Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamar...
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud ...
sõjaväele linnakuid rajades ka söödava ja joodava peale mõtlesid. See kõik toimus esimese aastatuhande algul. Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust. Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased. Tähelepanu tasub pöörata kvaliteetveinidele. Kõige lihtsamat kvaliteetveinide klassi tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine kategooria QmP (Qualitätswein mit Prädikat) ehk kvaliteetveinid lisamääratlusega. Selle
.......................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC)..............................................10 4.ITAALIA VIINAMARJASORDID............................................................................... 12 4.1.Itaalia valged viinamarjasordid....................................................................12 4.2.Itaalia punased viinamarjasordid.................................................................13 5.Veinide valmistamine......................................................................................... 15 5.1.Saagikoristus......................................................................
mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis deks kutsuti. Näiteks: Napoleon Tootja Gracia Hnos Tootja Gracia Hnos on üks tuntumaid brändi ja veini valmistajaid Montillas. Montilla oli Andaluusia üks vanimaid veinivalmistamise piirkondi. Viinamarju kasvatati juba 8. saj. e.m.a. Peamised kasvatatavad viinamarjasordid Pedro Ximenez, Moscatel. Kasutatakse ka Lairen'i, Balad`i ja Torrontes'i. Napoleon VSOP Reserve Pehme Montilla brändi, mis valmistatut Pedro Ximenez ja Moscatel viinamarjadest. Aroomis on rosinad, röstitud pähklid, toffee, suitsusus, röstmandlit. Maitses võib leida magusat piimasokolaadi, viigimarjakeedist, magusat röstmandelit. Järelmaitse mõnusalt tuline. Kangus: 38% vol Maht: 350 ml kinkekarbiga 700 ml kinkekarbiga 1000 ml Click to edit Master text styles
kangestatud veine. Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein
Vein Mis on vein? Vein on marja- või puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitme...
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus.
.................................................................... 3.1 Välimus............................................................................................................................. 3.2 Viinamari kui tervistav saadus.......................................................................................... 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid..................................................................
Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge. Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed marjad on äärmiselt aromaatsed ja nii magusad, et korje-eelne põld meelitab kokku mesilasi
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistam...
Lauaetikett Veinid Helena Hiiesalu SRs1 õpilane Valisin piirkonnaks Tsiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad jatehnoloogia tõstsid veini kvaliteedi uuele tasemele. Nelja tuhande kilomeetri p...
DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisa...
Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc) Rhone`i org üks jõulisem, raskem ja kallima veini piirkond, selle paiga (veini) nimeks on Cote-Rotie (küpsenud kallas); Hermitage kõige suurem ja massiivsem Syrah vein, mis tahab pikka küpsemist. Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid.
Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. 6. Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid
Ent küpsemine ei tähenda ainult suhkru akumulatsiooni. Kasvavatel viinamarjadel on üsna suur happesus, kuid küpsemise käigus suhtelised happesuse tasandid vähenevad, soodustades veini tasakaalustatust. Küpsemise käigus kujunevad ka erinevad maitsekomponendid. Samal ajal kasvab ka fenooliühendite hulk, mis annavd punasele veinile värvi ja parkainesuse, samal ajal kui parkained muutuvad toorestest ja kirbetest küpseiks ja mahedaiks. 4. VIINAMARJASORDID Kõige esmane ja lihtsam kriteerium veinides orienteerumiseks on põhiliste viinamarjasortide tundmine. Viinamarjasort on valmistamistehnoloogia ja terroir´i ( see sisaldab endas nii pinnast, millal viinamari kasvab kui ka kliimat antud asukohas ja hüdrogeoloogilisi ning maastikulisi iseärasusi) kõrval üks kolmest tähtsaimast tegijaist, millest sõltub lõpptulemus, mis on vein. Viinamarjasortide teadmine on kasulik just
KÜPROSE VEINIDE TUNTUS MAAILMAS Arvukad raportid ja ajaloolised dokumendid näitavad, et Küprose veinide maine ja kuulsus läbi aegade on ainulaadne.Kui Küprose veinivalmistamine oli erinevate saare vallutajate pärast väljasuremisohus, loodi projekt,mille eesmärgiks oli säilitada ja teha tuntuks maailmale iidse põlisrahvaste viinamarjasorte. See projekt sai alguse juba 80-ndatel. Tohutu vaev oli kaitsata Küprose viinamägesid saare vallutajate eest. KEO pidi põlisrahvaste viinamarjasordid ümberistutama. Üks väga tuntud sort neist oli Maratheftiko. KEO oli uhke,et tänu sellele projektile toodi see tuntud viinamarjasort tagasi elule. Eriti tuntud on Küprose veinid Inglismaal.Kõik turistid,kes on käinud Küproses tunnevad selle maa veine legendi järgi. 7 KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT 1) Mavro-kuiv tugevamaitseline punane vein 2) XYNISTER-mahe kerge kuiv valge vein
meil hinnatud ka väärtusliku loomasöödana. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Eestis kasvatatakse kõige rohkem õunapuid, arvukuselt teisel kohal on ploomipuud. Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid: õun, ploom, punane sõstar, must sõstar Istikukasvatus: õunapuu, ploomipuu, maguskirsipuu, hapukirsipuu, punane sõstar, must sõstar TÜ Vasula Aed. Ühistu asutati 1. septembril 1992. Aedade pindala on 160 ha. Õunasordid: `Sügisjoonik', `Valge klaarõun', `Suislepp', `Liivi Kuldrenett', `Krameri Tuviõun', `Sidrunkollane
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti
.........................................................................................3 Viinamari............................................................................................................................3 Vanus (noor vein, Crianza, Reserva, Gran Reserva).....................................................3 Regioon...............................................................................................................................3 3.1. VIINAMARJASORDID.....................................................................................................3 Punased sordid.......................................................................................................................3 Valged sordid..........................................................................................................................4 3.2. HISPAANIA VEINIDE KVALITEEDIKLASSIFIKATSIOON...................................5
Hispaania veinid SISSEJUHATUS Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse vei...
Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad.
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool eh...
........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed....................................................................................................13-14 4.2
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
6) Muu alkohoolne jook vähemalt 14%. Vein - on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
