Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamar...
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud ...
Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...................................................... 5 Viinamarjasordid............................................................ 6 Tehnoloogia.................................................................... 7 Veini vead..................................................................... 8 Veinimõisad ja aristokraatia........................................... 9 Veinipiirkond................................................................ 10 Kuidas ja millega juua Saksa valegt veini ?................. 11 Pilte mõningatest Saksa veinidest.............
......................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC)..............................................10 4.ITAALIA VIINAMARJASORDID............................................................................... 12 4.1.Itaalia valged viinamarjasordid....................................................................12 4.2.Itaalia punased viinamarjasordid.................................................................13 5.Veinide valmistamine......................................................................................... 15 5.1.Saagikoristus.....................................................................
mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis deks kutsuti. Näiteks: Napoleon Tootja Gracia Hnos Tootja Gracia Hnos on üks tuntumaid brändi ja veini valmistajaid Montillas. Montilla oli Andaluusia üks vanimaid veinivalmistamise piirkondi. Viinamarju kasvatati juba 8. saj. e.m.a. Peamised kasvatatavad viinamarjasordid Pedro Ximenez, Moscatel. Kasutatakse ka Lairen'i, Balad`i ja Torrontes'i. Napoleon VSOP Reserve Pehme Montilla brändi, mis valmistatut Pedro Ximenez ja Moscatel viinamarjadest. Aroomis on rosinad, röstitud pähklid, toffee, suitsusus, röstmandlit. Maitses võib leida magusat piimasokolaadi, viigimarjakeedist, magusat röstmandelit. Järelmaitse mõnusalt tuline. Kangus: 38% vol Maht: 350 ml kinkekarbiga 700 ml kinkekarbiga 1000 ml Click to edit Master text styles
kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein
Vein Mis on vein? Vein on marja- või puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend
Haruldased loomad on veel kuldne kotkas ja okastega rott, metskass. Imetajatest loomadest jänes, siil ja mäger. Palju erinevaid nahkhiire liike. Kreeta saar on peatuspaigaks rändlindudele. Taimed Üle 2000 taimeliigi. Kevadel õitsevad, kuumal suvel kuivavad ära. Esimeste vihmadega hakkavad uuesti õitsema. Kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure, kõige tuntumad: oliivipuud, tsitruselised, erinevad viinamarjasordid. Valmib kaks saaki aastas. Mägede kallastel kasvavad männi ja küpressi metsad. Palju tulbiliike, anemoonid, gladioolid. Rahvastik 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Valdav religioon on õigeusk, lausa 98%. Kreekas on 93% rahvastikust kirjaoskajad. Väga eakad inimesed kirjaoskamatud. Tihedaimalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses. Eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat
Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus.
................................................................... 3.1 Välimus............................................................................................................................. 3.2 Viinamari kui tervistav saadus.......................................................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid..................................................................
Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge. Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed marjad on äärmiselt aromaatsed ja nii magusad, et korje-eelne põld meelitab kokku mesilasi
Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse, kui suhkru
Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux' piirkonnast hävitas. Palju kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon'i, millest paljude asjatundjate arvates valmivadki Tsiili parimad veinid
Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad.
Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on Cote-Rotie (küpsenud kallas); Hermitage kõige suurem ja massiivsem Syrah vein, mis tahab pikka küpsemist. Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid.
Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. 6. Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid
Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavd punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. 4. VIINAMARJASORDID Kõige esmane ja lihtsam kriteerium veinides orienteerumiseks on põhiliste viinamarjasortide tundmine. Viinamarjasort on valmistamistehnoloogia ja terroir´i ( see sisaldab endas nii pinnast, millal viinamari kasvab kui ka kliimat antud asukohas ja hüdrogeoloogilisi ning maastikulisi iseärasusi) kõrval üks kolmest tähtsaimast tegijaist, millest sõltub lõpptulemus, mis on vein. Viinamarjasortide teadmine on kasulik just
KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS Arvukad raportid ja ajaloolised dokumendid näitavad, et Küprose veinide maine ja kuulsus läbi aegade on ainulaadne.Kui Küprose veinivalmistamine oli erinevate saare vallutajate pärast väljasuremisohus, loodi projekt,mille eesmärgiks oli säilitada ja teha tuntuks maailmale iidse põlisrahvaste viinamarjasorte. See projekt sai alguse juba 80-ndatel. Tohutu vaev oli kaitsata Küprose viinamägesid saare vallutajate eest. KEO pidi põlisrahvaste viinamarjasordid ümberistutama. Üks väga tuntud sort neist oli Maratheftiko. KEO oli uhke,et tänu sellele projektile toodi see tuntud viinamarjasort tagasi elule. Eriti tuntud on Küprose veinid Inglismaal.Kõik turistid,kes on käinud Küproses tunnevad selle maa veine legendi järgi. 7 KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT 1) Mavro-kuiv tugevamaitseline punane vein 2) XYNISTER-mahe kerge kuiv valge vein
meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid: õun, ploom, punane sõstar, must sõstar Istikukasvatus: õunapuu, ploomipuu, maguskirsipuu, hapukirsipuu, punane sõstar, must sõstar TÜ Vasula Aed. Ühistu asutati 1. septembril 1992. Aedade pindala on 160 ha. Õunasordid: `Sügisjoonik', `Valge klaarõun', `Suislepp', `Liivi Kuldrenett', `Krameri Tuviõun', `Sidrunkollane
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti
........................................................................................3 Viinamari............................................................................................................................3 Vanus (noor vein, Crianza, Reserva, Gran Reserva).....................................................3 Regioon...............................................................................................................................3 3.1. VIINAMARJASORDID.....................................................................................................3 Punased sordid.......................................................................................................................3 Valged sordid..........................................................................................................................4 3.2. HISPAANIA VEINIDE KVALITEEDIKLASSIFIKATSIOON...................................5
mille tippveinid olid kättesaadavad mõistliku hinnaga. Sellest ajast tänaseni on Rioja toodang mitmekordistunud. Väga paljud Rioja bodegad on ümber ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Pole siis ka imestada, et võrreldes Bordeaux`ga on kogu veinitoomine Riojas väga modernne ja kõrgtehnoloogiline (Kesküla, 2007: 187) Rioja maine põhineb eeskätt punaveinil ja selle maitse loovad seal kasutatavad viinamarjasordid. Kõigepealt Temapranillo, mis on kogu Hispaania tähtsaim viinamarjasort. Just Tempranillo annab Rioja veinile suurepärase maasikase karakteri, vahel leidub maitses ka ploomi ja kirssi. Tempranillo sobib suurepäraselt kokku vaadist tuleneva tammevanilliga. Traditsiooniliselt laagerdatakse Rioja veini ameerika valgest tammest vaatides, mis on eriti vanillised, tänapäeval kasutatakse üha rõhkem ka prantsuse ja kõiksugu muid tammesid.
Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad.
Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad.
........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed....................................................................................................13-14 4.2
alajaotusega vaid lähtuvad eelkõige terroir ´st). 1. Kindel terroir (üldjuhul on tegemist suhteliselt väikeste viinaaedadega, et oleks tagatud kindel pinnastüüp, õhuniiskus ja temperatuuride erisused). Sageli on nii, et ühe veinimaja põllu ühelt osalt saab kvaliteetveini, teiselt osalt vaid maakonnaveini (pinnaseerinevused, kõrguste erinevused, lähedus veekogule jne). 2. Kindlad marjasordid igas Cru´s, apellatsioonis või dominioonis on lubatud oma kindlad viinamarjasordid, mis siis aktsepteeritud terroir´ga kõige paremini sobivad. 3. Kindlat värvi veini valistamine kindlat värvi viinamarjadest. 4. Piiratud saagikus. Mida väiksem on viinapuu saagikus, seda kontsentreeritum ja kvaliteetsem vein saadakse. 5. Marjad tohivad olla kasvanud vaid konkreetse apellatsiooni piires ja vein peab olema valmistatud ja pudeldatud vaid apellatsiooni territooriumil asuvas veinikojas. 6
Vein - on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest
annaabi.ee 
