Detailplaneeringu eskiis (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Tartu Kolledz
Tauri Must
TALLINNA LINNA KAKUMÄE TEE JA NIGLI TÄNAVA NURGAL OLEVA ERAMUMAA DETAILPLANEERINGU ESKIIS
Kursusetöö
Õppeaines ,, Plaanimine ja teed"
NTS0220
Tööstus- ja tsiviilehitus
ER 3
Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must
Juhendaja : " ..... " ............................... 2011. a ........................................... Ülo Amor
Tartu 2011 SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................ 2
SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 3
1.1. Üldosa .......................................................................................................................... 3
1.2. Lähteolukord ................................................................................................................ 3
1.3. Planeerimislahendus .................................................................................................... 4
1.5. Veevarustus ja kanalisatsioon ...................................................................................... 5
1.5.1. Veevarustus .......................................................................................................... 5
1.5.2. Kanalisatsioon ...................................................................................................... 5
1.6. Elektrivarustus ............................................................................................................. 5
1.7. Sidevarustus ................................................................................................................. 6
1.8. Soojusvarustus ............................................................................................................. 6
1.9. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 6
1.10. Tuleohutus ................................................................................................................ 6
1.11. Kuritegevuse ennetamine ......................................................................................... 7
JOONISED
EHITUSÕIGUSTE TABEL
ASUKOHASKEEM
DETAILPLANEERINGU ESKIIS
LÕIGE A-A
LÕIGE B-B
2 SELETUSKIRI
1.1. Üldosa
Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas , Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames.
Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused.
1.2. Lähteolukord
Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning tehnovõrkude lahenduse osas külgnevat Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-ala. Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba.
Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas.
Tehnilise varustuse võrgud paiknevad Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-alal.
Planeeritavav ala on tasase reljeefiga, ühtlase langusega mere suunas. Olemasolevad kõrgusarvud on 10,12m ja 8,16m vahel. Maa-ala paikneb park kõrghaljasusega. Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla.
3 1.3. Planeerimislahendus
Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks. Võimalik hoonestusala moodustab kruntide kogupindalast 20%. Planeerimislahenduse kohaselt on kinnistu piirist 5m ulatuses sissepoole ette nähtud ehituskeeluala, kohas, kus naaberkrundil olev kinnistu paikneb krundi piiril , on ehituskeeluala 8m. Planeeritav hoonestus krundil võib olla maksimaalselt 2 korruseline kõrgusega 9m. Maksimaalne hoonete arv krundil on 3. Täpsemad andmed on antud ehitusõiguste tabelis asendiplaanil. (tabeli seletus joonis 1) Krundile Kakumäetee 52 ( krunt 1) ei ole täiendavaid piiranguid. Muinsuskaitseobjekt Kakumäe tee 54 seab lisapiirangud hoonestusalale krundile Kakumäe tee 56 (krunt 2). Kruntide ümber võib rajada kuni 1,2 m võrkaia ja tuleb tagada mõistlik haljastus.
Arhitektuurinõuded.
Kuna tegemist on elamumaaga, siis säilitada hea ehitustava kohaselt eramule ümbruskonda sulanduv arhitektuuriline välimus.
Ehitusmaterjalidena kasutada puitu või kivi välisfassaadi viimistlemisel. Värvitoonidena kasutada pastelsemaid ümbruskonda sobivaid toone.
1.4. Transport ja liikluskorraldus
Planeeringu transpordiskeemi koostamisel on tuginetud olemasolevate teede lahendusele ja ratsionaalsusele. Kakumäe tee on püsikattega magistraaltänav, Nigli tänav on kõvakattega tupikuga lõppev kõrvaltänav, kuhu on ette nähtud õueala. Juurdepääs krundile 1 on planeeritud Kakumäe teelt üle betoonkivikattega kergliiklusteest, millel on madaldatud äärekivid 5cm. Juurdepääs krundile 2 on tagatud Nigli tänavalt asfalteeritud mahapöördega krundi piirini.
4 Kakumäe tee krundi 1 poolsele äärele on planeeritud betoonkivikattega kergliiklustee min kaldega 2% sõidutee suunas ja laiusega 3500mm. Teisele poole on ette nähtud kõnnitee laiusega 2000mm, kaldega 2% sõidutee suunas. Nigli tänaval kõnniteid ette nähtud ei ole.
Kakumäe tee ja Nigli tänava ristmikule rajada ülekäigurada üle Nigli tänava 4m Kakumäe tee tänava servast. Ülekäigule paigaldada madaldatud äärekivid.
1.5. Veevarustus ja kanalisatsioon
1.5.1. Veevarustus Planeeritava ala majandusvee allikaks on Kakumäe teel olev veetrass ja planeeritav trass Nigli tänaval.
1.5.2. Kanalisatsioon
Reovee äravooluks on olemasolev kanalisatsioon Kakumäe teel krundile 1 ja planeeritav trass krundile 2 Nigli tänaval, mis on ühenduses linna üldkanalisatsiooniga.
Planeeritava ala reovee arvutuslik vooluhulk on 1,5 m3/d.
Sademetevee ärajuhtimine Kakumäe teelt on lahendatud restkaevude abil sadeveedrenaazi kaudu, mis kulgeb tee all. Nigli tänava sadeveed kogutakse tee äärtes paiknevatesse madalamatesse kraavidesse.
1.6. Elektrivarustus
Elektrivarustus krundil 1 paiknevatele hoonetele on tagatud Kakumäe tee olevast õhuliinist lähtuva madalpingekaabli kaudu. Nigli tänaval oleva krundil elektrivarustus on tagatud madalpingekaabli kaudu, mis kulgeb piki tänavat.
5 1.7. Sidevarustus
Sidevarustus on mõlemal krundil tagatud piki Kakumäe teed ja Nigli tänavat kulgeva sidekaabli abil. Piirkonnas on levib ka juhtmevaba sidesüsteem.
1.8. Soojusvarustus
Hoonestuse soojusvarustust on võimalik lahendada lokaalselt väikekatelde (tahkeküte, gaasimahutid) või soojuspumpade baasil. Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi.
1.9. Keskkonnakaitse
Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub. Lähim hoone asub planeeritava ala piiril.
Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga.
Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse.
Sademeveed hajutatakse kruntidele.
Moodustatud kruntidel võib olemasolevat kõrghaljastust ümber planeerida , hoonestusala alla jäävad puud eemaldada.
1.10. Tuleohutus
Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal . Planeeringualal paiknevad juurdepääsud ehitistele hoida aastaringselt vabad. Planeeritavad
6 hooned peavad vastama TP-2 tulepüsivusklassile. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates ja rekonstrueeritavates hoonetes lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (avaldatud RTI, 09.11.2004,75,525) ja selle lisadest.
1.11. Kuritegevuse ennetamine
Planeerimisseaduse (RTI 2002, 99,579) kohaselt tuleb planeeringutes käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 "Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur . Osa 1: Linnaplaneerimine", 29.11.2002.a.
Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste.
Tagada ümbruskond heakorrastatus. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Mitte ladustada prügi ja tagada selle kiire eemaldamine. Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.
Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Hea vaade akendest õue ja krundi valgustus vähendavad varguste võimalust.
7 EHITUSÕIGUSTE TABEL
Joonis 1. Ehitusõiguste tabel
8 KAKUMÄE
HAABERSTI
Planeeritav ala
9