all Makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid roomlased makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigis. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja.
9